lg 6).
lg 6 sätestab, et kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul kaebuse esitamisest alates täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha. Kohtunik saadetud materjalid läbi vaadanud tegi 28.11.2008.a. määruse, millega nõudis kohtunikuabilt selgitust määruskaebuse menetlemise kohta kohtunikuabi poolt ning registriasja toimiku koopia edastamist kohtunikule. 09.12.2008.a. saabus registriosakonnast kohtunikuabi kirjalik selgitus ning registriasja toimiku koopia. Kohtunik esitatud materjalid läbi vaadanud, hinnanud kohtunikuabi selgitust ning määruskaebuse sisu, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, kohtunikuabi 08.10.2008.a. trahvimäärus registriasjas Ä 17013/M6 tühistada ning uus määrus teha, millega vähendada äriühingule määratud rahatrahvi . Nimetatud trahvimääruses on kohtunikuabi kindlaks teinud, et äriühing ei ole esitanud äriregistrit pidavale kohtu registriosakonnale 2007 majandusaasta aruannet seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning sellest tulenevalt võib registripidaja ilma hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi kuni 200 miinimumpäevamäära ulatuses (ÄS § 71,
). Kohtunikuabi on määranud Noroil OÜ-le rahatrahvi 100 miinimumpäevamäära ulatuses, so 5000 krooni. Ka kohus on tuvastanud, et kohtunikuabi trahvimääruse tegemise ajaks, so 08.10.2008.a. ei olnud Noroil OÜ poolt 2007 majandusaasta aruannet esitatud (kaebuse esitaja toob kaebuses välja, et aastaaruanne on raamatupidamisfirma poolt saadetud äriregistrile tähitult 15.10.2008.a). Kohtunikuabi poolt on määruskaebuse edastamisel märgitud, et äriühingu 2007 majandusaasta aruanne on registripidajale esitatud 06.11.2008.a. Seega on tuvastatud, et trahvimääruse aluseks olev asjaolu (aruande tähtajaks esitamata jätmine) on tõendamist leidnud ning seda asjaolu ka kaebuses ei vaidlustata. Kaebuse esitaja sooviks on trahvimääruses trahvi summa vähendamine summani 1000 krooni kuna äriühingul jäi kohustus täitmata temast sõltumatutel põhjustel (äriühingul oli sõlmitud leping /kaebaja poolt esitatud/ raamatupidamisteenust osutava raamatupidamisfirmaga, kes hooletusest jättis aastaaruande esitamata). Kohtunikuabi on leidnud, et kaebuse esitaja ei ole kaebust piisavalt põhjendanud ning on andnud kaebuse esitajale tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks ning seejärel edastanud kaebuse läbivaatamiseks kohtunikule kuna kaebuse esitaja ei täitnud kohtunikuabi nõuet puuduste kõrvaldamiseks, nõuetekohaselt. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 179 lg 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. 3 Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Kohtunik leiab, et vaatamata sellele, et äriühingul oli sõlmitud leping raamatupidamisfirmaga, kes äriühingule raamatupidamisteenuseid osutas, sh ka majandusaasta aruande koostas ning selle äriregistrile esitas, ei vabasta nimetatud asjaolu äriühingut vastutusest ning kohustus jälgida, et seaduses sätestatud nõuded tähtaegadele oleks täidetud, lasub siiski äriühingul endal ning seda vastutust ei saa vähendada asjaoluga, et keegi teine (antud juhul raamatupidamisfirma) on midagi õigeagselt jätnud tegemata. ÄS 71 lg 1, 2 kohaselt seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.
kohaselt kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kohtunikuabi on äriühingule määranud rahatrahvi 100 miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 5000 krooni ning enda kirjalikus selgituses selgitanud, et trahv on määratud võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt kuna kõik äriühingud, kes ei esitanud 2007 majandusaasta aruannet tähtajaks said rahatrahvi sellises summas. Kohtunik leiab, et rahatrahvi määramisel ei saa lähtuda kohtunikuabi poolt osundatud printsiibist vaid trahvi määramisel tuleb lähtuda siiski konkreetsest isikust ning asjaoludest. Antud juhul on äriühing vabandatava asjaoluna esitanud selle, et temast sõltumatutel põhjustel jäi kohustus täitmata. Kohtunik andis eelnevalt selle kohta seisukoha, et seda asjaolu, ei saa lugeda vabandatavaks ning see ei too kaasa vastutusest vabastamist, kuid seda asjaolu on võimalik arvestada rahatrahvi suuruse määramisel. Samuti arvestab kohus seda, et käesolevaks hetkeks on äriühingu poolt kohustus täidetud ning 2007 majandusaasta aruanne registripidajale esitatud. Samas leiab kohtunik, et Noroil OÜ näol on tegemist äriühinguga, kes on ka eelnevatel aastatel jätnud enda kohustuse aastaaruande esitamise näol õigeaegselt täitmata, seega on tegemist korduvusega ning sellest tulenevalt ei pea kohtunik põhjendatuks äriühingule määratud rahatrahvi vähendamist summani 1000 krooni (seda taotles kaebuse esitaja kaebuses), vaid tuginedes tuvastatud asjaoludele ning tulenevalt
§-st 46 määrab Noroil OÜ-le rahatrahvi 2007 majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2500 krooni Kohtunik selgitab, et kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole miinimumpäevamäära suurust ette nähtud, kohaldab kohus analoogia alusel karistusseadustiku § 44 lg-t 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks viiskümmend krooni. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 20. jaanuaril 2009.a Nooremreferent M.Leimann I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.