2-03-195/5

2-03-195 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.

2. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-03-195 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu abielu lahutamiseks ja xxx vastuhagi xxx vastu ühisvara jagamiseks Hageja/vastukostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) esindaja vandeadvokaat Triinu Vernik (AB HETA, Rüütli 4 Tallinn); Kostja/vastuhageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste AB, Niguliste 2 Tallinn) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2007.a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Jätta rahuldamata xxx nõue xx asuva xxx kuuluva kinnistu (registriosa number xxx) 2/3 suuruse mõttelise osa jagamiseks. Jagada xxx ja xxx ühisvara järgmiselt:
3. Jätta xxx omandisse osaühingu xxx (registrikood xxx) osa.
4. xxx hüvitab xxx enamsaadu rahas- osaühingu osa eest 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2004.a määrusega kohaldatud hagi tagamine otsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks 1 tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas 16.04.2003.a kohtule hagi, milles palus lahutada enda ja kostja vaheline abielu ja määrata kindlaks laste elukoht. Menetluse käigus hageja loobus laste elukoha nõudest. Kostja vaidles abielu lahutuse nõudele vastu ja esitas 28.05.2004.a vastuhagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kohus rahuldas 03.10.2006.a osaotsusega põhinõude ja lahutas poolte abielu. Nimetatud osaotsus on jõustunud 03.11.2006.a. Kohus jätkas menetlust vastuhagis- kostja nõudes abikaasade ühisvara jagamiseks. Hagi tagamiseks on kohtu 11.06.2004.a määruse alusel kantud kinnistusraamatusse kinnistu nr xxx, asukoht xxx suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärke (I kd t lk 85, 89, 97, 107). Vastuhagi nõue ja põhjendused Vastuhagis soovis vastuhageja, et ühisvara jagataks järgmiselt: jätta poolte kaasomandisse 2/3 kinnistust asukohaga xxx ja mõista vastukostjalt välja pool osaühingu osa väärtusest.18.05.2007.a avaldusega hageja muutis nõuet ja palus hüvitada talle ka kinnistu osa väärtus rahas. Hagiavalduse ja lisade kohaselt registreeriti poolte abielu 27.08.1992.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielulised suhted poolte vahel kestsid kuni 2003.aastani. Kohe pärast abiellumist asusid pooled ehitama juurdeehitust vastukostja emale, xxx kuulunud elamule asukohaga xxx (edaspidi nimetatud elamu), peamine ehitustegevus toimus 1996-97 aastal. xxx kinkis 2/3 (juurdeehituse osa) elamust oma pojale- xxx. Vastuhageja leidis, et 2/3 kinnistust moodustab poolte ühisvara, sest abikaasade ühiste kulutuste arvel suurenes ning paranes elamu oluliselt. Kohtule 22.08.2006.a esitatud vastuhagi täpsustuses kinnitas vastuhageja elamuosa ja nõudeõiguse kinkimist xxx tema ema, xxx poolt 27.11.1997.a. Vastuhageja selgitas, et elamu suuruseks enne kinget oli 64m2, see oli vana ja halvas seisukorras. Tasuks kinke eest renoveerisid pooled ka xxx kuuluva 1/3 suuruse majaosa. Maa erastamise kulud kandsid pooled ühistest vahenditest ja haljastasid ning korrastasid maa-ala. Vastuhageja leidis, et tegemist ei olnud kinkega vaid sisuliselt ostsid pooled oma elamuosa välja xxx. Maa tagastamise nõudeõiguse loovutuse saamine ei piira ühisomandi teket. 18.05.2007.a kohtule esitatud avalduses palus vastuhageja hüvitada talle pool ühisvarasse kuuluva kinnistu väärtusest omandi kaotamise aja seisuga. Terve kinnistu väärtuseks hindas vastuhageja 2007.a kevadel 3 360 000 krooni. Ühisvara hulka kuulub ka xxx osa väärtusega 72 400 krooni, mille hageja palus jätta vastukostjale ning hüvitada talle pool osa väärtusest. xxx kinnitas, et poolte abielulised suhted kestsid vähemalt 2003.aastani. Vastukostja vastuväited Vastukostja xxx vaidles hagile vastu osaliselt. Vastukostja oli nõus osaühingu jagamisega vastuhageja poolt nõutud viisil ning kinnitas ka vastuhageja poolt nimetatud osaühingu osa väärtust. Kinnistu osas leidis kostja, et kinnistu asukohaga xxx (edaspidi nimetatud kinnistu) ei ole abikaasade ühisvara. 2/3 suuruse osa xxx asuvast elamust kui vallasasjast kinkis vastukostjale tema ema xxx 27.11.1997.a. Samuti kinkis ema vastukostjale 2/3 suuruse osa maa tagastamise nõudeõigusest samal aadressil. xxx Tallinnas asuva elamu osas on moodustatud 27.01.2001.a kinnistu, mis kuulub vastukostjale 2/3 suuruses mõttelises osas ja xxx 1/3 suuruses mõttelises osas. Vastukostja möönis, et pärast abiellumist renoveeriti elamut, kuid juurdeehitus valmis enne kinkelepingu sõlmimist 1997.a. Seega oli juurdeehituse omanikuks elamu omanik xxx, kes otsustas osa oma varast kinkida pojale. Maa elamu juurde 2 on tagastatud ehitise osade suurusega võrdsetes mõttelistes osades. Pärast kinget ei ole vastukostja lahusvarale selliseid parendusi tehtud, mis vara väärtust oluliselt suurendaksid. xxx kinnitas, et poolte abielusuhted lõppesid 2001.a kevadel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt- jagada tuleb ühisvarasse kuuluv osaühingu osa. Rahuldamata jääb nõue kinnistuosa jagamiseks, kuna see ei kuulu ühisvarasse. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 sätestab, et abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhte lõppemist. Poolte vahel ei ole vaidlust xx osa kuuluvuse ja väärtuse üle (I kd t lk 79-80, 147). Pooled leidsid, et osa väärtuseks on 72400 krooni, see on soetatud abielu ajal ja kuulub ühisvara hulka. Pooltel ei ole samuti vaidlust nimetatud osa jagamise viisi üle- osaühingu osa tuleb jätta xxx, kes hüvitab xxx pool osa väärtusest s.o 36 200 krooni. xxx kinkis 2/3 suuruse mõttelise osa ehitisest asukohaga xxx ja sama suure mõttelise osas maa tagastamise nõudeõigusest samal aadressil 27.11.1997.a. (II kd t lk 26-27). Kinnistu on moodustatud 27.04.2001.a ning selle kinnistusraamatusse kantud omanikud on xxx 1/3 suuruses mõttelises osas ja xxx 2/3 suuruses mõttelises osas (II kd t lk 28). Kuna xxx omandas ehitise osa kinkelepinguga, on vastavalt PrkS § 15 lg 1 tegemist tema lahusvaraga. Samas sätestab PrkS § 14 lg 2, et kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Pooled ei vaidle selle üle, et elamut asuti renoveerima ja sellele juurdeehitust rajama kohe pärast abielu registreerimist 1992.a. Pooled on eri arvamusel selles, millal toimusid peamised renoveerimistööd, mis elamu väärtust oluliselt suurendasid. Vastukostja on menetluses läbivalt kinnitanud, et peamised ehitustööd olid tehtud enne elamu osa kinget 1997.a novembris. Hageja aga asus menetluse käigus väitma, et peamiselt tehtigi töid alates 1997.a alates. Pooled kinnitasid, et enamik töid tehti oma jõududega. Kohtule esitatud tõendite kohaselt toimusid suuremad ehitustööd just 1997.aastal: töövõtulepingu nr 15/07-07 (II kd t lk 56- 59) kohaselt toimusid katuse ehitustööd 1997.a suvel- tööde tähtajaks oli 25.08.1997.a; sama aasta juulis on koostatud arve ka katuse ehituseks vajalike materjalide ostuks (II kd t lk 53). Ehitise juurdeehituse projektdokumentatsioon on valminud samuti 1997.a suveks, tööjoonised isegi 1996.a (II kd t lk 33- 47). Kuna katuse ehitust ei saanud alustada enne seinte valmimist, järeldab kohus, et 1997.a juuliks olid juurdeehitise seinad valmis ning kogu juureehituse üldehitustööd ja selle sidumine vana maja osaga oli tehtud 1997.a septembriks. Esitatud tõenditest nähtub ka, et ehitustööd jätkusid siiski ka 1998.-1999.a aastal- ostetud on välis- ja siseuksed (II kd t lk 50-52) ja väiksemat ehituskaupa (II kd t lk 48-49) kusjuures arveid on koostatud nii xxx kui xxx nimele. Eeltoodud sättest kohtu poolt eelpool analüüsitud tõenditest tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole võimalik xxx kuuluvat kinnistu mõttelist osa xxx lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks. Seda järgmistel põhjustel:
5. 27.11.2007.a kinkelepinguga sai xxx ka 2/3 suuruse mõttelise osa maa tagastamise nõudeõiguse omanikuks. PrkS § 141 sätestab, et abielu kestel abikaasale tagastatud või asendatud õigusvastaselt võõrandnud vara või selle vara eest makstav hüvitis on abikaasa lahuvara, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli ka xxx asuv maaosa, mille alusel on 3 moodustatud kinnistu, xxx lahuvara. xxx väited, et ta tegi kulutusi ka kinnistu tagastamiseks ja selle hoolduseks jäid paljasõnaliseks.
6. Suurem osa juurdeehituse töödest tehti enne kinkelepingu sõlmimist 27.11.1997.a. Ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud kulutuste tegemisel osales ka xxx. Seega tegid hageja ja kostja kulutusi ja panustasid hoopis kolmanda isiku- xxx vara väärtuse suurendamisse. xxx võib sellest tulenevalt olla nõudeõigus xxx vastu alusetult omandatud või säästetud vara väljanõudmiseks. Asjaolu, et xxx kinkis osa tõusnud väärtusega varast oma pojale, xxxi abikaasale, et tee seda vara ühisvaraks. xxx on võimalus esitada alusetult omandatud vara osas nõue samuti vara praeguse omaniku- xxx vastu. Kohus juhtis hageja tähelepanu nimetatud asjaolule korduvalt, kuid xxx soovis jätkuvalt tema panuse arvamist ühisvara hulka kuuluvaks.
7. Ehitustööd jätkusid osaliselt ka pärast xxx poolt ehitiseosa omanikuks saamist. Kohus möönab, et on võimalik lähtudes PrkS § 14 lg 2 alusel lugeda selles osas lahusvara abikaasade ühisvaraks. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on aga, et lahuvara väärtus oleks suurenenud oluliselt. xxx ei esitanud kohtule konkreetseid tõendeid selle kohta, millises ulatuses tõusis ehitise väärtus pärast kinkelepingu sõlmimist ja milline oli tema osa selles. Kohtule esitatud paar ehitusmaterjalide ostmise arvet ei anna alust väita, et hageja osalus ehituses oleks olnud selline, mida saaks lugeda oluliseks. Vastavalt menetluse käigus läbi viidud ekspertiisile oli terve kinnistu väärtuste vahe ilma ja koos juureehituseta 500 000 krooni (I kd t lk 152). xxx osa väärtuste vahe oleks seega 333 333.32 krooni. Kohtule aga ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millises väärtuses oli ehitatud juba enne kinkelepingu sõlmimist, milline osa ehitati pärast seda ning millises osas osales juurdeehituses xxx. Nagu kohus juba eelpool märkis, on xxx ilmselt nõudeõigus ehitise/kinnistu kaasomanike vastu nende summade väljanõudmiseks, mida omanikud säästsid seoses xxx osalemisega ehitustöödes. Kuna aga ei ole tõendatud lahusvara väärtuse oluline suurenemine just nuse läbi, ei saa lahusvara ka ühisvarasse kuuluvaks lugeda. Kõike eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud ei xxx enne maa kinnistamist kuulunud lahuvara (ehitise osa) ega ka temale kuuluva kinnistu mõttelise osa lugemine tervikuna ega ka osaliselt ühisvarasse kuuluvaks. Pooled vaidlesid ka selle üle, millal lõppesid nende abielulised suhted. Kumbki pool tõendeid nimetatud fakti täpse aja kohta ei esitanud. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma nimetatud küsimus ka määravat tähtsust, sest ehitis ja kinnistuna tagastatav maa oli igal juhul xxx lahusvara. Pärast väidetavalt varaseimat abielusuhte lõppemise aega 2001.a kevadel xxx lahusvara väärtus xxx panuse tõttu enam ei suurenenud. xxx esindaja poolt viidatud kõrgemate astemete kohtute lahendites esitatud juhiseid ei ole võimalik käesolevas asjas kohaldada, kuna ehitiseosa puhul oli vaieldamatult tegemist xxx xxx lahusvaraga ning tõendatud ei ole mingigi osa ühisvara hulka lugemiseks vajalikud eeldused. Esitatud lahendite asjaolud ei ole käesoleva vaidluse asjaoludega samastatavad. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel lähtudes TsMS § 386 lg
8. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. xxx on abielulahutuse hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 krooni (I kd t lk 7). xxx vara jagamise hagilt riigilõivu 2600 krooni (I kd t lk 77) ja eksperditasu 2500 krooni (I kd tlk 131). 4 xxx tegi asja menetlemisel kulutusi õigusabile 19 815 krooni. xxx kulutas õigusabile 17 700 krooni. Tulenevalt varem kehtinud TsMS § 46 on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud kohtukulud. Sama seaduse § 52 p 1 järgi on eksperditasu asja läbivaatamiskulu. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 61 lg 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast ja hinnata hagi puhul kohtu määramisel. Kohus rahuldas abielulahutuse nõude ning vara jagamise nõude osaliselt. Kuna enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS ja Riigilõivuseaduse redaktsiooni alusel ei abikaasade ühisvara jagamise nõudelt tasutav riigilõiv sõltuvuses vara väärtusest, ei saa käesoleval juhul määrata riigilõivu jagunemist lähtudes hagi rahuldamise täpsest ulatusest. Kohus leiab, et osaühingu osa jagamisel oleks mõistlik määrata tasutavaks riigilõivuks 300 krooni, mis tuleks välja mõista xxx. Kuna aga abielulahutuse nõudelt, mille kohus rahuldas, tuleks sama suur riigilõiv välja mõista xxx, jätab kohus mõlema poole poolt tasutud riigilõivud nende endi kanda. Eksperditasu jätab kohus xxx kanda, kuna ekspertiis oli seotud nõudega, mis jääb rahuldamata. Kuna poolte kulud õigusabile on samas suurusjärgus, kohus rahuldas nõudeid mõlemalt poolelt ning õigusabikulusid ei ole võimalik nõuete vahel jagada, jätab kohus õigusabikulud poolte kanda. Seejuures lähtub kohus ka uues Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõttest, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise kui see ei ole ebaõiglane. Seega jäävad kõik poolet kantud menetluskulud nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2008 otsuse Resolutsioon
9. Harju Maakohtu 20.06.2007 a. otsus xxx vastuhagis xxx vastu ühisvara jagamises jätta muutmata osas, mis puudutab ühisvara jagamist.
10. Muuta otsust osas, millega kohus tühistas hagi tagamise abinõu. Otsuse jõustumisel tuleb tühistada hagi tagamise abinõu, mida on kohaldatud Tallinna Linnakohtu 26.augusti 2004.a. määruse alusel.
11. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata 5