← Eesti

3-07-1310/26

Obsah (4)§ 65§ 32§ 36§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-13

) § 32 lg-te 4, 6 ja § 45 lg 1 alusel ning lähtudes Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna 03.05.2007 ettepanekust kustutada majandustegevuse registrist OÜ Õlletare registreeringutes nr KTO003479 ja nr KTO003480 alkohoolsete jookide jaemüügi märked. Korralduse kohaselt on politsei registreerinud ajavahemikul 01.10.-31.12.2006 25 erinevat rikkumist Kärdlas Turu 2 asuvas OÜ-le Õlletare kuuluvas 3-07-1310 baaris, millest kuuel juhul alustati kriminaalmenetlus (kaks avaliku korra rasket rikkumist, kaks kehalist väärkohtlemist ja kaks vargust). Kärdla turuplatsi kioskite müüjad on korduvalt teavitanud politseid OÜ Õlletare baarist väljunud ja turuplatsil maha kukkunud abitus seisundis joobnud isikutest, kellele kiirabi on mitmel korral pidanud esmaabi andma. Korduvalt on politsei poole pöördunud kauplus-baari Ararat vastasmaja Vabaduse 5 elanikud, kurtes öörahu häirimist. Baaridesse ilmselges joobes isikute lubamine ja neile seal alkohoolsete jookide müümine on vastuolus

§-ga 45 ja soodustab baarides kakluste teket. Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt läbi viidud kontrollaktsioonide käigus on avastatud ja ära võetud müügikohtades baaris Ararat ja OÜ Õlletare baaris maksumärgistamata kanget alkoholi ning selle kohta on algatatud väärteomenetlus. Hiiu maavanem peatas 27.04.2007 korraldusega nr 213 alkohoolsete jookide jaemüügi maakonnas tervikuna ajavahemikul 30.04.-01.05.2007. Nimetatud korralduse eiramise kohta OÜ Õlletare poolt on politseis registreeritud mitmeid teateid. Registreeritud rikkumiste kohta on alustatud väärteomenetlused

§ 65alusel.

OÜ Õlletare omanik Valeri Timofejev ei soovi teha koostööd politseiga olukorra parandamiseks ega ole võtnud midagi ette tugevdamaks oma lõbustusasutustes kontrolli ja parandamaks turvalisust (puudub turvateenus, turvakaamerad, tänava terrassil lastakse koguneda öörahu ajal alaealistel, kes segavad naabermaja elanike öörahu).

  1. OÜ Õlletare esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kärdla Linnavalitsuse 23.05.2007 korralduse nr 207 tühistamiseks. Linnavalitsuse selline käitumine on alusetu sekkumine kaebaja ettevõtlusesse. Seda, et politseis on ajavahemikul 01.10.-31.12.2006 registreeritud 25 erinevat sündmust seoses avaliku korra rikkumisega Kärdlas Turu 2, ei saa seostada ainult kaebajaga. Kaebaja ei vastuta avaliku korra eest Turu 2 asuval platsil, korra tagamine seal on politsei ülesanne. Kaebajat pole väärteoasjas ega kriminaalkorras karistatud ning kogu oma tegevusaja jooksul pole ta toime pannud ühtegi rikkumist. Joobes isikuid kaebaja baarides ei teenindata ja neil palutakse lahkuda. Kui nad seejuures kukuvad, ei ole kaebaja selles süüdi. Vabaduse 5 elanikud ei ole kaebajale kurtnud, et nende elu oleks häiritud. Kaebaja ei ole maavanema korraldust alkoholi jaemüügi kohta õigeaegselt kätte saanud ega allkirjastanud. Pärnu Maakohtu 18.01.2008 jõustunud otsusega väärteoasjas nr 4-07-5367 lõpetati väärteomenetlus, milles kaebajat süüdistati 30.04.2007 Hiiumaal kehtinud alkoholimüügi keelu rikkumises. Ebaseadusliku alkoholi müügi kohta pole kaebajale ei väärteoprotokolli ega -otsust vormistatud.
  2. Kärdla Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.

§ 32

lg 4 p 1-3 rikkumised olid piisavad kaebaja kohta alkohoolse joogi jaemüügi märgete kustutamiseks. Vaidlustatud korraldus tehti kaebajale teatavaks 31.05.2007, sellest hoolimata tegeles ta kuni 12.10.2007 alkohoolsete jookide jaemüügiga mõlemas kauplemiskohas. Seega tegeles kaebaja üle nelja kuu kaubandustegevusega, milleks tal puudus vastav registreering majandustegevuse registris, mis on vastuolus KaubTS § 4 lg 2 p-ga

  1. V. Timofejev on 17.05.2007 toimunud haldusmenetluse istungil tunnistanud, et tal oli müügil maksumärgita alkoholi. Samuti oli ta teadlik alkoholi jaemüügi õiguse peatamisest ajavahemikul 30.04.-01.05.2007 maakonnas tervikuna. Korralduse viis talle allakirjutamiseks linnavalitsuse ametnik Arvi Pisa (surnud
  2. a novembris), kuid V. Timofejev keeldus alla kirjutamast. V. Timofejev on ise Kärdla Linnavalitsuses haldusmenetluse istungil kinnitanud, et oli korraldusest teadlik, kuid arvas, et see tema kohta ei käi.
  3. Tallinna Halduskohtu 28.03.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Korraldusest nähtuvalt oli märgete kustutamise põhjuseks maksumärgistamata, so käitlemiseks mittelubatud alkoholi jaemüük ja hoidmine tegevuskohas, alkoholi jaemüük müügikeelu ajal ning asjaolu, et alkoholi müük registreeringus märgitud tegevuskohas kahjustas tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Seadus annab haldusorganile valikudiskretsiooni, kas kohaldada tuvastatud rikkumise korral alkohoolsete jookide jaemüügi 2

(6)3-07-1310 märke kustutamist või mitte. Haldusakti andmisel pole tehtud menetlus- ega vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega ning tugineb seaduslikule alusele, väljutud pole diskretsiooni piirest ega tehtud sisulisi diskretsioonivigu. 2) Asjaolu, et kaebaja mõlemas müügikohas Kärdlas Vabaduse 10 ja Turu 2 avastati 19.02.2007 kontrolli käigus maksumärgistamata kanget alkoholi, tõendab MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 16.05.2007 õiend, mille kohaselt algatati väärteomenetlus (tl 27). V. Timofejev (tl 17) kinnitas linnavalitsuse istungil ka ise, et MTA kontrolli ajal võttis ta maksumärgita alkoholi müügilt ära (tl 11-13). 3) Hiiu maavanema 27.04.2007 korraldusega nr 213 peatati alkohoolse joogi jaemüügi õigus 30.04.-01.05.2007 Hiiu maakonnas tervikuna, mitte ainult kauplustes, nagu kaebaja on haldusmenetluses väitnud (tl 29). Vaatamata sellele müüs kaebaja 30.04.2007 oma Vabaduse 10 asuvas kaupluses ja baaris alkoholi (tl 32-33). Pärnu Maakohtu 18.01.2008 jõustunud otsusega on väärteomenetlus selles asjas küll lõpetatud väärteo tunnuste puudumise tõttu, kuid see otsus pole praeguses halduskohtumenetluses siduv, sest vastavalt HKMS § 17 lg-le 1 hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Kaebaja oli maavanema korraldusest teadlik. V. Timofejev on linnavalitsuse istungil kinnitanud, et A. Pisa tuli talle kirja tooma, kuid tema ei andnud allkirja, kuna see tema kohta ei kehti, sest toitlustusasutuses alkoholi jaemüüki ei toimu; tema müüs alkoholi edasi, kuna seda tehti ka Tallinna baarides ja parvlaevadel (tl 11-13). Samuti on V. Timofejev kohtule esitatud kaebuses märkinud, et 27.04.2007 käis temale kuuluvas baaris linnavalitsuse ametnik sooviga, et V. Timofejev kirjutaks alla paberile, mis tõestab, et ta on tutvunud saabuva alkoholi jaemüügi keeluga; kuna ametnikul polnud maavanema korraldust kaasas, keeldus V. Timofejev allkirja andmast. 4) Lääne Politseiprefektuuri Kärdla Politseijaoskonna 03.05.2007 ettepaneku kohaselt soodustavad kaebajapoolsed õigusrikkumised (alkohoolse joogi müümine joobnud isikutele) ning lõbustusasutuses korra ja turvalisuse tagamata jätmine avaliku korra rikkumiste toimepanemist (baari inventari lõhkumised, naabermaja elanike öörahu segamine, kehalised väärkohtlemised, vargused jne), mille kohta on politseisse laekunud hulgaliselt teateid (tl 147-166). 5) Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja registreeringutes alkohoolsete jookide jaemüügi märgete kustutamine põhjendatud ning sellest tulenev ettevõtlusvabaduse piirang (alkoholi jaemüügi õiguse kaotamine) proportsionaalne. Ettevõtlusvabadust ei saa kasutada piiramatult, rünnates selle rakendamisega avalikku korda ja linnaelanike huve ning eirates õigusaktide nõudeid. Kaebaja soovimatust alluda õiguskorrale näitab ka see, et ehkki talle oli vaidlustatud korraldus 31.05.2007 teatavaks tehtud (tl 28), jätkas ta kuni 12.10.2007 alkohoolsete jookide jaemüüki (tl 132-133). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Õlletare apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Põhjendused: 1) Halduskohtu otsus on motiveerimata, kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei ole tõendamist leidnud. Otsusest ei selgu, miks on kohus jõudnud järeldusele, et vastustaja ei ole korralduse tegemisel vigu teinud. Kohus kordab vaidlustatud korralduses toodud asjaolusid, kontrollimata, kas linnavalitsuse diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormidega ja tugineb seaduslikule alusele. Riigikohtu 10.03.2005 otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-77-04 peab diskretsiooniotsus sisaldama põhjalikku motivatsiooni selle andmise asjaolude ja põhjenduste kohta. Haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva 3
(6)3-07-1310 õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Juhul, kui eeltoodud motiveerimispõhimõtted ei ole järgitud, on otsus motiveerimata ning kuulub tühistamisele. 2) Alkohoolsete jookide jaemüügi märke registrist kustutamisele eelnevalt peavad olema tuvastatud rikkumised vastavalt kehtivale seadusandlusele. MTA õiend ei ole asjakohane tõend, kuna see ei tõenda kaebaja süüd rikkumiste toimepanemises. Väärteootsust nimetatud asjas tehtud ei ole, järelikult ei ole tuvastatud kaebaja süüd maksumärgistamata alkoholi müümises või hoidmises. Vastustaja väited kaebajapoolsete rikkumiste kohta on paljasõnalised ega ole juriidiliselt korrektsed. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja teadis maavanema korraldusest. Pärnu Maakohtu 18.01.2008 jõustunud otsusega on kaebaja suhtes lõpetatud väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Nimetatud otsusega on tuvastatud, et kaebaja ei olnud nimetatud korraldusest teadlik. Vastustaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja teadmist vaidlusalusest asjaolust. 6. Kärdla Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja tunnistas ise haldusmenetluse käigus, et toll avastas maksumärkideta alkoholi, mille ta kontrolli ajal müügilt ära võttis. Samuti teadis kaebaja maavanema korraldusest, millega keelati alkohoolsete jookide jaemüük ajavahemikul 30.04.-01.05.2007. Kaebaja ei täitnud seda, kuna arvas, et see tema kohta ei kehti. Arvestades kaebajapoolseid rikkumisi oli õige nõustuda Lääne Politseiprefektuuri ettepanekuga kustutada kaebaja kohta majandustegevuseregistrist alkohoolsete jookide jaemüügi märked. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks on

§ 32lg 4 p-d 1 ja 3 ja Kaub

TS § 16 lg 6 p-d 1 ja 3.

§ 32lg 4 kohaselt võib lisaks Kaub

TS-s ja majandustegevuse registri seaduses (MRS) sätestatule kustutada registreeringus märke alkohoolse joogi jaemüügi kohta, kui on aset leidnud alkohoolse joogi jaemüük ajal, mil alkohoolse joogi jaemüügi õigus oli peatatud (p 1) või käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine või ladustamine tegevuskohas, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist (p 3). KaubTS § 16 lg 6 sätestab, et lisaks MRS-s kehtestatule võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müügile või selle müügi korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud (p 1) või kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (p 3).

  1. Kaebaja kohta majandustegevuse registrist alkohoolsete jookide jaemüügi märgete kustutamise faktiliseks aluseks oli vaidlustatud korralduse kohaselt maksumärgistamata alkoholi avastamine maksuhalduri kontrolli raames 19.02.2007, alkoholi jaemüük maavanema poolt kehtestatud müügikeelu ajal 30.04.2007 ning asjaolu, et müügikoha vahetus läheduses elavad inimesed on kaevanud müügikohast lähtuva lärmi üle, müügikohas ei ole suudetud tagada korda ning alkoholi on müüdud ka alkoholijoobes inimestele.
  2. Korraldus on õiguslikult motiveeritud siis, kui sisaldab viiteid registreeringu kustutamise aluseks olevale õigusnormile ning haldusakti adressaadi käitumise õiguslikku kvalifikatsiooni. Korralduse faktiline motiveerimine eeldab viiteid tõenditele, mis kinnitavad registreeringu 4

(6)3-07-1310 kustutamise aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja leiab, et korraldus on motiveerimata, sest õigusrikkumiste toimepanemine pole tõendatud. 10. Halduskohus luges MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 16.05.2007 kirjaga ja kaebaja enda seletusega tõendatuks, et kaebaja mõlemas müügikohas Kärdlas Vabaduse 10 ja Turu 2 avastati 19.02.2007 kontrolli käigus maksumärgistamata kanget alkoholi. Korralduses on selles osas tuginetud üksnes MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse kirjale. Kaebaja seisukoht, et maksumärgistamata alkoholi hoidmist müügikohas saab tõendada üksnes väärteoprotokolli või – otsusega, ei tugine seadusele. Selle asjaolu tõendamiseks sobib ka kontrolli läbi viinud ametnike teade. Kaebaja pole väitnud, et maksumärgistamata alkoholi müügikohas ei leitud. Kuna

§ 32

lg 4 p 1 koosseis on täidetud sõltumata sellest, mis eesmärgil maksumärgistamata alkoholi müügikohas hoiti, on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja on hoidnud alkoholi müügikohas maksumärgistamata alkoholi. 11. Hiiu maavanema 27.04.2007 korraldusega nr 213 peatati alkohoolse joogi jaemüügi õigus ajavahemikul 30.04.-01.05.2007 Hiiu maakonnas tervikuna. Politsei poolt on tuvastatud kaebajale kuuluvas müügikohas alkoholi müük keelu ajal. Tulenevalt

§ 36

lg-st 2 teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu. Vaidlust ei ole, et massiteabevahendites maavanema korraldusest ei teavitatud. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas edastatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavale isikule viivitamata sellekohane teade (

§ 36lg 3).

Kaebaja selgituse kohaselt talle maavanema korraldust üle ei antud ning tal oli massiteabevahendites avaldatud teabe pinnalt tekkinud arusaam, et alkoholimüük baarides on lubatud. Väärteootsuses nr 4-07-5367 on leitud, et kaebaja süü väärteo toimepanemises pole leidnud tõendamist – tõenditest ei nähtu, et müügikeeld oleks kaebajale teatavaks tehtud. Korralduses on märgitud, et maavanema korralduse kätte saamist kaebaja ei vaidlusta ning ta on korralduse kätte saanud. See väide on vastuolus väärteomenetluses ja käesolevas haldusmenetluses kogutud tõenditega, sest kaebaja seaduslik esindaja on just nimelt korralduse kättesaamist vaidlustanud ja puuduvad tõendid, et ta oleks selle kätte saanud. Väärteomenetluses on tuvastatud, et alkoholimüük baaris lõpetati koheselt pärast seda, kui politsei tutvustas kaebajale maavanema korralduse sisu. Ka eeltoodu kinnitab kaudselt asjaolu, et kaebaja ei olnud korrektselt teavitatud alkoholimüügi peatamisest. Kui alkoholi jaemüügi õiguse peatamine ei olnud seaduse nõuetele vastavalt teatavaks tehtud, ei kehtinud see kaebaja suhtes ning

§ 32lg 4 p1 koosseis ei ole täidetud.

Õige on halduskohtu seisukoht, et automaatselt ei saa halduskohtumenetlusse üle kanda teises asjas tõenditele antud hinnangut, kuid ringkonnakohtu arvates ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis tingiksid tõenditele väärteomenetluses tuvastatust erineva hinnangu andmise. Arvestades kaebajat alkoholi jaemüügi keelu rikkumise tuvastamise korral ähvardavaid tagajärgi, ei saa pidada tõendamisstandardeid registreeringu kustutamise menetluses nõrgemaks kui väärteomenetluses. 12. Kaebajale kuuluvate baaridega seotud avaliku korra rikkumised ja naabermajade elanike rahuhäirimine on korralduse kohaselt tõendatud politsei andmebaasi registrikannetega. Kohtumenetluses lisati veel Korteriühistu Vabaduse 5 liikmete avaldus selle kohta, et „noored ja alaealised lagastavad õhtuti ja öösel elamu ümbrust ja rikuvad öörahu“. Politsei andmebaasi registrikanded näitavad korrarikkumisi ja kaklusi baaris ning selle ees väljakul, samuti on ühel juhul avalduses väidetud, et baaris müüdi külastajale alkoholi vaatamata sellele, et ta oli juba 5

(6)3-07-1310 joobes. Kaebaja on haldusmenetluses kinnitanud (vt protokoll lk 12), et enamus politsei poolt esile toodud korrarikkumistest on pandud toime väljaspool baari ruume ning noored, keda kaebaja seaduslik esindaja on püüdnud korrale kutsuda, lihtsalt ei kuuletu temale, väites, et tegemist pole baari territooriumiga. Samuti on kaebaja selgitanud, et KÜ Vabaduse 5 liikmed pole pretensioone baari vastu esitanud. Kaebaja väiteid ei ole vaidlusaluses korralduses üldse käsitletud. Asjaolu, et baari ees väljakul toimuvad korrarikkumised ei tähenda automaatselt, et kaebaja on nende tekkimises süüdi. Kui kaebaja esitas vastuväited süüdistusele, tuleb korralduses põhjendada, miks nendega ei arvestata. Vastasel korral puudub ärakuulamisõiguse tagamisel igasugune mõte.
  1. Eelnevast nähtub, et korraldus on vormiveaga, sest korralduse faktiline motiveerimine avaliku korra rikkumiste ja naabrite rahu häirimisest on puudulik. Korralduses puudub ka põhjendus, miks alkoholi müügi nõuete rikkumise näol on tegemist oluliste või korduvate rikkumistega, mis võiksid olla aluseks registreeringu kustutamisele. Seega on puudulikult välja toodud kaebaja käitumise õiguslik kvalifikatsioon. Korralduse olulisim puudus on aga see, et ebaõigesti on loetud tõendatuks alkoholi müük müügiõiguse peatamise ajal.
  2. Kuna tegemist on kaalutlusotsusega ning kaebaja alkohoolsete jookide jaemüügi märge kustutati rikkumiste kogumi tõttu, pole võimatu, et asjaolude õige tuvastamise korral poleks registreeringu kustutamine, kui kaebaja jaoks äärmiselt tõsine meede, kohaldamisele tulnud. Asjaolu, et korralduse sõnastuse kohaselt on vastustaja eriti tõsiseks rikkumiseks pidanud just maavanema kehtestatud alkoholi jaemüügi keelu rikkumist, kinnitab eelnevat järeldust. Kuna kohtul puudub õigus asuda haldusorgani asemel ise kaalutlusõigust teostama, tuleb vaidlustatud korraldus tühistada.
  3. Mis puudutab vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väidet, et vastustajal oli politseilt registreeringu kustutamise ettepaneku saamisel tulenevalt

§ 50

lg 1 p 10 üksnes valiku diskretsioon – kas kustutada alkoholi jaemüügi märge või mitte, siis märgib ringkonnakohus järgmist. Kohalik omavalitsus peab viidatud sättest tulenevalt ettepaneku tagasi lükkamist põhjendama, kuid eeltoodu ei tähenda, et kohalik omavalitsus ei pea ettepanekus toodud asjaolude esinemist ning alkoholi jaemüügi märke kustutamiseks vajaliku teokoosseisu olemasolu ja vastava meetme proportsionaalsust rikkumise raskusega võrreldes kaaluma. 16. Seega tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tõenditele antud ebaõige hinnangu ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning rahuldab uue otsusega kaebuse. Vastustaja on palunud halduskohtumenetluses välja mõista õigusabikulud summas 3000 krooni ja sõidukulud 880 krooni. Kohus on menetluskulud summas 3880 krooni kaebajalt välja mõistnud. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kuna HKMS § 93 lg 4 kohaselt kuulub käesoleval juhul muutmisele ka menetluskulude jaotus, otsus tehakse linnavalitsuse kahjuks, jäävad linnavalitsuse menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Kuna kaebaja menetluskulude nimekirja pole esitanud, jäävad ka tema kulud tema enda kanda (HKMS § 93 lg 1). Kohtunikud Silvia Truman Lilianne Aasma Viive Ligi 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.