KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 17.11.2008.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-05-24893 RL hagi K L vastu ühisvara jagamise nõudes ja K L vastuhagi RL vastu ühisvara jagamise nõudes Hageja, vastuhagis kostja: RL (isikukood xxx elukoht: xxx ) Hageja esindaja: advokaat G Kull Kostja, vastuhagis hageja: K L (isikukood xxx, eluk. xx) Kostja esindaja: advokaat K Koitver 25.09.2008.a. aeg Kohtuistungil osalejad hageja ,vastuhagis kostja RL hageja esindaja advokaat G Kull kostja ,vastuhagis hageja K L kostja esindaja advokaat K Koitver Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Jätta ühisvarast K L pehme mööbel hinnaga 6000 krooni ja sektsioon hinnaga 3000 krooni. Jätta RL sülearvuti hinnaga 9000 krooni. Jätta R.L nõue piibli lahusvaraks tunnistamiseks ja K L välja nõudmiseks rahuldamata. Vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtukulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 20.01.2005.a. kohtule esitatud hagiavalduses ühisvara jagamise nõudes palub hageja jagada poolte ühisvara, milleks on pehme mööbel hinnaga 6000 krooni, sektsioon hinnaga 3000 krooni ja sülearvuti hinnaga 9000 krooni ja tunnistada hageja lahusvaraks 18 sajandil trükitud Piibel hinnaga 3000 krooni. Hageja palub jagada vara alljärgnevalt: Jätta kostjale pehme mööbel ja sektsioon ja hagejale sülearvuti. Hageja palub nõuda kostjalt välja Piibel või kohustada hüvitama hagejale Piibli maksumus. Kostja vastuväited. Hagis märgitud ühisvara koosseis on ebatäiuslik. Kostja leiab, et ühisvarana jagamisele kuulub samuti rahasumma, millest pool andis kostja hagejale 1995.a. detsembris ning pool rahasummast, mille hageja sai ühisvarana oleva maja müügist. Kuivõrd hageja müüs poolte ühisvarana oleva maja ära ega täitnud oma lubadusi poolest ühisvarana olevast majast loobuda, taotleb kostja tasutud summad tagasi. Lisaks taotleb kostja maja müügist saadud rahast poole tasumist temale. Kostja valduses ei ole hageja lahusvara hulka kuuluvat 18 sajandil trükitud Piiblit. Kostja ei ole kunagi 18 sajandil trükitud Piiblit hagejaga ühises majapidamises näinud. Sülearvuti on kohtuistungil hagejale üle antud. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kuivõrd kostja ei lasknud hagejat nende ühisesse majja sisse ning jättis endale poolte ühisvara , milleks on pesumasin hinnaga 2 600 krooni, klaasplaadiga pliit hinnaga 4000 krooni, nõudepesumasin 2000 krooni, külmkapp 2000 krooni, lastetoa mööbel 4 500 krooni, kohvimasin 1 800 krooni, arvutilaud 1 500 krooni, lauaarvuti 6000 krooni, faks 4000 krooni, boiler 1 800 krooni, diivanilaud 500 krooni, ja hageja lahusvara kolm serviisi 3600 krooni, kristallnõud 4000 krooni, televiisor 3200 krooni, video 1500 krooni, hageja ja lapse voodiriided 3000 krooni, sektsioon 6300 krooni, siis kuulub hagejale hüvitisena välja mõistmisele 36 950 krooni. Kostja poolt kuulub tagastamisele rahasumma 45 000 krooni, mille hageja andis oma lahusvara arvelt kostjale 1995.a. detsembris hageja poolt enam saadava ühisvara- maja – eest ning ühisvarana kuulub jagamisele vähemalt pool rahasummast, mille kostja sai ühisvaraks oleva maja müügist. 1995.a. detsembris sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale poole maja väärtusest ehk poole 112 000 kroonist. Hiljem leppisid pooled kokku madalamas hinnas , kuna hageja tasus maja laenu pangale ning seetõttu oli tema panus ühisvarasse suurem. Sisuliselt leppisid pooled kokku ühisvara jagamises, mille kohaselt maja jääb hagejale ning hageja maksab enamsaadud ühisvara eest kostjale hüvitist summas 45 000 krooni. Hageja tasus nimetatud summa oma lahusvara arvelt kostjale ning kostja on kinnitanud omakäeliselt nii eelnimetatud kokkulepet kui ka rahasumma kättesaamist. Kostja ei pidanud poolte kokkuleppest kinni ja ei loobunud raha saamisest hoolimata oma osast majast ning kõigile lisaks müüs 25.06.1997.a. poolte ühisvaraks oleva maja Tea Käbile 50 000 krooni eest. 02.12.1995.a. kinnitas kostja hagejale, et hindab Xxx, Tallinn ühisvaraks oleva maja väärtuseks 112 000 krooni, kuid müüs seejärel pool aastat hiljem maja üle poole odavamalt maha. Hageja leiab, et tegemist on olukorraga, kus kostja on hagejat kahjustanud ning hagejal on õigus saada kaotatud omandi eest õiglast hüvitist, hoolimata sellest, et maja müügihinnaks on notariaalses lepingus märgitud 50 000 krooni. 05.06.2008.a. esitas K L vastuhagi täpsustuse (toimiku lk. 132). 15.11.1995.a. lõppesid poolte abielusuhted. 15.11.1995.a. kuulus pooltele järgmine ühisvara:
- 31.01.1994.a. ostetud ühekorruseline elamu, asukohaga Xxx, mille eest pooled tasusid müüjale 210 300 krooni. Nimetatud majas ehitati välja pööning, kuhu tehti kaks tuba, samuti varustati elamu tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga. Seega tehti poolte poolt abielu kestel elamule hulgaliselt parendusi, mis tõstsid elamu turuväärtust ka arvestamata kinnisvara hindade pidevat tõusu. Poolte abieluliste suhete lõppedes jäi elamu R.L valdusesse .ja sellel puudusid igasugused kahjustused, mis võinuks elamu turuväärtust alandada. 5., 9., 12., 16.,
- ja 26.jaanuaril 1996.a. ajalehes Soov on R.L müügikuulutus, milles ta pakub müüa väikest remonditud maja, üldpinnaga 48 m2 ja krundiga 450 m
- Kuulutustes olev telefoninumber 22 438 448 kuulus R.L firmale, ASD. See nähtub telefonikataloogi koopiast ja ettevõtteregistri väljatrükist. Samade andmetega maja müügikuulutus on avaldatud 29.märtsi 2 1996.a. ajalehes Soov, juurde on lisandunud vaid fakt tulekahju toimumise kohta. R.L viis K.L eksitusse, kui K.L maksab talle kinni tema nimetatud summa, siis jääb elamu K.L . Tegelikult nõudis R.L K.L raha, omamata kavatsustki lahkumineku korral K. L ühisvarast midagi jätta.. Hansapanga poolt Harju Maakohtule väljastatud info põhjal oli elamu ostmiseks võetud laenu summas 160 285,70 krooni ja laenulepingu tähtajaks oli kolm aastat, s.o. 29.01.1997.a. Poolte kooselu lõppedes oli tasutud faktiliselt 2/3 laenujäägist. Lisaks oli võimalik R.L poolt välja kavaldatud raha eest tasuda täiendavalt 7 kuu laenumaksed. Seega oleks peale K.L lahkumist R.L tulnud tasuda 1/6 võetud laenusummast. Sellest tulenevalt leiab hageja, et ühisvara osaks, mis kuulub jagamisele, on 5/6 ühisvaraks oleva elamu turuväärtusest, seega 250 000 krooni, millest ½ on 125 000 krooni. 17.06.1997.a. andis K.L nõusoleku Paldiski mnt. 58 c asuva elamu müümiseks. Ostumüügileping sõlmiti aga 25.06.1997.a. ning müüjat esindas lepingu sõlmimisel G S . Ei ole oluline, mis hinnaga maja müüdi, kuivõrd abieluliste suhete lõppemise hetkel oli maja ilma selliste puudusteta, mis oleks tinginud hinna niivõrd suure langemise. Samuti pidi R. L valdama poolte vara heaperemehelikult, tagama selle säilimise ja mitte tekitama K.L varalist kahju oma tegevusetusega. Hageja palub jagada K L ja RLi ühisvara järgmisel viisil: 1.Mõista RLilt K L kasuks välja rahaline hüvitus R.L jäänud koduse ühis- ja K L kuulunud lahusvara eest 36 950 krooni. 2.Mõista R L K L kasuks välja rahaline hüvitus ½ poolte ühisvaraks olnud Xxx asunud elamu turuväärtusest, millest on maha arvestatud poolte ühine kohustus Hoiupanga ees, s.o.125 000 krooni.
- Jätta K L pehme mööbli komplekt, väärtusega 6000 krooni ja sektsioon, väärtusega 3000 krooni.
- Jätta RL sülearvuti, väärtusega 9000 krooni. Kostja vastuväited vastuhagile K.L ei ole tõendanud, et ta andis K.L 45 000 krooni oma lahusvara arvelt. Abielusuhete lõppemise seisuga ei olnud elamut enam olemas, seega ei olegi enam midagi jagada. Põlenud elamu müüdi ära võlgade katteks. Vara müüdi hinnaga, mis tema eest pakuti. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Poolte abielu registreeriti 04.06.1992.a. ja lahutati Tallinna Linnakohtu poolt 17.12.2004.a. Lahutuse otsuses ei ole tuvastatud poolte abieluliste suhete tegelikku lõppemise aega. Kohtuistungil on tunnistajate S K , E P ja K K ütlustega leidnud tõendamist, et poolte kooselu lõppes novembris , kui K L kolis poolte ühisest kodust xxx välja. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. PkS § 18 lg1 võimaldab ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Poolte abielu lahutati 17.12.2004.a., abielu lahutamisel abikaasad ühisvara ei jaganud. Kui abikaasad jagavad ühisvara pärast abielusuhete lõppemist, määratakse PKS § 18 lg2 kohaselt ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga., väärtus määratakse kindlaks ühisvara jagamise seisuga maakohtus asja menetlemise ajal. Perekonnaseadus ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid ei reguleeri. Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). PkS 19 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte ühisvaraks on 31.01.1994.a. ostetud elamu, asukohaga Paldiski mnt. 58 c, mille eest pooled tasusid müüjale 210 300 krooni ja mille ostmiseks võeti laenu 160 285 krooni, millest kooselu lõppemisel oli tasutud 2/
- 3 Vaidlust ei ole ka selles, et ühisvaraks on pehme mööbel, väärtusega 6000 krooni, sektsioon väärtusega 3000 krooni ja sülearvuti väärtusega 9000 krooni. 09.märtsil 1996.a. toimus poolte ühisvaraks olevas elamus elektrilühise tõttu põleng (Tallinna Tuletõrje ja Päästeameti õiend 11.03.1996.a., toimiku lk. 88), milles osaliselt hävis elamu . Järelejäänud ehitised ja rajatised, aadressil xxx, Tallinnas on müüdud 25.06.1997.a. 50 000,krooni eest notariaalse ostu-müügi lepingu alusel T K (toimiku lk. 56). K L on andnud notarile kirjaliku nõusoleku lepinguobjekti müügiks ostu-müügilepingus näidatud tingimustel (toimiku lk.93). Asjaolu, et kirjalik nõusolek on antud 17.06.1997.a., ostu-müügileping sõlmiti aga 25.06.1997.a. , ei oma tähendust. 50 000 krooni oli laenujääk, mis läks pangale. Kuivõrd poolte ühisvaraks olnud elamu aadressil xxx on poolte poolt pärast kooselu lõppemist maha müüdud, 50 000 krooni on tagastatud pangale, majas olnud ühisvara hulka kuuluvad esemed peale pehme mööbli, sektsiooni ja sülearvuti, on tulekahjus hävinud , kuulub poolte vahel jagamisele pehme mööbel, sektsioon ja sülearvuti. Nimetatud esemete jagamises vaidlust poolte vahel ei ole. Pehme mööbel, mille väärtuseks on pooled hinnanud 6000 krooni, sektsioon, mille väärtuseks pooled on hinnanud 3000 krooni jääb K L ja sülearvuti, mille väärtuseks pooled on hinnanud 9000 krooni , jääb RL . TsMS § 91 lg1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. RL ei ole tõendanud, et tema lahusvaraks on 18 sajandil trükitud piibel, samuti ei ole RL tõendanud, et nimetatud piibel on K L omanduses Poolte ühisvara hulka ei kuulu ka K L poolt pärast kooselu lõppu RL antud 45 000 krooni., kuivõrd ühisvaraks on poolte kooselu jooksul soetatud vara. K.L poolt vastuhagis loetletud ühisvara olemasolu ei ole tõendatud. Ajalehes Soov olevad müügikuulutused ja soovitav müügihind ei ole tõendiks vara väärtuse kohta. Põlenud elumaja müüdi hinnaga, mis tema eest pakuti. Hinna pretensioon oleks tulnud esitada enne ostumüügilepingu sõlmimist ja enne elamu müügiloa andmist. Kohtuistungil ei ole leidnud tõendamist, et RL oleks saanud elamu võõrandamisest tulu, kuna vara müügist saadud rahaga kustutati varal lasuv pangavõlg. Menetluskulud TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 4