lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue 01.08.2008.a. esitas SAS hagi A B vastu 158 143.14 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 11.01.2008.a. Tallinnas Sõle tn 71 juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja. Kostja põhjustas varalise kahju sõiduki Xxx, reg märgiga xxx omanikule N F E AS, haagise Xxx, reg märgiga xxx omanikule OÜ B G ning AS-le S . Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja tsiviilvastutus kindlustatud SAS-ga. Hageja hüvitas kannatanutele tekkinud kahjud kokku summas 158 143.14 krooni. Kuivõrd liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, tekkis hagejal tulenevalt Liikluskindlustuse seadusest tagasinõude õigus hüvitatud kahju osas kostja vastu. Kostja oma kohustust hageja ees täitnud ei ole. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks
Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 27.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega kohtudokumentide kätteandmise kohta. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Liikluskindlustuse Seaduse (LKS) § 48 lg 2, mille kohaselt on kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada kostja vastu regressinõue, kui esinevad LKS § 48 lg 1 või lg 2 sätestatud asjaolud. LKS § 48 lg 2 p 2 kohaselt kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres LKS § 48 lg 2 p kohaselt kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKS § 48 lg 2 p 7 kohaselt kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 158 143.14 krooni. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 8250.00 krooni. Kohus on seisukohal, et kooskõlas
lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 8250.00 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.
lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.