HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-24366 Otsuse kuupäev 02.aprill 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi V A(isikukood xxx xxx) hagi O V (end.

§ 19

lg 2 p 3, kuna abikaasade poolt omandatud ühisvara oli omandatud ühe abikaasa vallasasja arvelt. Hageja osa korteri maksumusest moodustab 62 %, ehk 806 000 krooni. Poolte kohustus panga ees moodustab 300 000 krooni. Hageja nõustub laenukohustuse ise kandma ning seda arvestades on arvutatud ka kostjale makstav kompensatsiooni suurus. Kostja arvamus ja vastuhagi. Kostja esitas vastuhagi, mille kohaselt ei soovi ta abielu kestel soetatud vallasvara reaalosadeks jagamist vaid soovib temale kuuluva ühise vallasvara osa rahalist hüvitamist hageja poolt. Jagamisele kuuluv ühisvara on järgmine:

1. sõiduauto xxx, riikl reg.märk xxx, väljalaskeaasta 1989 – 25 000 krooni;
2. köögimööbli komplekt (soetatud 2005 .a. 30 000 krooni) – 24 000 krooni;
3. integreeritud elektripliit Whirlpool (soetatud 2005.a. 10 000 krooni) – 8 000 krooni;
4. Külmik Whirlpool (soetatud 2004.a. 5 000 krooni) – 3 500 krooni;
5. pesumasin Whirlpool (soetatud 2005.a. 5 000 krooni) – 4 000 krooni. Jagamisele kuuluva vallasvara harilik väärtus on 64 500 krooni, millest kostjale kuuluva vallasvara osa on 32 250 krooni. Kostja leiab, et ühisvara jagamine peab toimuma võrdsetes osades, arvesse tuleb võtta kostja poolset lapse kasvatamist ja hooldamist. Samuti tuleb arvestada seda, et kohustus panga ees on poolte solidaarkohustus. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Hageja ei nõustu kostja vastuhagis oleva nõudega, jätta kogu vara hagejale ning rahalise kompensatsiooni maksmisega kostjale. Taoline vara jagamine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. 2 Hageja soovib vastuhagis märgitud varast jätta endale 2 eset: sõiduauto ja elektripliit, kokku maksumusega 35 000 krooni. Ülejäänud vara 3 eset 29 500 krooni väärtuses jätta kostjale. Kompensatsioon on 2 750 krooni. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

§ 14lg.

1 kohaselt on abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hagis ja vastuhagis esitatud märgitud vara, mida soovitakse jagada on ühisvara. Vaidlus puudub ka vara väärtuse osas.

§ 19

lg 1 järgi loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi 2.lõike 3 punkti kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohus loeb hageja taotluse kõrvale kaldumiseks abikaasade osade võrdsusest põhjendatuks. Tallinnas, xxx asuv korter oli omandatud hageja poolt. Seda tõendab akt nr 94/1.1 osamaksu üleandmise kohta (t.lk 8) ja EK tõend V A kooperatiivi liikmeks vastuvõtmise kohta ning tema kasutusse korteri andmisest 28.09.1998 (t.lk 9). Poolte abielu ajal kanti vallasasjana registreeritud korter xxx kinnistusraamatusse. 07.01.2005 võõrandasid pooled nimetatud korteri 415 000 krooni eest ning ostsid 24.01.2005 korteriomandi aadressil xxx, Tallinn 670 000 krooni eest. Seega saab järeldada, et korteriomand Xxx omandati osaliselt hageja lahusvara arvelt. Hageja osa ühises omandis moodustab 61,94 % (415 000 : 670 000) ning hetke väärtust arvestades 805 220 krooni (61,94 % 1 300 000-st). Korteriomandi hinna ja hageja osa vahe moodustab 494 780 krooni, millest ühe abikaasa osa on 247 390 krooni.

§ 19

lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ning sama paragrahvi 4.lõike järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Seega tuginedes seadusele saab kohus jagada antud juhul poolte ühisvara hulka kuuluvaid esemeid. Kohus leiab, et kostja vastuhagis esitatud nõue, mitte jagada ühisvara hulka kuuluvaid esemeid, vaid kohustada hagejal välja maksma kostja osa ühisvaras hüvitisena ei ole kooskõlas kehtiva perekonnaseaduse mõttega. Kuna kostja ei soovinud endale ühisvara hulka kuuluvaid esemeid, siis lähtub kohus hageja soovist ning jätab hageja omandisse korteriomandi, sõiduauto xxx ja elektripliidi ning kostja omandisse köögimööbli komplekti, külmiku ja pesumasina. Vallasvara osas jääb hageja omandisse vara väärtuses 33 000 krooni ja kostja omandisse 31 500 krooni. Vastavalt laenulepingule on pooltel solidaarkohustus SEB ees summas 300 000 krooni (t.lk 45-49). Kohtule esitatud tõendis (t.lk 72) ei nõustu pank vabastama laenulepingust tulenevate nõuete tasumisest üht ega teist solidaarvõlgnikku. 3 Küll aga võib kohus ühisvara jagamisel jagada ka nimetatud laenukohustuse. Hageja soovib laenukohustuse võtta enda kanda, millele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Eelnevast lähtudes kuulub poolte ühisvara ja ühiskohustus jagamisele järgmiselt: Hageja omandisse jääb korteriomand, sõiduauto ja elektripliit kokku väärtuses 1 333 0000 krooni ning kohustus SEB ees 300 000 krooni ulatuses. Kostja omandisse jääb köögimööbli komplekt, külmik ja pesumasin kokku väärtuses 31 500 krooni. Lugedes põhjendatuks kõrvale kaldumise osade võrdsusest ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamisel ning jättes kohustuse panga ees hageja kanda, kuulub hagejalt välja mõistmisele hüvitis kostja kasuks summas 98 890 krooni (247 390 + 1 500 – 150 000). Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jättes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 4