lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 6 363 322.11 krooni. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise halduri poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest st ca 3 961381,89 krooni. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku selgituse kohaselt maksjõuetuse tekkimise kohta tekkisid makseraskused seetõttu, et K.Poroshini hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek muudab võimatuks võlgniku kinnisvara müügi mõistliku hinnaga ning seetõttu ei ole võlgnikul võimalik vabatahtlikult tasuda olemasolevaid võlgnevusi. Võlgniku töötasu ei ole piisav, et selle arvelt tasuda jooksvaid kohustusi. Võlgniku jooksvad sissetulekud (ca 9000,00 kr kuus) ei kata tema jooksvaid kohustusi (ca 20 000,00 kr). Samas ei ole tal tõenäoliselt võimalik mõistliku hinnaga võõrandada oma kinnisvara, kuna sellele on seatud kohtulik hüpoteek nõude katteks, mida võlgnik ei tunnista. Sellises olukorras, kus võlgnikul ei ole võimalik jooksvaid kulutusi katta ilma kinnisvara 4 Kohtuasi nr 2-08-62433 müümiseta, kuid selline müük on kohtuliku hüpoteegi tõttu, mida ei toeta jõustunud kohtulahend, mitte otstarbekas, on kohtu arvates võlgnik muutumas maksejõuetuks. Seega on
lg 1, lg 3 ja
Kohtu arvates puuduvad
Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Uno Feldschmidt tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 13.01.2009.a. kell 15.30 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.