2-08-58624/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-58624 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi P. N.´i hagi M. S.´i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja P. N. ja kostja M. S. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista kostjalt M. S.´ilt, IK *, elukoht *, *, hageja P. N.´i, IK *, elukoht * küla, * vald, *, kasuks elatis üks tuhat kuussada (1600.-) krooni kuus alates
5. septembrist 2008.a. arvelduskontole nr. * *, *. * *. a sündinud poeg R. S.´i ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni *. * *. a.
6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
7. Välja mõista kostjalt M. S.´ilt, IK *, riigilõiv üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
8. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD P. N.il ja M. S.il on sündinud *. * *. a poeg R. S., kes elab praegu ema juures. Peale selle elab ema juures veel *. * *. a sündinud tütar M. S.. Isa juures elab aga nende kolmas laps, *. * *. a sündinud poeg R. S.. Varem olid kõik lapsed isa juures ja emalt oli nende ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 700.- krooni ringis kuus. Seoses olukorra muutumisega on isa juurde jäänud ainult üks laps. Tütre M. S.i ja poeg R. S.i ülalpidamise osas pooltel teineteise vastu pretensioone ei ole. HAGEJA NÕUE Pooltel on sündinud *. * *. a poeg R. S., kes praegu elab ema juures koos õde M.ga. Vend R. elab isa juures. Kuna kostja juures on ainult üks laps kolmest, soovib hageja tema juures elava poja R. ülalpidamiseks saada isalt elatist 2175.- krooni kuus, sest poeg on * ning tema ülalpidamine on emal raskendatud, kuna ta ei tööta. Tal on küll maal majapidamine, kuid see kuulub tegelikult uuele ämmale. Kartul ja köögivili on siiski omast käest võtta. R. saab praegu puudega lapse toetust 1080.- krooni kuus. KOSTJA ARVAMUS Kostja hagiga täies ulatuses nõustuda ei taha. Ta tunnistab, et abielust hagejaga on tal kolm last, kellest kaks elavad praegu ema juures ja üks poeg tema juures. Varem olid kõik lapsed isa juures ja siis oli emal neile elatise andmisega probleeme. Praegu on ta ise raskustes, sest kuigi on ehitusfirmas töölisena kirjas, ei ole juba sügisest saadik mingit tööd ja ka varasem teenistus ei küündinud miinimumist palju kõrgemale. Pojad saavad mõlemad puudega lapse toetust ning see annab ka emale veidi raha juurde. Seetõttu leiab ta, et nii suure elatise maksmine praeguses situatsioonis seaks teda ennast koos poeg R.ga väga raskesse olukorda ning nad oleks halvemini kindlustatud kui hageja pool. Pealegi käivad pojad * *koolis ja on tegelikult täielikul riiklikul ülalpidamisel. Tema ise oleks praegu suuteline hagejale maksma ainult 1500.- krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte kooselust on sündinud kolm last, kellest kaks elavad käesoleval ajal ema ja üks isa juures. Ema juures elab praegu ka varem isa juures olnud *. * *. a. sündinud R. S., kes saab * toetust 1080.- krooni kuus ning on koolis täielikul riiklikul ülalpidamisel. Ema ei käi üldse tööl ning elab ainult laste toetustest ja sotsiaalabist. Tal on aga käesoleval ajal veel tööl käiv abikaasa ja ämma maamajapidamine. Kostja on ametlikult ehitustööline kuid juba sügisest saadik tegelikult tööta ega saa käesolejal ajal mingit muud sisse tulekut kui tema juures oleva poja toetusraha. Tal pole ka mingit majapidamist. Mõlema vanema juures on lapsed ning vaidlus käib ainult ühe poja elatise üle. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole emal isiklikult mingit panust laste ülalpidamisse ning ta sularaha tuleb ise laste toetuste arvelt. Isa küll ametlikult töötab, kuid momendil ei suuda tema samuti laste heaks midagi panustada. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg 4 alusel ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. § 61 lg 6 p 3 alusel võib aga kohus elatise suurust vähendada alla minimaalmäära kui ilmnevad selleks mõjuvad põhjused, milleks on käesoleval ajal kostjal töö puudumine ning samuti see, et elatist vajav laps saab riiklikku toetust ja on ka koolis täielikul riiklikul ülalpidamisel. Seetõttu tuleb elatise nõue R. S.ile rahuldada osaliselt ja mõista tema ülalpidamiseks välja 1600.- krooni, mis on kohtu arvates tema ülalpidamiseks piisav, arvestades mõlema vanema reaalseid võimalusi ja riiklikku toetust. Kuna isa elatisega vabatahtlikult ei nõustunud, tuleb riigilõiv väljamõistetud elatiselt panna tema kanda Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik