Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja ARNARIS OÜ-ga suuliselt saematerjali müügilepingu Hageja tasus müügilepingu täitmiseks ajavahemikul 14.06.2007 kuni 21.08.2007 ARNARIS OÜ-le kokku 239 806,78 krooni vastavalt kostja esitatud arvetele. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kostja saematerjali üle ei andnud. Hageja sõlmis OÜ-ga KOLONN moodulsauna müügilepingu. Hageja tasus müügilepingu täitmiseks 03.11.2006 ja 06.11.2006 OÜ-le KOLONN 58 341,21 krooni vastavalt kostja esitatud 02.11.2006 arvele. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kostja ostetud asja hagejale üle ei andnud. Hageja andis 04.10.2007 ARNARIS OÜ-le täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 12.10.2007 ning teatas, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täida, siis hageja taganeb müügilepingust. Hageja andis 10.10.2007 OÜ-le KOLONN täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 18.10.2007 ning teatas, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täida, siis hageja taganeb müügilepingust. Kostjad kohustust ei täitnud. Hageja taganes müügilepingutest ning esitas 18.10.2007 Harju Maakohtule hagi ARNARIS OÜ ja OÜ KOLONN vastu, milles nõudis kostjatelt lepingute alusel tasutud summade tagastamist ning seadusjärgset viivitusintressi 07.03.2008 seisuga, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76, §-le 100, §-le 113, § 116 lg-le 4, §-le 188, §-le 189, § 191 lg-le 2 ja § 1028 lg-le 1. EMBLEEM OÜ palus hagiavalduses ARNARIS OÜ-lt välja mõista põhivõla 239 806,78 krooni ja viivise 12 303,46 krooni, kokku 252 110,24 krooni. EMBLEEM OÜ palus OÜ-lt KOLONN välja mõista põhivõla 58 341,21 krooni ja viivise 6 842,70 krooni, kokku 65 183,91 krooni. Kostjate vastus hagile 16.11.2007 vaidlesid kostjad EMBLEEM OÜ hagiavaldusele vastu vastuhagis toodud põhjendustel, mille kohaselt hageja küll maksis ostetud saematerjali ja moodulsauna elementide eest, kuid ei võtnud ostetud asja vastu, mistõttu kostjad olid sunnitud ladustama saematerjali OÜ PALMATIN territooriumile ja kandma sellega seoses kulutusi (hoiustamis- ja ladustamiskulud ning transpordikulud). Enne asjaga seotud kulude hüvitamist ei nõustunud müüjad asja ostjale (hagejale) üle andma ja leidsid, et neil oli mõjuv põhjus lepingu täitmisest keeldumiseks. 07.03.2008 kohtuistungil võttis kostjate esindaja hagi õigeks. Kostjate esindaja ei vaielnud vastu viivise arvestusele. Pooled võtsid kohtuistungil omaks, et hageja on müügilepingutest kehtivalt taganenud. Vastuhagi nõue ja põhjendused Kostja ARNARIS OÜ esitas 30.11.2007 vastuhagi EMBLEEM OÜ vastu, milles palus mõista hagejalt välja 35 858,22 krooni hagejale kuuluva saematerjali hoidmise ja ladustamise kulu ning 3 540 krooni transpordikulu, kokku 39 398,22 krooni. 2
Harju Maakohus jättis
lg 1 alusel hageja menetluskulud 20 % ulatuses OÜ KOLONN kanda ja 80 % ulatuses ARNARIS OÜ kanda. Kostjate menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt võttis kostjate lepinguline esindaja kohtuistungil hagi õigeks (t lk 216-217), mistõttu on põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 208 lg 1, § 209 lg 1, § 189 lg 1 ning § 113 lg 1. Kohus jättis rahuldamata ARNARIS OÜ vastuhagi EMBLEEM OÜ vastu 39 398,22 krooni saamiseks. Nimetatud summa aluseks on asjaolu, et ARNARIS OÜ tasus saematerjali hoiustamise eest OÜ-le PALMATIN 35 858,22 krooni (t lk 65) ja transpordi eest OÜ-le Malinis AT 3 540 krooni (t lk 86-87). 3
§-le 223 võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud. Kostjate käsitluses tähendas lepingulisele esindajale volikirja väljastamine ilma seal loetletud esindaja õigusteta, kohtu teavitamist esindaja õiguste mahust ehk siis esindaja volituse piiramist.
§-st 226 tulenevalt oleks kohus pidanud kostjate lepingulise esindaja esindusõiguse mahu välja selgitama, mis oleks pidanud väljenduma esindaja volikirja kontrollimises, ning keelama esindaja tegevuse, mis väljub 4
lg 5 järgi loetakse esindaja tehtud menetlustoiming tehtuks esindatud menetlusosalise poolt, kuid asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. ARNARIS OÜ ja OÜ KOLONN seaduslik esindaja ei osalenud 07.03.2008 kohtuistungil, mistõttu ei saanud hagi õigeksvõtmist tagasi võtta, kuid ta leiab, et seda on kostjate seaduslikul esindajal õigus teha apellatsioonkaebuses. Hagi rahuldamisel hagi õigeksvõtu põhjal peab kohus kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust (
Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas esimese astme kohus ebaõigesti asjaolusid ning andis neile ebaõige hinnangu, samuti kohaldas ebaõigesti VÕS § 116 lg 4 ja § 118 lg 1 p 2. Vastavalt
lg-le 3 võib omaksvõtu tagasi võtta juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Apellantide väitel omaksvõetud asjaolud ei vastanud tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Otsuse tegemise aluseks oli asjaolu, et hageja taganes poolte vahel sõlmitud müügilepingutest. See asjaolu ei vasta tõele. Hageja esitas ARNARIS OÜ-le 04.10.2007 pretensiooni, milles nõudis lepingu täitmist ja andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. OÜ-le KOLONN esitas hageja 10.10.2007 samasisulise pretensiooni. Kostjad esitasid vastuväited hageja pretensioonidele ja nendel tekkis ettekujutus, et hageja on vastuväited aktsepteerinud, kuna mõistliku aja jooksul pärast kostjate vastuse saamist hageja müügilepingutest ei taganenud. Sellega seoses tuginevad kostjad apellatsioonkaebuses VÕS § 118 lg 1 p-le 2, mille kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostjad väidavad, viidates Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, et lepingulise kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist koos lepingust taganemise hoiatusega, kui teine pool kohustust ei täida, võib pidada pärast selle tähtaja möödumist lepingust taganemise avalduseks seoses võlgniku vaikimise ja tegevusetusega pärast tahteavalduse saamist. Antud juhul kostjad vastasid hageja avaldusele, mistõttu hageja ei ole lepingust taganenud ning hagi rahuldamiseks oleks hageja pidanud tõendama ja kohus tuvastama, et kostjad süüliselt ei täitnud kõnealuseid müügilepinguid.
Kostjad väidavad ja muuhulgas väidab kostjate seaduslik esindaja kui hageja juhatuse liige, et müügilepingute alusel müüdud saematerjal ja moodulsaun on hageja bilansis ja omandis. Asjas esiletoodud asjaoludega ei ole tuvastatud, et kostjad ei andnud müügilepingute alusel kaupa hagejale üle, vaid hageja ei saanud seda OÜ PALMATIN laoplatsilt kätte. Müüja ei pea kaupa ostjale kätte andma, vaid peab selle temale esitama kättesaamiseks. ARNARIS OÜ ja OÜ KOLONN väitel on hagejale üle antud kõik dokumendid, mis andsid hagejale õiguse kauba kättesaamiseks ja omandiõiguse üleandmiseks. Hageja ise loobus kauba vastuvõtmisest. Isegi kui hageja leidis, et täitmine ei olnud täielik, siis oleks see asjaolu pidanud kajastuma kohtuotsuses. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. EMBLEEM OÜ vaidleb vastu tõendite vastuvõtmise taotlusele, kuna kostjad ei ole põhjendanud, miks neid tõendeid varem ei saanud esitada. Vastuväidete kohaselt võttis esimese astme kohus hagi õigeksvõtu vastu volitatud isikult, kuna 5
lg 1 annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas hagi õigeks võtta. Samuti tuvastas esimese astme kohus põhjendatult, et hageja on kostjatega sõlmitud müügilepingutest kehtivalt taganenud. Apellatsioonkaebuses kostjad tõlgendavad ebaõigesti tunnistajate ütlusi. Kostjad oleksid pidanud tõendama oma lepinguliste kohustuste nõuetekohast täitmist, sest hagejal on negatiivse asjaolu tõendamine raskendatud. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja alusetu ning esitatud kohtuotsuse täitmisega viivitamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused
lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust vastuhagi osas ei ole vaidlustatud, mistõttu kolleegium ei kontrolli otsust vastuhagi osas. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud toimiku materjale, leiab, et otsus osas, millega rahuldati hagi, on seaduslik. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist, mis oleks aluseks otsuse tühistamiseks. Apellantide väide selles, et kostjad ei andnud lepingulisele esindajale A. Majevskile volitust võtta hagi või asjaolusid omaks, on ekslik. Toimikus olevast OÜ ARNARIS volikirjast nr 07112007 (t. lk. 67) ja OÜ KOLONN volikirjast nr 07112007 (t.lk. 37) ilmneb, et kostjad volitasid Anatoli Majevskit esindama neid kohtus kõigi osapoolte õiguste ja kohustustega. Seega ei olnud lepingulise esindaja õigusi piiratud.
Samuti on poole õigus omaks võtta esitatud asjaolusid. Kohtuistungi protokollist 07.03.2008 ilmneb, et kostja esindaja ei vaidlustanud asjaolu, et lepingutest taganemine hageja poolt on kehtiv ning tahteavaldused on kostjad kätte saanud.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus selgitas pooltele, et kui pooled võtavad omaks asjaolu, et hageja on lepingutest kehtivalt taganenud, siis kohus ei anna sellele asjaolule õiguslikku hinnangut (t.lk. 216). Seega on maakohus hagi rahuldamisel põhjendatult tuginenud kostjate poolt omaksvõetud asjaolule. Samal 07.07. 2008 kohtuistungil võttis kostjate esindaja hagi õigeks (t.lk. 217). Hagi õigeksvõtt on seaduse nõuete kohaselt protokollitud. Kohus selgitas, et hagi õigeksvõtu korral tuleb hagi rahuldada. Kostjate esindaja kinnitas kohtule, et kostjad võtavad hagi õigeks. Seega oli kostjate esindaja teadlik hagi õigeksvõtu õiguslikust tagajärjest. Sellest tulenevalt on apellandi väide ekslik, et kohus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Hagi õigeksvõtu korral kohus rahuldab hagi
Kohus on otsuses viidanud õiguslikule alusele hagi rahuldamisel. Apellandid soovivad hagi õigeksvõttu tagasi võtta
lg 3 alusel, kuivõrd asjaolu ei vasta tõele ning oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaoludest. Apellantide väidetel ei vasta tõele asjaolu, et hageja taganes poolte vahel sõlmitud müügilepingust. Hageja esitas pretensiooni, millele kostjad vastasid, ja neil tekkis ettekujutus, et vastuväited on aktsepteeritud. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevates väidetes ei ole midagi uut ning need pidid olema kostja esindajale teada ka kohtuistungil. Seega ei ilmne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.