Obsah (8)

§ 113§ 401§ 397§ 100§ 101§ 108§ 415§ 158

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-69098 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Loor

§ 113

lg 1 sätestatud määras, s.o 0,030% päevas põhinõudest 25 050,09 krooni, kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Välja mõista Loore Soosaarelt 74 335,72 krooni ja viivis alates 11.09.2008

§ 113

lg 1 sätestatud määras, s.o 0,030% päevas põhinõudest 65 567,87 krooni, kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Välja mõista Loore Soosaarelt 34 307,90 krooni. Menetluskulud jätta Loore Soosaare kanda. Välja mõista Loore Soosaarelt 6750.- krooni SEB Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Loore Soosaar võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 07.11.2006 rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr 2006031687, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 13 000.- kr, laenulimiidi summaks oli kokku lepitud 6000.- kr ja vastavalt lepingu 1 ple 5.1 oli kokku lepitud, et lisaks p-s 4.1 nimetatud kuu krediidilimiidile võivad konto omanik ja pank lepingus kokku leppida maksimaalse summa, mille ulatuses konto omanik võib lepingus toodud tingimustel vormistada kaardiga tehtud toimingute summa laenuks. Vastavalt p-le 5.2 oli kokku lepitud kasutatud laenulimiidi igakuine kohustuslike tagasimakse summa 500.- kr. vastavalt lepingule 1 oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt ei teostanud alates 20.03.

1. Hageja blokeeris kaardi ühepoolselt ja algatas lepingu ülesütlemise ning hageja lõpetas kostjaga lepingu 60 päeva pärast kaardi blokeerimist. Vastavalt lepingu 1 p-le 1.13 lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Vastavalt lepingu 1 p-le 9.4.4 on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutingimuste rikkumisel leppetrahvi 1000.- kr. Seisuga 10.09.2008 võlgneb kostja hagejale tasumata krediidi 25 050,09 kr, intressi 1065,68 kr, viivise 1960,61 kr, leppetrahvi 1000.- kr, kokku 29 076,38 kr, mida tõendab laenu maksete aruanne ja laenukonto liikumised. 17.07.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr L070038119, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 75 000.- kr, intressimääraga 16% aastas, laenutähtpäevaga 15.07.
2. Vastavalt lepingu 2 p-le 5.2 kohustus kostja laenu ja intressi tasuma iga kalendrikuu 15.kuupäeval. Vastavalt lepingu p-le 15.6 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 5% tasumata laenu summalt. Kostja alates 15.04.2008 enam lepingu alusel laenu ja intressi lepingus 2 sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei ole reageerinud. Vastavalt lepingu 2 p-le 20 hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. Seisuga 10.09.2008 on kostja poolt laenulepingu nr L070038119 alusel tasumata laenu põhiosa summas 65 567,87 kr, intress 5246,56 kr, viivis 242,90 kr, leppetrahv 3278,39 kr, kokku 74 335,72 kr. 05.03.2007 sõlmisid pooled digitaalselt U-neti vahendusel arvelduslaenulepingu nr A
3. Kostja kinnitus 4845991, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 30 000.- kr, intressimääraga 17% aastas ja limiiditasuga 1% aastas. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustus kostja intressi tasuma iga kalendrikuu 6.kuupäeval. Kostja alates 06.04.2008 enam lepingu alusel laenu ja intressi lepingus 3 sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei ole reageerinud. Vastavalt lepingu p-le 13.5 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 5% laenu summalt. Seisuga 10.09.2008 on kostja poolt arvelduslaenulepingus nr A070006589 alusel tasumata laenu põhiosa summas 30 000.- kr, intress 2807,90 kr, leppetrahv 1500.- kr, kokku 34 307,90 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub

§ 401

; 397; 396 lg 1; 398 lg 1; 113 alusel kostjalt välja mõista: 1) laenulepingu nr 2006031687 alusel 29 076,38 krooni ja viivis alates 11.09.2008

§ 113

lg 1 sätestatud määras, s.o 0,030% päevas põhinõudest 25 050,09 krooni, kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks; 2) laenulepingu nr L070038119 alusel 74 335,72 krooni ja viivis alates 11.09.2008

§ 113

lg 1 sätestatud määras, s.o 0,030% päevas põhinõudest65 567,87 krooni, kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks; 3) laenulepingu nr A070006589 alusel 34 307,90 krooni. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 11.12.2008. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruses. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: