3-08-428/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2008, Jõhvi 3-08-428 Ida-Viru Jahimeeste Seltsi kaebus Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse 17.07.2007 korralduse nr. 368-3/1453 tühistamiseks
2. mai 2008 Ida-Viru Jahimeeste Seltsi esindajad Martin Toovis ja Küllike Namm, Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esindaja Aivar Lainjärv ning Rakvere Jahindusklubi esindaja Riho Reinberg Resolutsioon 1.Jätta Ida-Viru Jahimeeste Seltsi kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 02.08.2004 väljastati MTÜ Rakvere Jahindusklubile Uhtna jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr. LV-22 (t.l. 25-29). 17.07.2007 vormistati Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses korraldus nr. 36-83-1453 (t.l. 23), millega muudeti selle loa jahiulukite lubatud arvukust, küttimismahtu ja tingimusi käsitlevad punktid 5 ja 10 ning jahipiirkonna piirikirjeldust ja kaarti käsitlevad lisad 1 ja
3. 29.02.2008 esitas Ida-Viru Jahimeeste Selts Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-4) ja palus, et halduskohus tühistaks Uhtna jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise ja täiendamise kohta antud korralduse. Seda taotlust põhjendas kaebaja väitega, et kuna korralduse andmise alusena viidatud jahiseaduse § 14’ lg. 2 ja keskkonnaministri 29.05.2007 määruses nr. 38 sätestatu ei anna alust ega volitusi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks, on tegemist haldusaktiga, mis ei ole antud kehtiva õiguse alusel ja on seetõttu õigusvastane. Veel märkis kaebaja, et õigust korralduse andmiseks ei tulene ka jahiseaduse § 14 lg. 1 p. 2, sest ühegi selles loetletud jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise aluse olemasolu pole tõendatud. Vaidlustatud korralduse puutumust oma õigustesse põhjendas kaebaja väitega, et selle haldusaktiga määratud piirkonna kohta on talle väljastatud kuni aastani 2014 kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr. 8-IV, mida ei ole loaga nr. LV-22 kattuvas osas muudetud või tühistatud ja seega on tekkinud olukord, kus sama piirkonna kohta on välja antud kaks kastusluba. 1 1 Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse kirjalikus vastustes (t.l. 61-64) paluti jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja leiti, et vaidlustatud korralduse ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi ja on kooskõlas kehtiva õigusega, sest tugineb keskkonnaministri 20.07.2007 käskkirja nr. 470 alapunkt 29 kinnitatud jahimaakorralduskavale ja 29.05.2007 määruse nr. 38 § 18 kinnitatud Uhtna jahipiirkonna piiridele. Veel märgiti, et väide jahipiirkondade kattuvusest ei vasta tõele, sest Kiviõli jahipiirkonna piirid on keskkonnaministri 20.07.2007 käskkirja nr. 470 punkt 1.8 ja 30.05.2007 määrusele nr. 41 tuginedes muudetud ning lisati, et vaidlustatud haldusakti tühistamine ei too kaebajale soovitud tulemust, kuna sellega ei muutu keskkonnaministri määrusega kinnitatud jahipiirkonna piirid. Kohtuistungil jäid Ida-Viru Jahimeeste Seltsi esindajad kaebuse väidete ja nõude juurde. Küllike Namm esitas kokku 14 948 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude ja selgitas täiendavalt, et vaidlustatud korraldus ei arvesta seda, et tegemist on mittetulundusühingutega, kelle tegevuskoht on määratletud maakonna piiriga ning puuduvad ka maaomanike load. Ta väitis, et Keskkonnaministri 30.05.2007 määrus nr. 41 ei tühista ega muuda jahipiirkanna kasutusõiguse luba ja seega on kaebajal õigus pidada jahti endistes piirides. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esindaja Aivar Lainjärv jäi samuti kirjaliku vastuse juurde ja märkis, et jahipiirkonna kasutusõiguse luba ei sätesta piire vaid kehtestab ainult reeglid kuidas piirkonda kasutada ning lisas, et maaomanikega sõlmitud lepingud pole loa osaks ega väljaandmise eelduseks. Rakvere Jahindusklubi esindaja Riho Reinberg pidas kaebust imelikuks, palus seda mitte rahuldada ja väitis, et jahimehed ei saa endale ise jahiala määrata ja kogu asi pannakse paika ministeeriumis. KOHTU PÕHJENDUSED Jahiõiguse olemust ning jahimaa kasutamist ja jahipidamise korraldust reguleerib jahiseadus. Selle § 8 lg. 1 ja § 11 lg. 1 kohaselt annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa vastav keskkonnateenistus ning sellega määratakse jahiulukite hooldustööde olemus ja maht, nende tõenäolisest arvukusest lähtuv küttimismaht ja –tingimused, jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus, kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast lähtuvad piirangud, jahiulukikahjustuste vältimise kohustused, jahiulukite seire ja loenduse korraldus ning tabatud jahiulukitelt teadusmaterjali kogumise ja jahitrofeede ülevaatamiseks esitamise kord. Sätestatust ei nähtu, et jahipiirkonna kasutusloaga saaks keskkonnateenistus kindlaks määrata ka jahipiirkonna suurust ja piire. Sama seaduse § 6 lg. 3 kohaselt on see õigus ainult keskkonnaministril. Käesoleva vaidluse põhjustanud Uhtna ja Kiviõli jahipiirkondade pindalad ja piirikirjeldused on keskkonnaminister kehtestanud 29.05.2007 määruse nr. 38 § 18 ja 30.05.2007 määruse nr. 41 §
4. Varasemad jahipiirkondade piirid kaotasid nende määruste jõustumisel kehtivuse. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine on reguleeritud jahiseaduse § 14’ lg. 1 ja
5. Sätestatu kohaselt tuleb kasutusõiguse luba muuta muuhulgas selle aluseks olnud õigusnormide muutumisel ning haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid seejuures ei kohaldata. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse vaidlustatud korralduse sissejuhatava osa viide keskkonnaministri 29.05.2007 määrusele nr. 38 kinnitab üheselt, et Uhtna jahipiirkonna kasutusloa muutmise ja täiendamise põhjuseks oli selle jahipiirkonna suurust ja piire käsitlevate õigusnormide muutmine. Korralduse punkt 3, milles muudetakse jahipiirkonna piirikirjeldust ja kaarti sisaldavad kasutusõiguse loa lisad 1 ja 4 on sõnastatud küll mõnevõrra segaselt, kuid seda, et keskkonnateenistus oleks seejuures teinud jahipiirkonna suuruse ja piiride suhtes mingeid sisulisi otsustusi, korralduse sisust ei nähtu. Jahiseaduse § 8 lg. 2 p. 1 sätestab, et jahipiirkonna kirjeldus ja kaart on vaid kasutusõiguse loale lisatavateks dokumentideks. On iseenesest mõistetav, et jahipiirkonna piiride muutumise korral muutub ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa vastavate lisade sisu, kuid see ei tähenda veel, et piire on muutnud loa välja andnud keskkonnateenistus. Kaebaja õigustesse ei saa see kuidagi puutuda, sest Ida-Virumaa keskkonnateenistuse poolt 17.12.2004 väljastatud Kiviõli jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr. 8-IV (t.l.13-17) jahipiirkonna piirikirjeldust ja jahipiirkonna kaarti käsitlevad lisade nr. 1 ja 2 2 2 sisu on tulenevalt eelnevalt juba nimetatud keskkonnaministri 30.05.2007 määruse nr. 41 § 4 ja § 13 sätestatust samuti muutunud ja mingit piirkondade kattumist tegelikkuses ei ole. Asjaolu, et Uhtna jahipiirkonna uutesse piiridesse jäävate maaüksuste omanikud on sõlminud jahimaa kasutuse rendilepingud Ida-Viru Jahimeeste Seltsiga ja väidavad, et ei nõustu seda tegema Uhtna jahtkonnaga (t.l. 100-118), ei oma jahipiirkonna kasutusõiguse loa seisukohalt mingisugust tähendust. Jahiseaduse § 8 lg. 2 p. 2 kohaselt on maaomaniku või -valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping või kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keel küll üheks jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatavaks dokumendiks, kuid sätte sõnastus juba ise ütleb selgelt, et seda on võimalik lisada alles siis, kui jahipiirkonna kasutusõigus on juba saadud. Kuna Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus ei ole oma vaidlusaluse korraldusega kehtestanud Uhtna jahipiirkonna suurust ja piire, ei ole mingit tähendust ka sellel, kuidas on Rakvere Jahindusklubi ja Ida-Viru Jahimeeste Seltsi põhikirjades (t.l. 87-99) määratletud nende mittetulundusühingute tegevuspiirkonnad. Kirjalikus kaebuses ega kohtuistungil esitatud seletustes pole Ida-Viru Jahimeeste Selts peale jahipiirkonna piiridest tuleneva väite esitanud muud põhjust, miks ta peab vaidlustatud korraldust oma õigusi rikkuvaks. Kuna tegelikkuses ei muudeta selle korraldusega Uhtna jahipiirkonna suurust ega piire, ei ole väide kaebaja õiguse rikkumisest millegagi põhjendatud. Korralduse sissejuhatavas osas ei ole konkreetset viidet jahiseaduse § 14’ lg. 1 p. 2, kuid see puudus ei saanud kuidagi loa muutmise ja täiendamise otsustamist mõjutada ega anna seega ka halduskohtule piisavat alust haldusakti tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb Ida-Viru Jahimeeste Seltsi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja kokku 14 948 krooni suurused menetluskulud (t.l. 121-123) halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. LääneVirumaa Keskkonnateenistus ja Rakvere Jahindusklubi kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 82). Seega jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3