2-07-30362/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-30362 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm ja Margo Klaar Tsiviilasi V. T. hagi S. T.i vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. T.i apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX, XXXXX XXXXXXXX) Kostja S. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X-XX, XXXXXXXXXXXXX XX, XXXXXX XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXX XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 30.05.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kantud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue 16.08.2007 esitatud hagiavalduses palus V. T. välja mõista S. T.ilt lapse A. ülalpidamiseks elatis 2500 krooni kuus. Lapse vajaduste loetelu kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 7650 krooni kuus. 12.05.2008 vähendas hageja oma nõuet, sest mõistis, et kostjal ei ole võimalik madala sissetuleku tõttu hagis nõutud elatist tasuda. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 1210 krooni. Kuna kostja on kohtumenetluse jooksul, kuigi mitte piisavas määras, hagejale lapse ülalpidamiseks elatist tasunud, siis palus hageja elatise välja mõista alates 01.05.
2. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus lapse ülalpidamiseks elatusraha tasuma, kuid mitte sellises määras, kui nõuab seda hageja. Kostja töötab sõjaväes, muid sissetulekuid ei oma ja seetõttu on hageja nõutud summa ülemäära kõrge. Kostjal on ülal pidada ka alaealine poeg. Vastavalt hagejaga sõlmitud kokkuleppele on ta tasunud lapse ülalpidamiseks ¼ sissetulekust. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole andnud põhjust hagi esitada. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha tütar A. T. ülalpidamiseks 1210 krooni kuus alates 01.05.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni 25.09.
3. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus leidis, et elatise määramisel ei saa lähtuda ainult võimalikest lapse vajadustest, vaid arvesse tuleb võtta ka vanemate varalist seisundit. Arvestades kostja varalist seisundit ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, on elatis 1210 krooni mõistliku suurusega. Hageja nõudest nähtub, et ta on selle esitamisel arvestanud asjaoluga, et tulumaksuseaduse järgi maksustatakse kohtuotsusega väljamõistetud elatis tulumaksuga. Tulumaksu tasumise kohustus on hagejal. Kostja poolt esitatud seisukohad ja tõendid ei ole piisavad selleks, et vähendada elatist alla hageja nõutud 1210 krooni. Asjaolu, et kostjal on liiga väike sissetulek, ei ole ainuüksi elatise vähendamise aluseks. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida tasuvam töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus lapse ülalpidamiseks tasutav elatis moodustaks vähem kui pool seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjal on kohustus korraldada oma töötamine viisil, et tagatud oleks lapse ülalpidamiseks tasutav elatis hageja nõutud määras, so 1210 krooni. Kostja enda poolt esitatud maksekorraldustest nähtub, et elatist hakkas kostja tasuma alles augustist 2007, s.o hagiavalduse esitamise kuust. Seega oli hageja poolt hagi esitamine põhjendatud ning hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hagiavalduse esitamisele eelneval perioodil vabatahtlikult hagejale elatist lapse ülalpidamiseks tasunud. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega vähendada A. T. ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal puudub võimalus oma töö, perekonna ja majanduslikku olukorra korraldamiseks selliselt, et lapse ülalpidamiseks oleks tagatud elatise tasumine 1210 krooni ulatuses. Kostja töötab sõjaväeosas nr XXXXX ja tema palk moodustas 2007 juulist novembrini kokku 34 656, 10 rubla. Teisi sissetulekuid tal ei ole. Eesti krooni ja rubla vahetuskurss on 10 krooni = 23,0673 rubla. Vastavalt VF Föderaalseaduse «Sõjaväelaste staatusest" § 10 p 7 (04.12.2007 kehtestatud muudatustega) sõjavealastel ei ole õigust: tegeleda muu tasustatava tegevusega; tegeleda äritegevusega isiklikult või usaldusisikute kaudu, sealhulgas osaleda äriühingute juhtimises, välja arvatud siis, kui vahetu osalemine nimetatud ühingute juhtimises kuulub sõjaväelase ametikohustuste hulka, ning samuti osutada füüsilistele ja juriidilistele isikutele kaasabi nende äritegevuse teostamisel kasutades oma ametiseisundit; kasutada sõjaväeteenistuse kohustuste 2 täitmisega mitte seotud eesmärkidel sõjaväe finantsvahendeid ja sõjaväeosa vara ning samuti ka muud riigivara, välja arvatud juhul, kui nimetatud vara kasutatakse kindlaksmääratud tasu eest vastavalt föderaalseadusele ja teistele VF õigusaktidele; saada tasu publikatsioonide ja esinemiste eest, mis on seotud sõjaväeteenistuse kohustuste täitmisega; saada füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt tasu (kingid, rahalised hüvitused, laenud, teenused, meelelahutuste ja puhkuse, transpordikulude kinnimaksmised ja muud tasud), mis on seotud sõjaväeteenistuse kohustuste täitmisega, välja arvatud hinnaliste (sealhulgas nimeliste) kinkide ja rahasummade saamine, millega autasustatakse sõjaväelasi ergutamise korras vastavalt sõjaväe üldmäärustikule... Kostja ülalpidamisel on poeg XX.XX.XXXX sündinud D. T., kelle emaks on N. T.. Vastavalt kostja ja hageja vahelisele suulisele kokkuleppele maksis kostja vabatahtlikult tütre ülalpidamiseks 1/4 oma sissetulekutest vaatamata sellele, et VF Perekonnakoodeksi § 81 järgi lapse ülalpidamiseks elatise maksmise kokkulepe puudumise korral, mõistab kohus alaealiste laste vanematelt välja laste ülalpidamiseks igakuise elatusraha järgmises ulatuses: ühe lapse ülalpidamiseks 1/4 töötasust, kahe lapse ülalpidamiseks 1/3, kolme ja enama lapse ülalpidamiseks 1/2 lapsevanema töötasust ja (või) teistest sissetulekutest. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja oma käitumisega, makstes elatist tütre ülalpidamiseks, pole andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 30 lg 2 sätestab, et kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. A. T. sünnitunnistuse kohaselt on ta Eesti Vabariigi kodanik (tl 12). Seega kuulub käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohaldamisele Eesti Vabariigis kehtiv perekonnaseadus. Hageja on oma nõudmistes juba teinud järeleandmisi ning nõudnud elatis oluliselt väiksemas summas kui seadus on seda ette näinud. Sellest tulenevalt on maakohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise lapsele alla perekonnaseaduse § 61 lg-s 4 sätestatud alamäära. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta ega tõendanud, et ei suuda maksta elatist väljamõistetud määras (vaid palga suuruse põhjal ei ole võimalik teha järeldust isiku varaliste võimaluste kohta). Pealegi puudutavad apellatsioonkaebuses esitatud andmed
4. aastat, kuid elatis on välja mõistetud alates 01.05.
5. Kolleegium leiab, et kostja väited tema töö ja sissetuleku kohta ei võimalda vähendada elatist veelgi. Tegemist on noore töövõimelise mehega, kes peab suutma üleval pidada oma alaealist last (lapsi). Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 3 Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar 4