lg 1 on kostja suhtes kohaldatav, kuivõrd vallasasjade esialgne omandaja võõrandas kinnistu koos selle oluliste osadega kostjale, kelle omandis kinnistu käesoleval ajal on. Kostja vara omandamise ajal kehtinud AÕS § 120 lg 1 kohaselt on seadusliku omandamise kehtivuse eelduseks üksnes võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitud seadusega kooskõlas olev leping. Võõrandajaks saab olla vaid isik, kellel on õigus omandit võõrandada. Vastasel juhul on tegemist alusetu omandamisega. Haginõude suurus on vastavalt OÜ AT Kinnisvara koostatud eksperthinnangule Xx xxxxxx aianduskrundil nr 51 asunud ehitiste ja istanduste väärtus 165 000 krooni. Hagi ei ole aegunud, kuna hageja omandas vara 1998.a ja TsÜS §-d 146 lg 4, 151 lg 2, 4 annavad nõude esitamiseks 10 aastase tähtaja. Hageja sai nõudest teada 14.04.2005 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest. Hageja palus kostjalt välja mõista alusetult omandatu 165 000 krooni ja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Harju Maakohus jättis 11.10.2004 kohtuotsuses rahuldamata kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõuded. Seega kostja ei omandanud hageja vara seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hageja hindas tsiviilasjas nr 2/1-735/98 temale kuulunud vara väärtuseks 10 000 krooni. Hageja nõude suurus on selgusetu, kuna vara väärtus on vähenenud amortiseerumise tõttu. Hageja ei tõendanud temale väidetavalt kuulunud vara väärtust. Hagile lisatud eksperdiarvamus ei vasta nõuetele, et käsitleda seda tõendi või spetsialisti arvamusena. Kostja palus kohaldada hagi aegumist. TsÜS § 151 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja kaotas õiguse vaidlusalusele krundile 14.10.1998, s.o ajast, mil kostja kanti maa omanikuna kinnistusraamatusse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 kohaselt aegus hageja nõue 30.06.2005. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohtu jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud Sergei Venikovi kanda.
lg-de 1 ja 3 kohaselt isik, kes seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama või selle võimatuse korral hüvitama selle rahas. Vara alusetust omandamisest tuleneva kohustise tekkimiseks on vaja järgmiste tingimuste olemasolu: ühel isikul on kahju tekkimine vara vähenemise näol ja teisel isikul vara suurenemine samas ulatuses; põhjuslik seos ühel isikul vara vähenemise ja teisel 2
§-s 477 sätestatud eeldused, mis välistab kostja vastu hagi rahuldamise. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata eeltoodud põhjendustel, ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut aegumise osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused Sergei Venikov palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme. Otsus on vastuoluline ja põhjendamata. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kohus tugines
lg-tele 1 ja 3, millest ekslikult järeldas, et täitmata on
Esinevad kohtu poolt loetletud vara alusetust omandamisest tuleneva kohustise tekkimiseks vajalikud tingimused – hagejale on tekkinud kahju vara vähenemise näol, kostja vara on samas ulatuses suurenenud, suurenemise ja vähenemise vahel on põhjuslik seos, kostja on vara omandanud ilma seadusliku aluseta. 11.10.2004 Harju Maakohtu otsusega tunnistati tühiseks 04.10.1992 Xx xxxxxx aianduskrundil nr 51 asunud ehitiste ja istanduste Anna Venikovale üleandmise-vastuvõtmise akt, seega omandati vara omandaja õigusvastase tegevuse läbi, seadusest või tehingust tuleneva aluseta, millega maakohus sisuliselt nõustus. Samas järeldas kohus ekslikult, et kostja sai vaidlusaluse kinnistu omanikuks seaduslikul alusel. Kostja omandas vaidlusaluse kinnistu 24.11.1998 kinkelepingu alusel Anna Venikovalt, kellel puudus õiguslik alus kinnistu kinkimiseks. Maakohus ei analüüsinud kinkelepingu kehtivust, selle aluse õigsust ning vastavust seadusele. Kinkeleping on vastuolus seadusega, kuivõrd kinkelepinguga üleantud asi ei kuulunud kinkijale, TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, millest tulenevalt tuleb TsÜS § 84 kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Vara omandamise ajal kehtinud AÕS § 120 lg 1 kohaselt on 3
lg 1 kohaldatav kostja suhtes ja kostja on kohustatud hagejale vara tagastama.
lg 2 järgi, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. OÜ AT Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt oli kostja poolt alusetult omandatud endise Xx xxxxxx aianduskrundil nr 51 asunud ehitise väärtuseks 165 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Galina Galujeva ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium ei korda TsMS § 654 lg 6 järgi oma otsuses maakohtu otsuse põhjendusi. Kuna väidetav alusetu rikastumine toimus enne 01.07.2002, on maakohus vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud tsiviilkoodeksi sätteid.
lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääramatud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ja lõige 2 järgi tekib samasugune kohustus ka siis, kui alus, mille järgi vara omandati hiljem ära langeb ning lõige 3 sätestab, et kui ei ole võimalik natuuras vara tagastada, siis tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et
Kostja on vara omandanud 24.11.1998 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel Anna Venikovalt, kes oli kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikuna. Apellandi väide, mille kohaselt maakohus oleks pidanud andma hinnangu hageja väidetele kinkelepingu tühisuse kohta, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on leidnud õigesti, et Anna Venikova ja kostja vahel 24.11.1998 sõlmitud kinkeleping on kehtiv. Apellant on rõhutanud kaebuses, et temale kuulunud hooned omastati Anna Venikova õigusvastase tegevuse tulemusel, kuid ei ole kaebuses põhjendanud, millist mõju omab eeltoodu hageja nõudele kostja vastu. Kolleegium märgib, et Anna Venikova tegevuse õigusvastasuse tuvastamine võib olla oluline 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.