§-s 133 lg 1, 2 sätestatud on käesolevas asjas hagihinnaks 860, 75 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu J. K. kanda. Kohtuotsus jõustus 5.detsembril 2008 ( tl 41-43).
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades
lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest. Tartu Maakohtu 26.märtsi 2007.a. tagaseljaotsus, mis on saadetud nii hageja poolt näidatud kui ka rahvastikuregistri andmebaasis oleval kostja aadressil, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega adressaat ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on J. K. le teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati aprillis 2007.a. xxxxxxxxxxxxxx poolt. Hageja taotleb menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 8.oktoobril 2008. Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud ning
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 292, 49 krooni.
lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetlustoimingu ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Eeltoodust lähtudes ja kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud loeb kohus
Hageja poolt kantud menetluskulud arvestades
lg 1,2 sätestatut on riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni. Eeltoodust lähtudes kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvestades
§des 138 lg 1, 2; § 143 p 5 sätestatut kohtukuluna riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja riigilõivu ajalehekuulutuse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 2
§-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.