sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 7.1, 7.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma igakuuliselt üüri 1 200 krooni ning maksma kõik kommunaalmaksed. Lepingu p. 1.4 kohaselt, üürileping ei pikene tähtaja möödumisel automaatselt, vaid lepingut pikendatakse lepinguosaliste kirjaliku kokkuleppega. Asja materjalidega on tõendatud, et kuna kostja peale üürilepingu lõppemist korterit ei vabastanud ja kasutas korteriomandit edasi. Kostja ei ole lepingu lõppemisest 01.01.2008.a. kuni 26.08.2008a. tasunud üürimakseid ega kommunaalteenuste eest, mistõttu võlgneb hagejale 8 kuu üürimaksed 7 200 krooni ja kommunaalmaksete võlgnevus 2 000 krooni. . 26.08.2008. a. kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk ( tl 5) tõendavad, et V. P. kuulub korteriomand xxxxx linnas, xxxxxxx-xx, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx. Korteriomand on käesoleval ajal kostja valduses. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik. Kostja valdab hagejale kuuluvat korterit ebaseaduslikult, kuna üürileping on kostjaga 05.07.2008.a. (tl. 19) üles öeldud ning kostjal puuduvad õiguslikud alused korteri kasutamiseks. Kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjat korter vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja sealt välja tõsta. Hageja on nõudnud 05.07.2008.a. et kostjad vabastaks korteriomandi. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjale otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Seega, kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus korteri kasutamiseks, kuulub korteriomand kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda, samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 8 kuu üürimaksed 7 200 krooni ja kommunaalmaksete võlgnevus 2 000 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. A.Pellja Kohtunik 17.11.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.