Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine alaealine laps I M (sünd xxx.a.). Hageja palub suurendada Tallinna Linnakohtu 28.01.1999.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-5093/1998 kostjalt välja mõistetud elatisraha suurust ja mõista kostjalt välja elatusraha 3540 krooni kuus. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks
Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 25.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust koos vastuväidetega ning tõenditega tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
S § 60 lg 1, mille kohaselt on ema kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui ema ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise ema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud ema kasuks. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus ema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud Kooskõlas
lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja kanda.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.
lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 3540= 31860 ), mis vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on 2000 krooni. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.