2-08-53013/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2008.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-53013 Tsiviilasi S H hagi V H vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S H, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx Kostja: V H, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 29.oktoobril 2008.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista V H S H kasuks 2000.00 (kaks tuhat) krooni elatist tütre S-J H (sündinud xxxxxxxxxxx.) ülalpidamiseks alates 10.augustist 2008.a. kuni tütar S-J H täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a. Välja mõista V H S H kasuks 2000.00 (kaks tuhat) krooni elatist poeg S-J H (sündinud xxxxxxxxxxx.) ülalpidamiseks alates 10.augustist 2008.a. kuni poeg S-J H täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Rinkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud 20.veebruaril 2008.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja määrusega kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt maksab hageja kostjale poolte ühiste laste S-J H ja S-J H ülalpidamiseks alates 01.märtsist 2008.a. elatist lapse kohta 1000.00 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos lastega ning laste isa ei ole hagejat laste ülalpidamisel piisavalt toetanud. Hageja palub suurendada tema kasuks väljamõistetud elatist ühele lapsele 2722.50 kroonini. Nõude suurendamist on hageja põhjendanud laste vajaduste suurenemisega ning asjaoluga, et kostja ei ole kompromissi sõlmimisel kohtuväliselt kokkulepitust laste toetamisel kinni pidanud. Kohtuistungil on hageja nõus elatise vähendamisega lapse kohta 2000.00 kroonile. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu väites, et tema poolt laste ülalpidamiseks makstav elatis lasteni ei jõua. Vale on hageja väide, et hageja lastest ei huvitu, kuna laste ema ei lase kostjat laste ligi ning on suisa keelanud kostjal laste lähedusse ilmuda. Eeltoodud põhjustel ei ole kostjal olnud võimalik ka lastele riideid osta. Kuna kostjal on uus pere ja nüüdseks on sinna sündinud ka laps, puuduvad kostjal rahalised vahendid elatise maksmiseks hageja poolt nõutud suuruses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pooled on xxxxxxxxxxx.a. sündinud S-J H ja xxxxxxxxx. sündinud S J H vanemad (tl 8-9). Seega on pooled alaealiste laste vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada. S H on esitanud hagi Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg-le 3 tuginedes, mis annab huvitatud isikule õiguse nõuda elatise suurendamist, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused muutuvad. Antud juhul leiab hageja, et laste vajadused on suurenud, kuna hageja ja temaga kooselavate laste elukoht on muutnud, lapsed käivad lasteaias ning ka elu on kallinenud. Kostja leiab, et lisaks laste vajadustele tuleb arvestada ka vanemate võimalusi. Kostja on esitanud tõendi oma töötamise kohta (tl 24) ning selgitanud oma pere koosseisu kinnitades, et tema elukaaslane on momendil xxxxxx.a. suvel sündinud lapsega kodus (tl 25). Hageja enda sõnul praegu õpib ning loodab varsti ka tööle minna ning ka temal on uus pere, nimetades pere sissetulekutena sotsiaaltoetusi (tl 11) ja elukaaslase töötasu. Pooled ei ole vaidlustanud vastaspoole sissetulekuid. Mõlema poole kinnitusel tuleb neil tasuda pangalaenu ning kostjal ka autoliisingut. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PKS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja on ka kohtus kinnitanud, et seadusega sätestatud elatise miinimummäär vastab tegelikult poolte laste vajadustele. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PKS § 61 lg-tes 5 ja 6, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks töövõimetu või lastel oleks piisav sissetulek või esineksid muud mõjuvaks tunnistatud põhjused. Isegi üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt Riigkohtu lahendile 3-2-1-6507. Viimatinimetatud Riigikohtu lahendi järeldusest tulenevalt on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel töötama suurema koormusega, vähendama laenukoormust ning müüma talle kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Lastega koos elava, antud juhul hageja, kes momendil ei tööta, igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahusoleval vanemal ning PKS § 50 lg-te 1-4 kohaselt ei tohi kumbki vanem oma vanema õigusi teostada vastuolus laste huvidega. Kostja on küll väitnud, et tema poolt makstud elatis ei jõua lasteni, kuid nimetatud väited hageja omaks ei võta. Tegemist on alaealistega, kelle ülalpidamine saab toimuda üksnes täisealise lastega kooselava vanema poolt tema pangakontole kantud rahaliste vahendite abil. Pooltele on ka selgitatud laste suhtes nende võrdseid õigusi ja kohustusi ning lastega suhtlemise korda ning selle vaidlustamise võimalusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks veidi alla seadusega sätestatud elatise miinimummäära on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 70 lg 1 kohaselt on hageja taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest, s.o. alates 10.augustist 2008.a. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagi läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ingrid Niinemägi Kohtunik