3-08-1341/8

3-08-1341 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2008.a Jõhvi Haldusasja number 3-08-1341 Haldusasi V.P kaebus EV Justiitsministeeriumi 10.06.2008.a haldusakti nr 115/7437 (kinnipeetavate ümberpaigutamine) tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Menetluskulu jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED EV Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse läbiviimise talituse juhataja 10.06.2008.a haldusakti nr 11-5/7437 "Kinnipeetava ümberpaigutamine" kohaselt paigutati p 17 V.P Murru Vanglast Viru Vanglasse, kuna tegemist on noorte või Ida- Viru maakonnas elukohta omavate süüdimõistetutega. Haldusakti andmisel juhinduti VangS § 19 lg 1-2 ja Justiitsministri 25.03.2008 määrusest nr 9 „Täitmisplaan“ § 11,23 (tlk4). Kaebuse esitaja V.P vaidlustab halduskohtus Justiitsministeeriumi haldusakti, mille alusel paigutati ta Murru Vanglast Viru Vanglasse. Kaebaja leiab kaebuses, et seoses tema ümberpaigutamisega Murru Vanglast Viru Vanglasse ei olnud tal võimalik augustikuus abielluda. Ka on kaebaja vanematel raske teda Viru Vanglas külastada, kuna vahemaa on suur. Kaebaja jaoks on probleem see, et ta on Viru Vanglas paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda, kus pole võimalik külastada spordisaali- ja – väljakut. Kaebuse esitaja soovib kaevatud haldusakti tagasitäitmist, s.o enda paigutamist Viru Vanglast edasi Tartu Vanglasse, kuna tema elukoht on Tartu maakonnas. Kaebuse esitaja palub kaebus rahuldada (tlk1 jj). 1 3-08-1341 Vastustaja Justiitsministeerium palus jätta kaebus rahuldamata. Justiitsministeerium on juhindunud vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 ja Justiitsministri 25.03.2008 määrusest nr 9 „Täitmisplaan“ mille § 11 võib ümberpaigutamise otsustada ka Täitmisplaanis ettenähtud menetlust järgimata. Kinnipeetava ümberpaigutamine ühest kinnipidamisasutusest teise ei riku tema subjektiivseid õigusi. Kinnipeetaval ei ole õigust ise valida vanglat, kus ta karistust kannab. Vastustaja leiab oma kirjalikes vastuväidetes, et VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Sama paragrahvi lg 2 annab justiitsministrile volituse kehtestada kinnipeetava ümberpaigutamise kord. Kinnipeetava ümberpaigutamine on detailsemalt reguleeritud Justiitsministri 25.03.2008.a määruses nr 9 „Täitmisplaan". Reeglina kehtib ümberpaigutamisele regulatsioon (TäitmP §§ 7 jj), mille käigus teeb vangla Justiitsministeeriumile taotluse kinnipeetava ümberpaigutamiseks, kuid tulenevalt TäitmP §-st 11 võib põhjendatud juhul otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise Täitmisplaanis ettenähtud menetlust järgimata. Sellistel juhtudel pole vajalik ega ka otstarbekas vangla direktori taotlust menetlusse kaasata, vaid Justiitsministeerium võib otsuse TäitmP § 11 alusel ise langetada. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kinnipeetava ümberpaigutamine Murru Vanglast Viru Vanglasse on põhjendatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt. Antud kaasuses aga oli vajalik rakendada eriregulatsiooni põhjusel, et käesoleval hetkel toimub ulatuslik kinnipeetavate liigutamine vanglate vahel seoses vanglate sulgemisega/liitmisega, uue vangla avamisega ning seoses kinnipeetavate kontingendi muutmise ja vanglate spetsialiseerumisega jne. Kaebuses toodud väited ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks/tagasitäitmiseks (tlk19jj). KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Justiitsministeeriumi 10.06.2008.a haldusaktiga nr 11-5/7437 "Kinnipeetava ümberpaigutamine" p. 17 alusel oli kaebaja paigutatud edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglast Viru Vanglasse. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamatu ja õigusvastane. Tulenevalt VangS §-st 19 lg 1 ja 2 võib kinnipeetavat ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kehtestab Justiitsminister. Kinnipeetava ümberpaigutamine on detailsemalt reguleeritud Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ peatükis 6 §-des 11-26. Üldjuhul toimub kinnipeetava ümberpaigutamine Vangla sisekorraeeskirja § 13 alusel, st kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotluse rahuldamise otsustab Justiitsministeerium. Justiitsministeerium on lähtunud Vangla sisekorraeeskirja § 19 lg 3, mille säte vangla taotlust ette ei näe, vaid annab aluse otsustada põhjendatud juhul kinnipeetava ümberpaigutamise selles korras ettenähtud menetlust järgimata. Vastustaja on lähtunud olukorrast, kus kaebaja suhtes polnud vajalik ega ka otstarbekas vangla direktori taotlust menetlusse kaasata, vaid Justiitsministeerium langetas otsuse Täitmisplaani § 11 alusel ise. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 11 annab Justiitsministeeriumile õiguse otsustada kinnipeetava üleviimise põhjendatud juhtudel ettenähtud menetluskorda järgimata. 2 3-08-1341 Arvestada tuleb reaalsete asjaoludega, et 2008.a kevadel toimusid massilised kinnipeetavate ümberpaigutamised seoses Viru Vangla avamisega, mis tähendas ligikaudu tuhande kinnipeetud isiku paigutamist sinna, ja samal ajal on mitmeid vanglaid suletud ning Murru Vanglas on vähendatud kinnipeetavate arvu poole võrra, mis tingivad suuri kinnipeetavate ümberpaigutamisi vanglasüsteemis. Kirjeldatu alusel andiski Vangla sisekorraeeskirja § 19 lg 3 võimaluse otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise selles korras ettenähtud menetlust järgimata. Seega on antud võimalus mitte järgida Vangla sisekorraeeskirja 6 peatüki 1 ja 2 jao sätteid. Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei riku see, millises kinnipidamisasutuses ta karistust kannab. Kui kaebaja leiab, et Viru Vangla kitsendab tema õigusi, on kaebajal õigus pöörduda iga toimingu või haldusakti vaidlustamiseks eraldi kohtu poole. Kinnipeetaval puudub õigus valida vanglat, millises ta karistust kannab. Kindlasti ei riku kaebaja ümberpaigutamine õigust heale haldusele. Kambertüüpi vanglas, nagu seda on Viru Vangla, välistab kinnipeetavate omavahelise suhtlemise ja kindlustab paremini vangla julgeoleku. HMS § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlustatud haldusakt vastab nendele nõuetele. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Euroopa vanglareeglistik sätestab samuti, et kinnipeetava paigutamisel tuleb arvestada nõudeid tuleb arvestada nõudeid, mis on seotud jätkuvalt eeluurimise, ohutuse ja turvalisusega. Seega on alusetu viidata halduskaebuses sellele, et nimetatud nõudeid on rikutud. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Bastone v Italia leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon ei anna õigust valida kinnipidamiskohta. Asjaolu, et kinnipeetavad võidakse paigutada eraldi nende perekondadest on paratamatu tagajärg isiku karistamisele. Küll aga isiku paigutamine vanglasse, mis on niivõrd kaugel tema perekonnast, et külastused on tehtud äärmiselt raskeks või isegi võimatuks, siis sellisel juhul võib tegemist olla isiku perekonnaõigusesse sekkumisega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et siinkohal tuleb arvestada Eesti mastaapidega ning geograafiliste iseärasustega, kus kinnipeetavate omastel on kerge igast Eesti regioonist erinevatesse vanglatesse ligi pääseda. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda enda paigutamist ühte või teise vanglasse, kuna õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust kanda karistust mingis konkreetses vanglas, samuti ei näe Euroopa vangistusõigusalane soovituslik akt ette, et siseriiklikult peaks sätestama kinnipeetavale subjektiivse õiguse valida kinnipidamiskohta. Seega ei saa kaevatav otsustus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kohus jätab V.P kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad tema kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Ülle Polluks kohtunik 3