järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi ning haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindalakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on vaadeldav üldaktina ehk õigustloova aktina, mille peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ning seetõttu tuleb asja menetlus
Käesoleval juhul ei ole Murru Vangla direktori korraldus reaktsioon konkreetsele sündmusele, üksikjuhtumile, samuti ei ole vaidlustatud korraldus asjaga seotud üldkorralduseks, sest see ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutumisele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 1.Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt tunnistas Murru Vangla direktor ise oma 06.03.2008 korraldusega nr 1-4/5 (tl 111) kehtetuks vaidlustatud Murru Vangla direktori 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 (tl 110).
kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. 2 Kaebuse esitaja kannab alates 15.01.2008 karistust Tartu Vanglas, seega ei riku kaebuse esemeks olev vaidlus kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sai rikkuda tema suhtes teostatud toiming, mis seisnes konkreetses kirjaümbrikute äravõtmises, kuid antud asjas seda toimingut vaidlustatud ei ole. Kuna kaebaja ei viibi enam Murru Vanglas, vaid kannab karistust Tartu Vanglas, siis puudub tal ka põhjendatud huvi Murru Vangla toimingute vaidlustamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et XXX oleks seoses Murru Vangla direktori 22.11.2008 korralduse andmisega rikutud õigusi, mida saaks juba kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemisega kaitsta. Kohus ei nõustu kaebaja paljasõnalise väitega , et talle tekitati ümbrike äravõtmisega Murrus kahju, kuna mõned äravõetud ümbrikud olid ja jäävad emotsionaalselt talle kalliks, mistõttu tal on põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Kohus märgib, et avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudmise võimalus ei saa olla põhjendatud huvi olemasolu kinnitavaks asjaoluks ja sellist taotlust ei saa pidada reaalseks tulenevalt vaidlustatud haldusaktist. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei rikkunud Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus XXX subjektiivseid õigusi ning lähtudes riigivastutuse seaduse §-s 9 loetletud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alustest ei ole antud asjas võimalik asuda seisukohale, et XXX oleks tulenevalt 22.11.2007 haldusakti andmisest tekkinud eelnimetatud seaduse alusel hüvitatav kahju. 2.Vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 15 lg 3 kohaselt kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning sama paragrahvi lg 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavatele saadetavad kirjaümbrikud võivad ohustada vangla julgeolekut, kuna ümbriku liimiribal võidakse kinnipeetavatele edastada narkootilisi aineid. Kinnipeetavatele on tagatud ümbrikuga tutvumise võimalus ning vajadusel on võimalik ümbrikust teha ka koopia. Ära ei võeta erinevatest ametkondadest saabunud kirjade ümbrikke, mille kohta oli korraldusel ka märge, et korraldus ei laiene õiguskantslerilt, kohtutelt, Justiitsministeeriumist, Presidendi Kantseleist, Prokuratuurist ja politseist saabunud postile. Kohtu arvates Murru Vangla ei kitsenda ümbrike keelamisega kinnipeetavate õigusi, piirangute seadmisel on arvestatud vangla julgeolekut tervikuna. Kohus on seisukohal, et seega oli Murru Vangla direktoril olemas volitusnorm vaidlustatud korralduse andmiseks, samuti on haldusakt Murru Vangla poolt antud pädevuse piires, kehtiva õiguse alusel ning sellega koosakõlas. 3.Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ile 51 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Murru Vangla direktori korraldus - kinnipeetavatele saabunud kirjaümbrikute hävitamise kord - ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ning tegemist ei ole halduse üksikaktiga (üldkorraldusega), mis oleks vaidlustatav halduskohtus. 3 Vaidlustatud korraldus on vaadeldav üldaktina ehk õigustloova aktina, mille peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ning seetõttu tuleb asjas menetlus
Riigikohus on oma 07.05.2003 lahendis nr 3-3-1-31-03 asunud seisukohale, et üld- ja üksikaktide eristamisel tuleb lähtuda õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni konkreetsusastmest. Antud juhul ei ole Murru Vangla direktori vaidlustatud korraldus reaktsioon konkreetsele sündmusele, üksikjuhtumile, samuti ei ole vaidlustatud korraldus asjaga seotud üldkorralduseks, sest see ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Eeltoodud põhjustel jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.