3-08-747/9

(6)Riigikohtu 20.06.2007 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-26-07 ja 19.09.2007 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-28-07 tühistati mõlemad PRIA peadirektori käskkirjad kaebajat puudutavas osas. PRIA peadirektori 21.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-5/593 jäeti uuesti rahuldamata Metsa Johani Talu

1. aasta ebasoodsama piirkonna toetuse taotlus ja nõuti tagasi 2004 aastal väljamakstud summa 103 188,81 krooni. PRIA peadirektori 21.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/974 jäeti rahuldamata Metsa Johani Talu
2. aasta taotlus mahepõllumajandusliku tootmise eest ning nõuti tagasi
3. aasta toetus summas 337 387,68 krooni. Metsa Johani Talu on vaidlustanud mõlemad haldusaktid Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtu 11.06.2008 otsustega on jäetud kaebused rahuldamata, halduskohtu otsused on vaidlustatud Tartu Ringkonnakohtus. 20.märtsil 2008 tegi PRIA ettekirjutuse nr 13.-9/50, milles nõuab Metsa Johani Talult tagasi toetussumma 2004 a. eest 86 791.21 krooni. Ettekirjutuse kohaselt on taotleja 2004 aastal saanud õigusliku aluseta põllumajanduslikku keskkonnatoetust mahepõllumajandusliku tootmise eest 337 387.68 krooni ning ebasoodsamate piirkondade toetuse eest 103 188.81 krooni. Nimetatud võlgnevused on tasaarvestatud 202 949.08 krooni ulatuses põllumajandusliku keskkonnatoetuse mahepõllumajandusliku tootmise toetusega, ebasoodsamate piirkondade toetusega summas 96 189,91 krooni ulatuses, ühtse pindalatoetusega summas 49 092.28 krooni ning PTO maksega summas 5554.01 krooni. Tagasi maksmisel kuuluv toetussumma tuli tasuda 30 päeva jooksul alates ettekirjutuse kätte saamisest. 18.04.2008.a esitas Metsa Johani Talu Tartu Halduskohtusse kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.03.2008.a ettekirjutuse nr 13-9/50 tühistamiseks ja väljamakstud toetuste tasaarvestamise toimingute ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja märgib, et käesoleval ajal on PRIA käskkirjad ning ettekirjutus, mis määrasid ebasoodsamate piirkondade ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuste mittemääramise ja saadud toetuste tagasimaksmise, tühistatud ning uuesti tehtud käskkirjad vaidlustatud, mistõttu tühistatud käskkirjade alusel tehtud tasaarvestused ja uus ettekirjutus ei põhine seadusel ning kuulub tühistamisele. Ettekirjutuse tegemise aluseks on olnud asjaolu, et registri uuenduse käigus olevat Metsa Johani Talu põllumassiividel avastatud puudused, mis on tinginud põllumassiivide piiride muutmise vajaduse. Põllumassiivide piiride muudatuste tegemise toimingu käigus selgus, nagu oleks Metsa Johani Talu
4. aastal taotlenud toetust suueremale pinnale, kui on PRIA poolt kindlakstehtud toetusõiguslik pind. Seetõttu loeb PRIA saadud toetused saaduks õigusliku aluseta ning nõuab nende tagasimaksmist. Ometigi on PRIA kõik registrist väljaarvatud põllumassiivid
5. veebruari 2008.a Riigikohtu kohtuotsuse nr 3-1-1-64-07 alusel
6. augustil 2008.a registrisse tagasi kandudseega on saadud toetused õigusliku alusega ning tagasimaksmiseks, seega ka ettekirjutuse tegemiseks puudub õiguslik alus. Tehtud ettekirjutus tuleb tühistada kui alusetu. Tulenevalt põllumajandusministri 05.09.2003 määrusega nr 89 PRIA-1e pandud põllumassiivide andmete vastavuse kontrollile oli PRIA-1 ka põllumassiivide tegelikkusele vastavuse kontrolli kohustus ning teatise esitaja-põllumajandustootja ei saanud vastutada või kontrollida riigiorgani poolt registrisse kantud andmete vastavust tegelikkusele. Kuni käesoleva ajani pole kindlaks tehtud kui suures ulatuses on
7. aastal deklareeritud 2

(6)pind toetuskõlbulik ja kui suures ulatuses ta seda pole. Samuti pole kuni käesoleva ajani kindlaks tehtud, et Metsa Johani Talu oleks tahtlikult üledeklareerinud toetuskõlbulikku põllumaad, või on seda tehtud hooletusest. Kuna ei saa öelda, kui suures osas on rikkumine toimunud, millises süü vormis on see toimunud ja kas see üldse on põllumajandustootja süülise käitumise tulemusena toimunud, siis ei saa ka makstud toetust tagasi nõuda- veelgi enam seda tagaselja tasaarvestada õiguspäraselt määratud toetustega. Vastavalt Euroopa Komisjoni 21.04.2004.a määruse nr 796/2004 artikli 73 lg 2 võivad liikmesriigid otsustada, et alusetult väljamakstud toetused makstakse tagasi vastava summa mahaarvamise teel mis tahes ettemaksudest või toetusest määruse nr 1782/2003 III ja IV jaotises viidatud toetuskavade alusel, mis kantakse üle põllumajandustootjale pärast tagasimaksmise otsuse kuupäeva. PRIA ei ole ei tasaarvestuste tegemisel ega ka ettekirjutuses viidanud Eesti poolt vastuvõetud sarnasele korrale, et sellist tasaarvestust võib ilma igasuguse võimaluseta põllumajandustootja poolt seda eelnevalt kontrollimata teha. Et Eesti Vabariik ei ole toetusraha tagasinõudmist sätestanud selle tasaarvestamise teel järgnevalt määratud toetustega ilma asjasse puutuva isiku eelneva teavitamise ja otsuse vaidlustamise võimaluseta, siis selline PRIA käitumine ei ole hea halduse põhimõtete kohane, on ebaseaduslik ning tema poolt väljaantud ettekirjutus tuleb täies ulatuses tühistada ning PRIA toimingud väljamakstud toetuste tagasinõudmisel hiljem määratud toetuste tasaarvestamisega tuleb tunnistada ebaseaduslikuks. PRIA on kaebuse esitajale teadmata tasaarvestanud 2005, 2006, 2007, aastal PRIA määratud erinevat liiki toetused 2004.a est määratud ja makstud ebasoodsamate piirkondade toetuse ja mahepõllumajandusliku tootmise toetusega. Kuna kaebaja ei ole 2005 aastast alates saanud selle tõttu ühtki toetust, on tal põhjendatud huvi saada toetusi, mis on PRIA poolt talle määratud ka selle aja jooksul, mil käib kohtuvaidlus. Kaebuse esitaja palub tühistada PRIA 20.03.2008.a ettekirjutus nr 13-9/50 ja tunnistada väljamakstud toetuste tasaarvestamise toiming õigusvastaseks. Põhjendatud huviks on saada ka kohtuvaidluse ajal seaduspäraselt taotletud toetusi. Vastustaja seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel. Antud juhul on Metsa Johani Talu oma kaebuses väitnud, et PRIA pole tasaarvestuste tegemisel ega ka ettekirjutuses viidanud Eesti poolt vastuvõetud sarnasele korrale. PRIA on toetuse tagasinõudmisel viidanud määrusele 796/2004 EÜ, kus on seadustatud toetuse tagasinõudmise ja tasaarveldamise võimalused. Kuna Eesti Vabariik ei ole pidanud vajalikuks ega otstarbekas kehtestada eraldi tagasinõudmise ja tasaarveldamise korda, rakendataksegi antud juhtudel otsekohalduvat Euroopa Komisjoni määrust nr 796/2004, mida on ka kaebaja suhtes kohaldatud. Seega on alusetud kaebaja väited, et PRIA on käitunud ebaseaduslikult toetuste tasaarvelduste teostamisel lähtudes määrusest 796/2004 EÜ. Tasaarvestamisest teavitab PRIA kõiki taotlejaid, keda see puudutab, peale tasaarvestuste teostamist makseteatise näol, kus on kirjas, mis perioodil ja millises summas tasaarvestati taotleja võlgnevusi PRIA ees. Tagasinõude käskkirjas on kirjas, et Euroopa Liidu Komisjoni määruse 796/2004/EÜ art 73 järgi alusetult väljamakstud toetused makstakse tagasi vastava summa mahaarvamise teel mis tahes ettemaksudest või toetustest määruse (EÜ) nr 1782/2003 III ja IV jaotises viidatud toetuskavade alusel, mis kantakse 3

(6)põllumajandustootjale üle pärast tagasimaksmise otsuse kuupäeva. Seega leiab PRIA, et tagasinõude käskkirjas on piisavalt viidatud tasaarvestuse võimalusele. Kuna PRIA lähtub oma tegevuses Euroopa Liidu määrustest, siis on kohane viidata just Euroopa Liidu määrusele 796/2004/EÜ. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja on taotlenud PRIA 20.03.2008 ettekirjutuse nr 13-9/50 tühistamist (I) ja PRIA toimingute – 2004.a Metsa Johani Talule määratud ja makstud toetuste tasaarvestamise 2005, 2006 ja 2007 aastatel määratud toetustega, õigusvastaseks tunnistamist (II). I Vaidlustatud PRIA peadirektori 20.märtsi 2008 ettekirjutusega nõutakse Metsa Johani Talult tagasi 2004 a. saadud toetussumma 86 791.21 krooni. Ettekirjutuse kohaselt on taotleja 2004 aastal saanud õigusliku aluseta põllumajanduslikku keskkonnatoetust mahepõllumajandusliku tootmise eest 337 387.68 krooni ning ebasoodsamate piirkondade toetust 103 188.81 krooni. Nimetatud võlgnevused on tasaarvestatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse mahepõllumajandusliku tootmise toetusega summas 202 949.08 krooni, ebasoodsamate piirkondade toetusega summas 96 189.91 krooni, ühtse pindalatoetusega summas 49 092.28 krooni ning PTO maksega summas 5554.01 krooni. Tagasi maksmisele kuuluv toetussumma tuli tasuda 30 päeva jooksul alates ettekirjutuse kätte saamisest. Seega on vaidlustatud ettekirjutusega kaebuse esitajat kohustatud tagasi maksma PRIAle see osa 2004 aastal kaebajale välja makstud toetusest, mida ei olnud võimalik hilisematel aastatel arvestatud ja väljamaksmisele kuuluvate toetussummadega tasaarvestada. Ettekirjutusest nähtuvalt ei ole vaidlustatud ettekirjutuses endas tasaarvestust tehtud, selles on ainult varasemad tasaarvestatud summad välja toodud. Kohtuistungil andsid pooled seletuse, et ettekirjutuses märgitud tasaarvestused on tehtud aastatel 2005, 2006 ja 2007 peale nende aastate eest väljamaksmisele kuuluvate toetuste arvestamist. Seega on esimese punkti osas vaidlus selles, kas PRIA käitus õiguspäraselt, tehes kaebuse esitajale ettekirjutuse 2004 aastal väljamakstud summa tagasinõudmiseks ja seda ajal, kui käib kohtuvaidlus ettekirjutuse aluseks olevate haldusaktide õiguspärasuse osas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teeb PRIA otsuse toetusraha tagasinõudmiseks. Antud asjas on PRIA teinud 2004.aastal ebasoodsamate piirkondade toetuse ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuse tagasinõudmise otsused tehtud 21.09.2007.a. Toetuse tagasinõudmise otsused kehtisid ettekirjutuse tegemise ajal ja kehtivad ka antud kohtulahendi tegemise ajal. Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 49 „Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ §-s 14 ja põllumajandusministri 20.04.2004. a määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“ §-s 81 on sätestatud, et kui pärast toetuse väljamaksmist tehakse kindlaks, et toetus on makstud alusetult, nõuab PRIA toetuse saanud 4

(6)isikult toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 EÜ artikli 73 kohaselt. Euroopa Komisjoni määruse 796/2004EÜ artikli punkt 1 kohaselt peab talupidaja alusetult tehtud väljamakse korral kõnealuse summa koos lõike 3 kohaselt arvutatud intressiga tagasi maksma. Nimetatud Euroopa Komisjoni määrus ega siseriiklikud õigusaktid ei sätesta, et haldusakti, millega alusetult saadud toetussummad tagasi nõutakse, vaidlustamise korral selle täitmine peatuks. Seega ei saanud kaebuse esitaja millegagi arvestada, ka mitte heale haldusele toetudes, et toetuse tagasinõude haldusakti vaidlustamise korral selle täitmise kohutus automaatselt peatuks. Ka HKMS § 121 lg 1 sätestab, et kaebuse esitamine halduskohtusse ei takista kaevatava haldusakti täitmist kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebuse esitaja on küll kohtus vaidlustanud PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirjad, milles tehti otsus saadud toetussummade tagasimaksmiseks, kuid nähtuvalt Tartu halduskohtu menetluses olevatest haldusasjadest nt 3-07-2213 ja 3-07-2215, ei ole kaebuse esitaja taotlenud ega pole ka kohus omaalgatuslikult peatanud käskkirjade täitmist esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse korras ei olnud kohtumenetluse ajaks peatatud ka PRIA peadirektori 2005 aasta käskkirjade täitmist. Seega kuulusid ja kuuluvad haldusaktid, milledes nõutakse alusetult saadud toetussummade tagastamist, täitmisele ja seda ka ajal, kui need on kohtus vaidlustatud. Kuna PRIA-l oli 20.03.2008 seisuga kaebuse esitajalt tagasi saamata 86 791.21 krooni, oli tal õigus teha kaebajale ettekirjutus antud summa tagasimaksmiseks. Ettekirjutuses on piisavalt viidatud õigusaktidele, millised on olnud ettekirjutuse tegemisel aluseks. Asjaolu, et ettekirjutuse motiveerivas osas on välja toodud puudused seonduvalt põllumassiivide deklareerimise ja toetuste taotlemisega, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutuse aluseks ei ole tegelikult olnud registrikannete muutmised, vaid see, et Metsa Johani Talul oli tulenevalt PRIA 21.09.2007 käskkirjadest kohustus tagasi maksta talle alusetult 2004 aastal väljamakstud toetussummad. Kui suures osas oli 2004 aastal taotletud pind toetuskõlbulik, ei ole antud asjas vaidluse all. Ei Komisjoni määrus nr 796/2004(EÜ) artikkel 73 ega põllumajandusministri 20.04.2004 määrused nr 49 ja 51 ei sea alusetult saadud summade tagasimaksmise kohustust sõltuvusse süüastmest ehk kas toetus on alusetult saadud tahtlikult või tulenevalt hooletusest, nagu on kaebaja märkinud. Antud juhul ei ole tegemist toetuste vähendamisega. II Kaebuse esitaja on palunud tunnistada õigusvastaseks 2004 aastal väljamakstud toetuste tasaarvestamise hilisemate aastate eest määratud ja väljamaksmisele kuuluvate toetustega. Kaebaja leiab, et PRIA-l ei olnud õigust tasaarvestust teha, kuna see on teostatud ilma Eesti poolt vastuvõetud vastava korrata. . Kaebaja viitab seejuures Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004(EÜ) artikli 73 lõikele 2. Artikli 73 lõike 2 esimene lause sätestab, et liikmesriigid võivad otsustada, et alusetult väljamakstud toetused makstakse tagasi vastava summa mahaarvamise teel mis tahes ettemaksudest või toetustest määruse(EÜ) nr 1782/2003 III ja IV jaotises viidatud toetuskavade alusel, mis kantakse talupidajale üle pärast tagasimaksmise otsuse kuupäeva. Seega annab määrus (EÜ) nr 796/2004 artikkel 73 liikmesriikidele õiguse alusetult väljamakstud toetuste tagasi maksmiseks vastava summa mahaarvamise ehk tasaarvelduse 5

(6)teel kõikidel järgnevatel perioodidel saadaolevate toetustega. Nagu märgitud, sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lg 1, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel. Et PRIA-l on tasaarveldamise õigus põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse tagasisaamisel, on täpsustatud põllumajandusministri 20.04.2004 määrustes nr 49 (§ 14 lg 1) ja 51 (§ 81 lg 1). Nendes paragrahvides on märgitud, et alusetult makstud summade tagasinõudmine toimub määruse (EÜ) 796/2004 artikli 73 alusel. Artikkel 73 annab aga õiguse väljamakstud toetused maha arvata mis tahes ettemaksudest või toetustest, mis kuuluvad talupidajale väljamaksmisele pärast tagasimaksmise otsuse kuupäeva. Seda õigust on PRIA ka kasutanud. Kohus on seisukohal, et määruse nr 794/2004(EÜ) artikkel 2 ei näe ette kohustust liikmesriikidele võtta vastu tasaarvestuste kord, tasaarvestust on õigus teha ilma omapoolse täpsustava korra kehtestamiseta. Ebaõige on kaebaja väide, et tasaarvestused on tehtud tema teadmata ja otsuse vaidlustamise võimaluseta. Vastustaja selgituste kohaselt on PRIA tasaarvelduse õigusest teavitanud kaebajat kõikides järgnevates toetuse määramise käskkirjades. Kaebaja esindaja väitel on talle igal aastal vastavad käskkirjad ka saadetud. Samuti on PRIA peale tasaarvestuste teostamist saatnud kaebajale makseteatise, kus on kirjas, mis perioodil ja millises summas on tasaarvestus tehtud. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et sellised teatised on ta igal aastal saanud. Samas ei ole aga kaebuse esitaja ühelgi aastal, peale vastava teatise saamist, tasaarveldust vaidlustanud. Lisaks eelnevale märgib kohus, et kaebuse esitajal puudub ka põhjendatud huvi varem väljamakstud toetuste tasaarvestamise õigusvastaseks tunnistamiseks. HKMS § 26 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kaebaja märkis kohtuistungil, et taotletud toimingu õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on saada ka kohtuvaidluse ajal seaduspäraselt taotletud toetusi. Kohus on seisukohal, et tasaarvestamise õigusvastasuse tuvastamine ei pane PRIA-le kohustust need summad välja maksta. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 8340 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 6