TJA: T E , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 26.11.2007.a. Kohtuistungil osalesid hageja esindaja ja
tja. RESOLUTSIOON: rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista T E lt (isikukood xxxx) xxxx) OÜ Rakvere Elamuhooldus (reg.kood xxxx, xxxx, asukoht Kunderi tn. 6, Rakvere linn, LääneLääne-Virumaa) kasuks ja võlgnevuse katteks 427 (nelisada nelisada kakskümmend kakskümmend seitse) seitse) krooni ja 80 senti. Poolte menetluskulud jätta jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks 18 18.12.200 12.2007 .2007.a. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue. 1 Hagiavalduse kohaselt on OÜ Rakvere Elamuhooldus valitud xxxx elamu korteriomanike üldkoosolekul majavalitsejaks. Korteriomanike 22.02.2005.a. üldkoosolekul otsustati koguda sihtotstarbeliselt elektrisüsteemi renoveerimiseks ja elektrisüsteemi kontrollmõõtmise teostamiseks remondifondi raha 300 000 krooni, mis otsustati jagada vastavalt korterite arvule ja igale korterile 1 875 krooni. xxxx on 16 korterit.
tja on korteri 1 omanik ja talle on osutatud mitmesuguseid teenuseid: prügivedu, vee- ja kanalisatsiooniteenust, elamuhooldust, samuti vahetati koridori elektrisüsteem.
tja on elektrisüsteemi renoveerimiseks tasunud vähem kui üldkoosolekul otsustati, mistõttu tal on tekkinud võlgnevus hagejale summas 1 144 krooni ja 45 senti.
tja pole korteriomanike üldkoosoleku 22.02.2005.a. otsust vaidlustanud, seega on ta kohustatud seda otsust täitma.
1 kohaselt korteriomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused tasub korteriomanik võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lähtudes
1 võetakse korteriomanike kokkuleppe kohaselt tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja VÕS § 108 kohaselt on kohustuse rikkumise korral õigustatud isikul õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja palub
tjalt välja mõista võla katteks 1 144 krooni ja 45 senti, kohtukuluna riigilõiv 250 krooni ja esindajatasu 1 416 krooni. Hagi on esitatud
1 ja VÕS §-de 76, 101 lg. 1 p. 1, 108 lg. 1 alusel. II.
tja kirjalik vastus.
tja 13.08.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses leiab, et menetlus tuleks lõpetada. Hagejal on valitsejana tavaks juhtida üldotsustusi enamushääletuse teel, mille tulem on 12 omanikku versus 4 ühetoalise korteri omanikku. Haginõude põhjendus ei ole veenev. VÕS lubab inimrühmadel seltsingutena teha mis tahes otsustusi, kuid siis peab see olema kinnitatud kas konsensusliku seltsingulepinguga või iga rühma liikme ja seltsingu vahel eraldi. Analoogia korteriühisuse ja seltsingu vahel on ainult üksmeelsete otsuste tegemisel. Selline koostöö on oluline, et ühisus saaks toimida. On ilmne, et ühisuse üldkoosolekul enamushääletusega vastuvõetud otsused ei mahu hageja nõude alla. Alates 01.07.2002.a. kohaldatakse kestvuslepingutele ainult TsÜS ja VÕS sätteid,
sätteist kõrvalekaldumine ei ole oma sisult lepinguline ühe osapoole jäiga vastuseisu tõttu. Vastamisi on eraisik ja juriidiline isik, kes nõuab üldkoosoleku enamushääletuse täielikku täitmist, samas kui omanik on oma kohustused proportsionaalselt omandi suurusele täitnud.
tja palub menetlus lõpetada, sest haginõue ei vasta
§-le 13 lg. 1, kuna selles lubatud kõrvalekalle ei ole põhjendatud ega võimalda kohaldada TsÜS ega VÕS sätteid.
tja ei võta hagi õigeks ega tunnista hageja nõudeid. Hagiavalduses ei ole halduskulude võlgnevust näidatud vaid on öeldud, võlgnevus on tekkinud elektrisüsteemi renoveerimiseks kogutava raha osaliselt tasumata jätmisest.
tja selgitab, et ta tõesti maksis vähem, sest lähtus proportsionaalsusest. Järelikult saaks nõude suuruseks olla ainult 427 krooni ja 80 senti.
tja palub lugeda haginõue vääraks nii sõnastuses kui hagihinnas ning jätta kohtukulud ja kohtuvälised kulud hageja kanda. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil leiab, et kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud, peab
tja seda täitma.
tja ei ole seda otsust kohtus vaidlustanud.
tja viidatud Riigikohtu lahend on tõepoolest olemas, kuid on ka teine Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-132-05 p. 11, mis ütleb, et üldkoosoleku otsus on täitmiseks. Seega oleks
tja pidanud seda otsust ise vaidlustama. Kõik rahad on otsuse järgi kogutud. Remondifond on moodustatud 07.02.2006.a. otsusega.
tja on pidevalt viivituses ka remondifondi makstava rahaga, mis on 300 krooni.
tja saab arve, aga maksab alles järgmisel kuul, kuigi peab maksma samal 2 kuul.
tja ei tohi nihkega maksta. Sellega tekibki viivitus ja võlgnevus.
tja on olnud igas kuus viivituses 770 krooni ja 25 senti. Viivis on lubatud ja tuleneb eelkõige VÕS §-st 76, mille alusel võib viivist küsida 0, 7 %. Hageja esindaja palub lähtudes
1- 2, § 17 lg. 1 sätteist hagi rahuldada.
tja leiab, et arvestus on tehtud valesti juba alates 2004.a. lõpust. 10.01.2005.a. on arvesse tulnud eelmise kuu üür, mida
tja maksab järgmisel kuul, sest eluaeg on see nii olnud. Järelikult on 226 krooni ja 30 senti valesti lisatud.
1 käsitleb erandit, kui saavutatakse kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, tehakse protokolliline otsus kollegiaalselt nendega, kes on nõus. Need otsused on lisandina põhilepingu lahutamatud osad. Alla kirjutavad kõik lepingu osalised. Kui kõik on poolt, siis saab otsuse täitmist nõuda. Otsuse all, mis puudutab rahade jaotamist, omanike allkirju all ei ole. Valitseja oleks pidanud hagiga kohtusse pöörduma. Ka teine ühetoalise korteri omanik oli selle otsuse vastu nagu
tjagi.
tja üldkoosoleku ettepanekut ei aktsepteerinud. Jagada tuleb ikkagi kaasomandi järgi. Ka maamaksu arvestatakse proportsionaalselt kaasomandi suurusega. AÕS sätestab selle ilusti lahti §-des 78 ja § 75 lg. 1. Selline pretsedent on olemas ja see on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht., et arvestada tuleb kaasomandi suurust ja kaasomandi suurusele vastavalt tasumist.
tja selgitab, et protokolliliseks muutub otsus, kui seal on kõik allkirjad all. Kui allkirju ei ole, esitataks hagi kohtusse. Seda ei pea mitte iga omanik eraldi tegema. Selleks võetakse valitseja, kes esitab vastava hagi. Kaks otsust on muutunud ebaseaduslikuks. Need otsused oleksid protokollilised, kui kõik oleks sinna alla kirjutanud või aktsepteerinud neid otsuseid arvete tasumisega. Teine ühetoalise korteri omanik aktsepteeris otsust arvet täies mahus tasumisega, kui ka
tja oleks seda teinud, olekski kokkulepe olemas olnud. Kui
tja seda aktsepteerinud ei ole, ei ole olemas ka kokkulepet. Kui kokkulepet ei saavutata, siis see ei muutu mittenõusoleku korral kohustuseks enne, kui sellele annab hinnangu kohus VÕS § 582 ja 588 lähtuvalt. Selle aasta alguses on juba
tja nõuet aktsepteeritud ja kõike arvestatakse proportsionaalselt.
tja ütleb, et ta on asjaõigusseaduse poolt ega saa järgi anda, sest siis ta aktsepteeriks sellist suurendatud arvet ja tuleks välja nii, et 2-toalised tahavad elada 1-toaliste arvelt.
tja ütleb, et oli nõus elektrisüsteemide renoveerimisega, sest see oli vajalik, kuid tasumise osas kokkuleppele ei jõutud. Kahetoaliste omanikke on rohkem ja nad hääletavad alati ühetoalised maha.
tja selgitab, et arvestas välja oma osa kaasomandis sai makstavaks summaks 1 447 krooni ja 20 krooni, mille ta on ära maksnud. Vahe on 427 krooni ja 80 senti ja selles osas ongi vaidlus. Muus osas
tja hagi ei tunnista, sest hagiavalduses ei sisaldu rohkem nõudeid, kui elektrisüsteemide renoveerimise eest nõutav summa. Kohtukulud palub
tja jätta vastaspoole kanda. IV. Maakohtu kohtuotsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ja hinnanud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, l e i d i s, et esitatud hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt summas 427 krooni ja 80 senti järgmistest asjaoludest lähtuvalt. 1)
1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistut moodustatud ei ole. Seega tuleb lähtuda
sätteist. 2)
tja selgitusest ja esitatud korteriomanike üldkoosoleku 22.02.2005.a. protokollilisest otsusest selgub, et Rakvere Jaama tn. 4 korteriomanike üldkoosoleku 22.02.2005.a. protokollilise otsuse p. 2 kohaselt valiti ühisuse valitsejaks OÜ Rakvere 3 Elamuhooldus ja nimetati valitseja ametisse üheks aastaks. Otsuse p. 3 all otsustati koguda sihtotstarbelist elektrisüsteemi renoveerimiseks ja elektrisüsteemi kontrollmõõtmise teostamiseks remondiraha 300 000 krooni ning jagada see summa korterite arvuga igale korterile 1 875 krooni. Selle otsuse poolt oli 5, erapooletuid 0 ja vastu 2. Kes nimeliselt vastu hääletasid, protokollist ei selgu. Kuid
tja kinnitab, et vastu oli tema ja teine ühetoalise korteri omanik. Osalejate nimekirjast ei nähtu, et kohal oleks olnud OÜ Rakvere Elamuhooldus esindaja. Seega ei saanud viimane ka otsust mõjutada ning väär on
tja väide, et OÜ Rakvere Elamuhooldus suunab hääletamist. 3)
1 järgi valitseja on õigustatud ja kohustatud muuhulgas viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest, valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, korteriomanike ühiste asjade puhul nõudma sisse ja rahuldama nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, esitama kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Seega tuleneb viidatud sättest, et OÜ Rakvere Elamuhooldus valitsejana ongi hagi kohtusse esitanud nõude osas, mis tuleneb korteriomanike üldkoosoleku otsusest. 4)
1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike allkirjastatud ühist kokkulepet kohtule esitatud ei ole.
3 kohaselt, kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Seega, kui
tja leidis, et otsus ei ole seadusega kooskõlas, tulnuks tal otsuse vaidlustamiseks pöörduda avaldusega kohtusse, kus tema avalduse lahendamise käigus saanuks
tja tõendada, kas esinesid
1 märgitud asjaolud või kas pidid olema kõigi omanike allkirjad otsusel või siis muud
tja väited.
tja ei ole korteriomanike häälteenamusega otsustatud otsust viidatud tähtajas vaidlustanud. 5)
tja seisukoht, et tema korteriomanikuna ei oleks pidanud korteriomanike üldkoosoleku otsust vaidlustama, ei ole kohtu arvates õige.
kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Sama paragrahvi lg. 6 kohaselt eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena muuhulgas kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist, korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. 01.07.2007.a. jõustunud
4. peatükk sätestab menetlussätted, kusjuures § 25 lg. 1 sätestab, et kinnisasja asukoha järgne kohus vaatab hagita menetluses läbi korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb 1) korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning mis käsitleb korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest ja korteriomandi võõrandamise kohustamisest, 2) korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis käsitleb valitseja õigusi ja kohustusi, 3) valitseja nimetamist
3 kohaselt, 4) mis käsitleb korteriomanike otsuse kehtivust. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kuuluvad menetlusosaliste hulka lg. 1 p.-s 1 loetletud juhtudel kõik korteriomanikud, p.-des 2-4 korteriomanikud ja valitseja. Seega tulnuks
tjal kui korteriomanikul soovi korral pöörduda kohtusse ning siis oleks kohus kõigi korteriomanike osavõtul asja arutanud. Ka alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS 61. peatükk sätestab korteriomandi ja kaasomandi 4 asjades hagita menetluse korra. 6)
tja viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-38-05 asjas oluline ei ole, sest see selgitab küll AÕS sätteid, kuid sama põhimõte sisaldub ka
§-s 13 lg. 1. AÕS § 72 järgi valdavad ja kasutavad korteriomanikud kaasomanikena vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
tja seletusest tuleneb, et tema ei ole nõustunud sellega, et peab maksma võrdselt suuremate korterite omanikega, ta on suvaliselt teinud ümberarvestuse oma korteri suurusest lähtuvalt ning jätnud sellega üldkoosoleku otsuse täitmata. Kuna
tja on õigeks võtnud, et vähem makstud summa on 427 krooni ja 80 senti, siis selle summa osas kohus ka hagi rahuldab. 7) TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Muus osas on hageja nõue tõendamata. Haginõude alusena esitatud arvestus sisaldab viivist, kuid pole selge, millisest summast ja mille alusel see on arvestatud. Samuti pole tõendatud, millest koosneb ülejäänud hagisumma ning millest lähtuvalt seda saab nõuda valitseja, kui sellist korteriomanike üldkoosoleku otsust või muud kokkulepet, et valitseja saaks endale viivist nõuda, esitatud ei ole. Järelikult hageja viidatud VÕS § 76 rakendatav ei ole. TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leidis, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas
13 lg. 1, 15, 17 sätteid ning juhindus TsMS §-de 173, 230, 441442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ S.Tooming I.Golubev Kohtuotsus jõustus 12. jaanuaril 2009.a Viru Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.