Obsah (5)

§ 327§ 321§ 322§ 302§ 301

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-59387 Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja ohtunik Epp Haabsaar Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12. 2008. a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi

§ 327lg 1 tulenevate kohustuste täitmata jätmine.

Seega on otsuse tühisus seaduse mõttega vastuolus. Lisaks eeltoodule on J -U R väljendanud nõusolekut A A juhatusse valimiseks juba 14.08.

1. a nõukogu koosoleku otsuses. 13.09.
2. a nõukogu koosoleku otsus on tühine, sest päevakord tehti teatavaks alles koosolekul. Kostja andmetel ei ole otsus tulenevalt

§ 321

lg 5 tühine, sest koosolekul osalesid kõik nõukogu liikmed ning otsus oli ühehäälne. Tulenevalt eeltoodust palus hageja hagi rahuldada ning tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisust. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukohad Äriseadustiku (edaspidi

) § 320 kohaselt valivad nõukogu liikmed endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.

§ 321

lg 1 järgi toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Sätte lg 2 järgi on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. Sätte lg 3 kohaselt kutsutakse nõukogu koosolek kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoritel või aktsionäridel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Sätte lg 3.1 järgi nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest. Sätte lg 4 kohaselt nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Sätte lg 5 alusel, kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

§ 322

lg 1 järgi on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude. Järelduvalt viidatud sätte lg 7 on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Esmalt analüüsib kohus 14.08.2008. a toimunud nõukogu koosoleku otsuse tühisust. Tsiviilkolleegium on leidnud, et vähemalt ühepäevane etteteatamine nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorra teatavaks tegemine on vajalik selleks, et nõukogu liikmed oleksid teadlikud koosoleku toimumisest ja sellel arutatavatest küsimustest ning saaksid koosolekust osa võtta ja osaleda otsuste vastuvõtmisel. Et iga nõukogu liige saaks oma vastavaid õigusi teostada, ei piisa sellest, et nõukogu esimees või teda asendav liige teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra.

§ 321lg 1 nõuete täitmiseks peab olema nõukogu liige ka teate kätte saanud.

Ka siin saab arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut (tsiviilasi nr 3-2-1-123-07). Asjaolu osas, et vaidlusaluse koosoleku päevakorda ning toimumist vähemalt päev enne koosolekut teatavaks ei tehtud, vaidlus puudub. Samuti selles, et ettepaneku koosoleku läbiviimiseks tegi nõukogu liige R A, mitte nõukogu esimees J -U R . Nähtuvalt tunnistaja J -U R ütlustest toimus otsuse vastuvõtmine ilma hääletamiseta. Tunnistaja andmetel hakkas ta otsuse õigsuses kahtlema ning kirjutas protokollile 15.08.

1. a, kui protokoll allkirjastamiseks esitati, vastava märkuse. Kohtu hinnangul kinnitab vaidlusaluse koosoleku protokoll (toim lk 8) tunnistaja ütlusi. Protokolli lk 2 on tunnistaja (nõukogu esimehe) J -U R selgesõnaline eriarvamus, et ta otsust heaks ei kiida. Eriarvamuse järgi otsuse tegemisel hääletamist ei toimunud ning otsus on tühine. Kohtul puudub alus järeldada, et eriarvamus kirjutati mõnel muul ajal kui 15.08.
2. a, sest eriarvamus on dateeritud. Oluline on nentida, et protokollis puudub märge, et otsus võeti vastu ühehäälselt, või, et hääletamine toimus. Samuti on oluline, et protokoll ei sisalda otsuse päevakorda võtmist, mille poolt pidi

§ 321lg 1 kohaselt ¾ nõukogu liikmetest hääletama.

Protokollijana on sellele alla kirjutanud hageja (tollane juhatuse liikme) T P, kelle väidetel ta otsustamise juures ei viibinud, sest nõukogu liikmed läksid otsuse tegemiseks eraldi ruumi. Sama järeldub tunnistaja (tollane juhatuse liige) R K ´e ütlustest. Tunnistajate ütlusi protokolliga koostoimes hinnates olid nii tunnistajate ütlused kui ka protokoll tõenditena usaldusväärsed. Järelduvalt eeltoodust rikuti koosoleku kokkukutsumisel selleks ettenähtud korda, kusjuures nõukogu esimees ei ole otsust heaks kiitnud. Seega on vaidlusalune nõukogu otsus on tühine. 22.08.

1. a nõukogu otsuse tühisuse osas vaidlus puudub, sest kostja on tühisuse kohtuistungi käigus omaks võtnud. Seega kuulub hagi vastavas osas rahuldamisele. Järgnevalt analüüsib kohus 04.09.
2. a toimunud nõukogu otsuse tühisust. Kohtu hinnangul on päevakorra teatavaks tegemise tuvastamisel tõendamise koormus kostjal. Tõendeid, mis oleksid päevakorra teatavaks tegemist nõukogu esimehele J -U R tõestanud, kostjal ei olnud. Nähtuvalt tunnistaja J -U R ütlustest päevakorda talle teatavaks ei tehtud. Samuti järeldus tunnistaja ütlustest, et ta soovis nõukogu esimehena nõukogu koosolekut 04.09.
3. a asemel 13.09.
4. a läbi viia. Seega kasutas J -U R kui nõukogu esimees talle kuuluvat õigust nõukogu koosolekuid korraldada. Kohus märgib, et

§ 321

lg 3 kohaselt kutsutakse nõukogu koosolek kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoritel või aktsionäridel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Seega on nõukogu liikme volitused omal algatusel koosolekuid kokku kutsuda piiratud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse osas on kohus juba eelnevalt seisukoha võtnud. Eeltoodut koostoimes hinnates on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ning otsus on tühine. Lõpuks analüüsib kohus 13.09.2008. a toimunud nõukogu otsust (toim lk 50). Asjaolu osas, et päevakord nõukogu esimehele alles koosoleku päeval teatavaks tehti, vaidlus puudub. Nähtuvalt nõukogu koosoleku protokollist osalesid selles kõik nõukogu liikmed. Otsus on olnud ühehäälne. Kõik juhatuse liikmed on otsuse allkirjastanud ning eriarvamused puuduvad. Protokoll on lakooniline, selle sisu on üheselt mõistetav ning igati arusaadav. Järelikult on nõukogu liikmed otsuse heaks kiitnud ning tulenevalt

§ 321lg 5 ei ole otsus tühine.

Seega jätab kohus nimetatud nõude osas hagi rahuldamata.

321 lg 8 ja § 301.1 lg 5 alusel kuulub kohaldamisele

§ 302

lg 6, mille järgi saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Selguse huvides kohus märgib, et

321 lg 8 ja

§ 301

.1 lg 5 kohaselt ei ole

302 lg 2 (otsuse hilisem kinnitamine) otsuse tühisuse tuvastamisel kohaldatav. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jääb ¼ menetluskuludest hageja ja ¾ kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. kohtunik E. Haabsaar