lg 2 p 2 alusel ettekirjutus teavitada kinnipeetavat või kokkusaajat määratud toast ja sellega seonduvast maksust. Kaebaja märgib, et tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil, et tulevikus vangla käituks õiguspäraselt ja hea tavaga kooskõlas. A.Dorožko põhjendab kaebust järgmiselt: 09.05.2008 tulid tema elukaaslane ja ema Tartu Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele. Vangla andis tema lähedastele kokkusaamiste majas olevatest ruumidest kõige suurema ja seega hinna poolest kõige kallima, kuid ei teavitanud sellest ei kaebajat ega tema lähedasi, et lähedased oleksid saanud sellega ette arvestada. Sellega seab Tartu Vangla isikuid sellisesse olukorda, kus nendel ei jäänud muud midagi, kas tasuda või loobuda kokkusaamisest. Koos kokkusaamise loaga ja loa alusel koostatud graafikuga peaks vangla välja selgitama kinnipeetava ja kokkusaaja materiaalsed võimalused ja alles seejärel saaks vangla direktor tulenevalt vangla sisekorraeeskirjade § 44 lg 1 kinnitada graafiku. Vangla tegevusetus seisneb selles, et vangla ei teavita kinnipeetavat ette, milline summa tuleb kokkusaamiseks tasuda. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Dorožko kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Halduskohtus tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal olema eriline põhjendatud huvi õigusvastasuse kindlakstegemine peab aitama isikul oma õigusi kaitsta (isiku rehabiliteerimise vajadus või soov vältida õigusrikkumise kordumist). Kaebuse esitaja on märkinud põhjendatud huviks kaebuse esitamisel, et tulevikus vangla ei „kooriks paljaks“ tema eakat ema. Seega on kaebus esitatud tema ema huvides, milleks seadus temale õigust ei anna. Kõigile väljaspool vanglat viibivatele isikutele on kättesaadav Tartu Vangla koduleht, kus on avalikustatud teave pikaajaliste kokkusaamiste korraldamise kohta ning olemas ka telefoni number ning meiliaadress, millelt saab küsida täiendavat infot. Ei vangistusseadus, mis sätestab pikaajalise kokkusaamise alused, ega vangla sisekorraeeskiri, mis sätestab pikaajaliste kokkusaamiste korralduse, ei näe ette, et vangla peab arvestama kokkusaamisele tulija või kinnipeetava isiku majandusliku olukorraga. Kõike seda, mis puudutab pikaajalise kokkusaamise toa suurust ja hinda, saab kokku leppida juba siis, kui pikaajalist kokkusaamist taotletakse. Ka väljaspool vanglat toimitakse nii, et eelnevalt uuritakse põhjalikult välja teenuse hind ning muud tingimused ning alles peale seda võtab isik ise vastu otsuse, kas ta tahab ikka teenust kasutada ja kas ta on ka võimeline selle eest tasuma. Tartu Vangla ei ole kunagi keeldunud väljastamast kokkusaamiste kulutustega seonduvat infot. Erinevalt kaebaja arusaamadest üldistest elukorraldusest, ei ole võimalik ega ka vajalik panna kõiki teisi vastutama enda tegemata jätmistes või siis hooletu ja ükskõikse suhtumise eest. Igapäeva elus tuleb ka endal huvi tunda ja initsiatiivi üles näidata, et olla rahul saavutatava tulemusega. 2 Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt analüüsib kohus A.Dorožko taotlust vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla õigusvastaselt enne pikaajalise kokkusaamise lubamist teavitamata kaebajat ja tema lähedasi kokkusaamisega seotud kulutuste maksumusest ehk sellest, kui palju tuleb kokkusaamise eest tasuda. Kaebaja leiab, et kokkusaamiseks oleks olnud võimalik anda odavam tuba, anti aga kõige kallim tuba, mistõttu pidi ema hiljem laenu võtma. Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, milles seisnes toa „kallidus“, ehk millisest summast alates oleks toa eest tasumine olnud vastuvõetav, ehk mitte kallis.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Seega saab halduskohtusse pöörduda kaebaja ainult enda subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte teiste isikute, sealhulgas ema või teiste lähedaste isikute õiguste kaitseks. Antud juhul selgub kaebusest, et vaidlustatud toiming – väidetavalt kõige kallima toa andmine ei rikkunud kaebaja enda õigusi, kuna selle eest ei tasunud mitte kaebuse esitaja vaid tema ema. Väidetava kalli toa andmine ei põhjustanud kokkusaamise ärajäämist ega mingeid muid tagajärgi kaebajale endale. Seega ei saanud toa eest tasumine kuidagi kaebaja enda õigusi rikkuda. Vastustaja on seejuures põhjendatult viidanud oma vastuses, et väljaspool vanglat viibivatele isikutele on kättesaadav Tartu Vangla koduleht, kus on avalikustatud kokkusaamise korraldamine ning andmed, kust saab vajaduse korral täpsemat infot. Lisaks eelnevale märgib kohus, et õigusvastaseks saab kohus tunnistada tegevusetust siis, kui vastustaja on sellise toimingu tegemiseks kohustatud. Antud juhul ei ole üheski vangla tegevust reguleerivas õigusaktis pandud vanglale kohustust teavitada enne pikaajalist kokkusaamist kokkusaajaid toa hinnast või muude kulutuste hinnast. Täiesti arusaamatu on kaebaja seisukoht, et vangla peaks eelnevalt välja selgitama kinnipeetava ja kokkusaaja materiaalsed võimalused ja alles siis saaks direktor kokkusaamise graafiku kinnitada. Vangla sisekorraeeskirja § 41 lg 2 sätestab, et pikaajalise kokkusaamise kulud hüvitab vanglale kinnipeetav või kokkusaaja vangla direktori kehtestatud korra alusel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kokkusaamise kuludeks kulutusi ruumide kasutamiseks, kokkusaaja toitlustamiseks ja hügieenivahenditele tehtud kulusid. Kaebuse esitajale kui kinnipeetavale on tutvustatud Vangla sisekorraeeskirja, seega oli ta enne pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamist teadlik kokkusaamise kulutuste tasumise kohustusest ning sellest, mille eest tuleb tasuda. Kui kaebaja oli teadlik lähedaste majanduslikust olukorrast, siis tuli kaebajal endal sellega arvestada ning esitada taotlus sobiva lahenduse leidmiseks. Kaebaja ei saa nõuda vastustajalt kohustuste täitmist, mida õigusaktid ette ei näe, jättes samas enda kohustused ja võimalused täiesti kõrvale. Teises taotluses on A.Dorožko palunud teha vanglale ettekirjutus teavitada kinnipeetavat ja kokkusaajat kokkusaamiseks määratud toast ja sellega seonduvast informatsioonist. Seega soovib kaebaja, et kohus teeks vastustajale tulevikku suunatud üldise ettekirjutuse, mitte ei taotle ettepaneku tegemist konkreetse toimingu sooritamiseks.
lg 2 p 2 kohaselt saab halduskohtult kohustamiskaebusega (so kaebusega, milles taotletakse haldusorganile ettekirjutuse tegemist) taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. 3
lg 1 p 2 kohaselt on halduskohtul volitus teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kohus saab teha konkreetse, mitte üldpreventiivse ettekirjutuse. Antud juhul ei ole aga taotletud konkreetse ettekirjutuse tegemist. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata.
Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kulud kaebaja enda kanda. Eda Muts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.