Tsiviilasi nr 2-07-44311 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Malle Seppik, Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-44311 Tsiviilasi K. L. hagi R. O. vastu lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. O. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. L. (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX XX-XX XXXXX) ja tema esindaja Ljudmila Tamar; Kostja: R. O. (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXXX XX-XXX XXXXX) ja tema esindaja advokaat Alla Raudsepp RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu 09.05.2008 otsus osaliselt ning sõnastada otsuse resolutsioon alljärgnevalt: 1.1 Välja mõista R. O.lt elatusraha alaealise tütre S. O., sünd. XX.XX.XXXX, ülalpidamiseks igakuiselt 2460 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend) krooni alates
- detsembrist 2007 kuni tütre täisealiseks saamiseni, so 03.12.2020 K. L. kasuks. 1.
- Kohtuotsuse täitmisel lugeda kostja poolt täidetuks elatis summas 10 500 krooni, mis on tasutud perioodil alates
- detsembrist 2007 kuni aprillini
- a.(incl.
- Kohtuotsus otsuse täitmise tähtaja määramise osas jätta muutmata. Menetluskulude jaotus Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagejal ja kostjal on alaealine laps S. O., sünd XX.XX.XXXX, kes elab ema juures. Kostja on tasunud elatusraha lapsele seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras, mis on ebapiisav. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust regulaarselt. Lapse vajadused on kasvanud. Lapsele kulub igakuiselt riietele ja jalanõudele 300 krooni, toit kodus 1600 krooni (sh igapäevaselt Actimel), lapse arendamiseks vajalikud kulud (lasteaia üritused, teatrietendused, raamatud) 100 krooni, hügieenitarbed (hambapasta, hambahari, šampoon, seep, kehaõli, tualettpaber) 300 krooni, elukindlustus 275 krooni, lasteaia kuumaks koos ujumisega 850 krooni, tantsukool 265 krooni, tunnid üldarendavas rühmas 300 krooni, transport 250 krooni, eluasemekulud: kaabel TV, haldustasu ja kommunaalmaksed ning elekter 554,75 krooni ja kodukulutused vastavalt sotsiaalministeeriumi uuringule (s.h mööblile) 100 krooni. Seega on lapse vajadused kuus 4945 krooni, millele lisandub tulumaks 21% = 5983 krooni : 2 = 2991,50 krooni. Kostja tasus elatist oktoobris 1800 krooni, novembris 1800 krooni, detsembris 1800 krooni ning alates jaanuarist 2008.a 2175 krooni kuus (k.a aprill), mis ei ole piisav. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus alates hagi esitamisest. Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub elatise iga kuu
- kuupäevaks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja kasutab oma protsessiõigusi pahauskselt, kuna on neljal korral hagi täiendanud ja elatise suurust suurendanud. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud 1800 krooni kuus, alates jaanuarist 2008.a 2175 krooni kuus. Lisaks on ostnud lapsele mänguasju, käinud lapsega restoranis ja kohvikus söömas. Lapse vajadused on tõendamata. Esialgses hagiavalduses on lapse vajadused 3200 krooni, siis 3400 krooni, 3715 krooni ja nüüd 5983 krooni. Seega vajadused on tõusnud 5 kuuga kahekordseks. Kostja ei nõustu hageja esitatud tõenditega. L. L. ja I. L. tasutud maksed ei ole asjakohased, kuna nad ei ole asjas pooleks. Lastekindlustus ei ole vältimatu kulutus, vaid ema investeering. Leping MTÜ P. V. K.ega ei tõenda lapse vajadusi ja see ei ole vältimatu kulutus, vaid ema soov last täiendavalt õpetada. See on lapsele koormav, kuna samu aineid läbitakse ka lasteaias. Apteegi arves on märgitud ka ravimid, mis ei ole lapsele mõeldud. Toidu ostmise kviitungites on 3kg friikartuleid, mis on ilmselt mõeldud hageja vanemate baari. Hageja ei ole lapse vajadusi suuremas ulatuses kui seadusandja kehtestatud alammäär tõendanud. Selles ulatuses on kostja elatusraha tasunud ja on nõus tasuma ka edaspidi. Kostja on nõus tasuma elatusraha iga kuu
- kuupäevaks vastavalt palgapäevale. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis R. O.lt välja elatusraha K. L. kasuks lapse S. O., sünd XX.XX.XXXX ülalpidamiseks alates 19.10.2007 2460 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 03.12.
- Kohus määras kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 19.10.2007 lapse ülalpidamiseks hagejale tasutud summasid ja määras kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja tasub igakuise elatusraha iga kuu
- kuupäevaks. Kohus jättis menetluskulud 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostja kanda. Otsuse kohaselt pooltel on alaealine tütar S. O., sünd. XX.XX.XXXX. Laps elab ema juures. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elatusraha 2007.a 1800 krooni kuus ja alates 2008.a 2175 krooni kuus k.a aprill. Hageja leiab, et kostja on tasunud elatusraha ebapiisavalt ja samuti ebakorrapäraselt. Hageja töötab OÜ-s J. ja saab töötasu 7277 krooni kuus. Kostja töötab OÜ-s S. ja saab keskmiselt netotöötasu 10 741 krooni kuus. Kohtuistungil poolte esindajad nõustusid lapse vajadustega kuus järgnevalt: riided, jalanõud 2
(6)300 krooni, lasteaia üritused, teatrietendused ja raamatud 100 krooni, lasteaia maks 850 krooni, L. M. T. 265 krooni, eluasemekulud 300 krooni ja kodukulud 100 krooni kuus. Hageja leiab, et lapsele kulub toiduraha 1650 krooni kuus. Kostja peab põhjendatud kuluks 1000 krooni kuus. Kohus leidis, et põhjendatud toidukulu lapsele on 1500 krooni kuus. Hageja leiab põhjendatud kuluks hügieenitarvetele 300 krooni kuus. Kostja arvates on põhjendatud kulu 100 krooni kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks hügieenitarvetele ja vitamiinidele 200 krooni kuus. Hageja poolt lapsele tehtud elukindlustust 265 krooni kuus, ei pea kohus lapse põhjendatud vajaduseks. Laps käib MTÜ V. K.es üldarendavas rühmas kuutasuga 300 krooni, mis on lapse arengu seisukohalt põhjendatud ja vajalik kulu. Transpordikuluks kuus märgib hageja 250 krooni, kostja loeb põhjendatud kuluks 100 krooni. Kohus leidis, et vajalik ja põhjendatud transpordikulu kuus lapsele on 150 krooni. Lapse vajadused kuus kokku on 300+100+850+265+300+100+1500+200+300+150= 4065 krooni : 2 = 2032 krooni + tulumaks 21% = 2459,32 krooni. Kostja ei ole tasunud elatusraha lapse ülalpidamiseks piisavalt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatusraha 2460 krooni kuus. Nimetatud summat on kostja võimeline tasuma, arvestades tema sissetulekuid kuus. Hageja nõudel ja vastavalt PkS § 70 lg 1 tuleb elatusraha välja mõista alates hagi esitamisest kohtule s.o 19.10.
- Elatusraha väljamõistmisel tuleb arvestada kostja poolt pärast 19.10.2007 tasutud summasid s.o oktoobris 1800 krooni, novembris 1800 krooni, detsembris 1800 krooni, jaanuaris 2175 krooni, veebruaris 2175 krooni, märtsis 2175 krooni ja aprillis 2175 krooni. TsMS § 445 lg 1 järgi ja hageja nõudel määras kohus otsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et kostja tasub elatusraha iga kuu
- kuupäevaks. Sellega nõustus ka kostja. Apellatsioonkaebuse põhjendused R. O. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi elatise väljamõistmise ja menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata. Kaebuse kohaselt, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks ise uut otsust teha, saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palus jätta menetluskulud hageja kanda. Apellant leiab, et kohus rikkus PkS § 61 lg-d 1 ja 2 ja § 70 lg-t 1, TsMS § 436 lg-d 1-
- Hageja ei tõendanud lapse vajadusi näidatud ulatuses. Pooled võtsid kohtuistungil õigeks ja kohus tuvastas õigesti, et lapse vajadused on aprilli 2008 seisuga kuus 4065 krooni. Kohus peab otsuse tegemisel arvestama kõiki tõendeid kogumis, sh esialgset hagiavaldust, selle kõiki täiendusi ja vastuväiteid kõigile täiendustele. Kohus seda ei teinud. Esialgse hagiavalduse kohaselt näitas hageja lapse vajadusteks 3200 krooni, apellant tasus elatist 1800 krooni. Hageja seda ei vaidlustanud. Arusaamatu on hageja kohtusse pöördumine, PkS § 61 lg 1 koosseis ei olnud täidetud. Seega ei saanud kohus asuda seisukohale, et kostja ei ole oma kohustust piisavalt täitnud ning mõista välja elatist alates hagi esitamisest. Esitatud tõendite pinnalt ei saanud kohus üldse hagi rahuldada ega mõista elatist välja hagi esitamisest. Kohus oleks saanud vaid reguleerida elatise maksmise korda, milline täiendus esitati alles eelviimasel hagi täiendamisel, kuid milleks puudus hagemise vajadus, kuna selle oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Alates 2008.a tõusis elatise alammäär. Kostja tasus ka sellest hetkest elatist piisavalt ja on isegi ületanud miinimummäära. Kostjal tuleks tasuda ühes kuus 2032 krooni, kostja tasub igakuiselt 2175 krooni. Pooled peavad lapsele andma ülalpidamist võrdsetes osades ja vastavalt lapse vajadustele. Seega asus kohus PkS § 61 lg-d 1 ja 2 vääralt kohaldades seisukohale, et kostja on andnud elatist ebapiisavalt. Seaduses ei ole sätestatud, et lisaks lapse vajadustele ja poolte varanduslikule seisule tuleb arvestada ka tulumaksu. Kohus tõlgendas seadust meelevaldselt ja lisas kostjale seadusest mittetulenevaid kohustusi. Kostja täitis oma lapse ülalpidamiskohustust seadust järgides ega võinud teada, et kohus loeb selle ebapiisavaks pärast tulumaksu lisamist. 3
(6)Haginõue ei tuginenud tulumaksu väljanõudmisele ja kohus sellist materiaalõiguslikku alust ka ei kohaldanud. Viidatud rikkumised viisid menetluskulude ebaõige jaotuseni, kuna tulumaksu maksmise kohustus on hagejal, mitte kostjal. Kostjalt elatise väljamõistmise alused on üheselt sätestatud PkS § 61 lg-s 2. Kostja täitis heas usus oma lapse ülalpidamiskohustust ning soovib seda teha ka edaspidi, kuid ei soovi võtta enda kanda lapse ema tulumaksukohustust. Hageja muutis nõutava elatise suurust viiel korral ning lapse vajadused on kasvanud 3200 kroonilt 6000 kroonini 5 kuu jooksul. Hageja suurendas nõuet viiel korral vastavaid põhjendusi esitamata, mis on pahatahtlik käitumine ega lähtu lapse vajadustest. Hageja on tekitanud kostjale soovimatuid kulutusi õigusabile. Ootamatu ja arusaamatu on konstruktsioon, millega kohus lisas elatise summale tulumaksu. Vastus apellatsioonkaebusele K. L. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata, esitades uued tõendid, millest ilmneb, et kulutused on tegelikult kasvanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega ning esitatud uute tõenditega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele elatise väljamõistmise aja alguse ja menetluskulude jaotuse osas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Hageja esitas kostja vastu elatise nõude põhjendusel, et elatise maksmine on toimunud ebaregulaarselt ning elatise suurus on ebapiisav. Apellandi väidetel hagejal puudub alus elatist nõuda kohtu korras, kuivõrd ta maksab elatist vabatahtlikult. Õige on, et PkS § 70 lg 1 järgi elatis mõistetakse sel juhul, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Kolleegium nõustub apellandiga, et toimikus olevate tõendite kohaselt on kostja maksnud elatist regulaarselt. Seaduses ei ole sätestatud konkreetset kuupäeva, mis kuupäevaks peab elatist maksma. Ouline on, et elatis laekuks iga kuu. Maakohus ei ole hagi rahuldamisel tuginenud asjaolule, et kostja on elatist maksnud ebaregulaarselt, vaid leidis, et makstud elatise suurus oli ebapiisav. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas kostja poolt tasutud elatist saab lugeda piisavaks lapse ülalpidamiseks. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Apellandi väide on põhjendatud, et hageja muutis menetluse kestel korduvalt lapse vajadusteks minevate kulutuste suurust, kuid see ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Maakohus tugines hagi rahuldamisel sellele, et elatis kuulub väljamõistmisele ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ning asus seisukohale, et kostja poolt tasutud 2175 krooni tuleb lugeda ebapiisavaks elatise summaks. Otsuse põhjenduste kohaselt on lapse vajadusteks vajalik summa kuus 2459, 32 krooni, ümardatult 2460 krooni. Seega on apellandi väide põhjendamatu, et kohtul puudus alus elatist välja mõista. Kolleegium nõustub apellandiga aga selles, et kohtul puudus alus elatist välja mõista hagi esitamisest. Toimiku materjalide kohaselt hagi esitamisel taotles hageja elatise väljamõistmist arvates 19.10.2007 miinimumsummas 1800 krooni. Esitatud tõendite kohaselt kostja maksiski elatist alates veebruarist 2007 iga kuu 1800 krooni alljärgnevatel kuupäevadel: 08.02.2007, 10.03.2007, 10.04.2007, 10.05.2007, 11.06.2007, 10.07.2007, 21.08.2007, 4
(6)16.09.2007, 10.10.2007 (t.lk.20-23) ning jätkas samas summas elatise maksmist ka novembris
- 04.12.2007 suurendas hageja nõuet ning taotles elatise väljamõistmist 2700 krooni kuus alates hagi esitamisest. Kolleegium asub seisukohale, et elatise väljamõistmine suuremas ulatuses, kui kostja seda maksis, on põhjendatud alates elatise nõude suurendamisest, so
- detsembrist 2007, mitte hagiavalduse esitamisest. Eeltoodu alusel kuulub otsus elatise väljamõistmise alguse osas tühistamisele ning otsusest tuleb välja jätta otsuse täitmisel arvesse võetav elatise maksmine oktoobris ja novembris
- a. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et elatise summale on liidetud tulumaks, ning kohtu arvestusega lapse vajadusteks minevate kulude osas. Kolleegium leiab, et otsus lapse vajaduseks minevate kulude kohta on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta leiab, et lapsele kulub nimelt 4065 krooni, millest kummagi vanema osaks oleks 2032 krooni. Kuivõrd tulumaks tuleb maksta hagejal, siis jääb lapsele sellevõrra väiksem summa, mistõttu ongi kohus sellega arvestanud ning välja mõistnud kostjalt 2460 krooni. Apellandi väide on ekslik, et ta peab põhjendamatult kinni maksma hageja tulumaksu. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et kohtupraktikas elatise väljamõistmisel võetakse arvesse, milline netosumma jääb lapsele pärast tulumaksu tasumist. Apellant esitas apellatsioonimenetluses uued tõendid: MTÜ L. L. M. T.i tõendi 6.11.2008, millest ilmneb, et poolte tütar S. O. ei käi tantsukoolis arvates
- maist 2008 ning P. V. K.e õiendi 10.11.2008, mille kohaselt poolte tütar õppis nimetatud koolituskeskuses 06.03.200824.05.
- Apellandi väidetel esitatud tõendite alusel tuleb 2460 kroonist maha arvata 600 krooni ning lapse vajadusteks jääb 1860 krooni, nagu on see tegelikult olnud. Kolleegium võttis esitatud uued tõendid vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel, kuid ei nõustu apellandi seisukohaga, et esitatud tõendid on aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Vastustaja vastuväidetel esitatud tõendid ei saa muuta lapsele minevaid kulusid, sest ka teised kulutused on suurenenud. Nii on lasteaiamaks suurenenud 850 kroonilt kuus 1200 kroonini. Antud asjaolu tõendab vastustaja maksekorraldusega nr 94 04.12.2008, millest nähtub, et Pärnu Linnavalitsus esitas arve summas 1200 krooni. Laps käib nüüd tennisekoolis, mis läheb maksma kuus 300 krooni. Antud asjaolu on tõendatud P. T. tõendiga. Lisaks sellele on eluruumi kulud suurenenud, sest hageja elab koos lapsega vanematest lahus ning üürib eluruumi. Antud asjaolu on tõendatud 22.09.2008 sõlmitud üürilepinguga. Kolleegium võttis esitatud uued tõendid vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel. Esitatud tõenditest ilmneb, et otsuse tegemise ajal poolte laps õppis koolituskeskuses ning käis ka L. M. T.is. Seega on kohus põhjendatult antud kuludega arvestanud. Vastustaja poolt esitatud tõenditest ilmneb, et lapsele minevad kulud ei ole vähenenud. Hageja taotles otsuses täitmise tähtaja määramist, mille kohus põhjendatult rahuldas tulenevalt TsMS § 445 lg-st
- Menetluskulude jaotus Maakohus jättis menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda, millega viimane ei nõustu. Kolleegium leiab, et kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele ning seda ka elatise väljamõistmise alguse osas, siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. 5
(6)Mare Merimaa Iko Nõmm Malle Seppik 6
(6)