Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus 2 ülejäänud osas kõne alla. Kohus on tuvastanud, et hagejal tekkis raske tervisekahjustus, mistõttu ta oli piiratud oma elukorralduses: ei saanud liikuda, pidi mitmeid kuid lamama voodis kipsi tõttu, ei saanud teha oma tavapäraseid käike ja oli sõltuv oma perekonnaliikmete abist. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (
Vaidlust ei ole selles, et kindlustuse poolt on hagejale varalise ja mittevaralise kahju (valu ja vaeva) eest tasutud, seejuures mittevaralise kahju eest 4’000.- krooni ning kostja on tasunud Inges Kindlustusele need kulutused regressi korras (tl 11-20). Kohus on seisukohal, et sotsiaalministri poolt 31.05.2004.a määrusega nr 69 kinnitatud liikluskindlustuse isikukahjuga seotud valu ja vaeva hindamise kord, mis arvestab kahju hüvitise määramisel abstraktselt töövõimekaotust õnnetusjuhtumite kindlustuses, ei piira kannatanu võimalusi esitada mittevaralise kahju nõue suuremas ulatuses (
lg 1 ja 2).
lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus lähtub seejuures kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt raskemate kehavigastuste puhul on kostjalt välja mõistetud hüvitis keskmiselt 100’000-300’000 krooni. Kohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel arvesse nii tervisekahju raskust ja kestust, nendest tingitud kannatusi kui ka seda, kuivõrd hageja pidi tervisekahju järgselt ületama väliseid mittevaralisi raskusi oma sotsiaalses keskkonnas. Hageja ei väidagi, et tema keskmine palk oli õnnetuse eelselt 8’000.- krooni, vaid ta on võtnud selle aluseks koos lisakulutustega 500.- krooni kui ühe võimaliku metoodika hüvitise suuruse määramisel. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutud kahju hüvitis summas 53’500.- krooni ei ole poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja kohtupraktikas kujunenud hüvitise määrasid arvestades ülemäära suur. Kuivõrd hageja on esitanud oma nõude aegumistähtaja jooksul, ei ole asjakohane kostja väide, et hageja ei ole esitanud oma nõuet tähtaegselt. Kõike eeltoodud arvesse võttes peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 53’500.krooni ja nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele
MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.