ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-07-2496 Haldusasi I.K kaebus PRIA peadirektori xx.xx.xxxxx käskkirja nr.xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.aprill 2008.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja I.K, vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Kärt Rebane RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3-07-2496 I.K esitas 10.12.2007 Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx tühistamiseks, mis edastati Tartu Halduskohtu 22.01.2008 määrusega nr.3-07-2496 teeninduspiirkonna järgi Jõhvi kohtumajale. Vaidlustatud käskkirja p-ga 1 jäeti I.K 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata. I.K taotles 2005 aastal ühtset pindalatoetust 14-le põllule, kokku 43,07 ha-le. Muuhulgas taotles I.K ühtset pindalatoetust põllumassiivil nr. asuvale põllule nr.xx 15,89 ha-le. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt tuvastas PRIA, et eelnimetatud põllu kasutamiseks puudus I.K-l 2005 aastal õiguslik alus. Nimetatud põhjusel määras PRIA 2005 aasta osas põllu nr.xx kindlakstehtud toetusõiguslikuks pindalaks 0,00 ha. Eelnimetatud käskkirja p-ga 2 kohustati I.K-d tagasi maksma 2005 aasta ühtne pindalatoetus summas 19 554.51 krooni, mis maksti I.K-le välja PRIA peadirektori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx alusel. Esialgsest kaebusest ja vastusest puuduste kõrvaldamise määrusele nähtub, et vaidlusalune maa kuulus kaebaja lapsepõlvesõbrale J.J-e. I.K kasutas seda maad 15 aastat. 2002 aasta kevadel J.J suri ning 09.04.2005 sõlmis I.K rendilepingu Ü.R-ga põllumassiivi nr.xx kasutamiseks. J.J 3 last on alaealised ning nende ema Ü.R on nende eestkostja. Kaebaja leiab, et PRIA peadirektor on vaidlustatavas käskkirjas tuginenud ebaõigetele faktilistele asjaoludele ning jätnud arvesse võtmata pinna, mida kaebaja tegelikult hooldas. I.K leiab, et kuna tema haris reaalselt Ü.R-lt renditud maad, siis oli tal seadusest tulenev alus pindalatoetuse saamiseks. Kaebaja väidab, et PRIA ei ole teda enne haldusaktide väljaandmist ära kuulanud ega andnud võimalust oma seisukoha avaldamiseks. Seega on haldusorgan rikkunud ärakuulamisõigust ning läinud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 58 mõttes vastuollu menetlusnõuetega sellises ulatuses, mis võis mõjutada asja otsustamist. Haldusmenetluses kehtib vastavalt HMS §-le 6 uurimispõhimõte, millest tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulist tähtsust omavad asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Antud juhul on haldusorgan seda nõuet eiranud. Haldusakti andmisel ei selgitatud välja, kes reaalselt põllumaad harib, mis on antud juhul oluline asjaolu. Kohtuistungil jäi I.K kaebuses toodu juurde. Kaebaja selgitas, et vaidlusalust maaüksust on ta harinud juba peaaegu 15 aastat. Pärimisõiguse tunnistust ei olnud tal võimalik PRIA-le esitada, kuna Ü.R ei ole seda vormistanud. Ü.R ja J.J lapsed on selle maa pärijad. Kuna kaebaja on faktiliselt kõneallolevat maad harinud, siis ei nõustu ta PRIA seisukohaga, et ta sai alusetult põllumajandustoetust. Ühtlasi märkis kaebaja kohtuistungil, et Ü.R oleks pidanud ise teadma, et ta peab end maa omanikuna vormistama ja ka tema ei teadnud, et Ü.R ei omanud õigust maa rentimiseks. Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Kärt Rebane jäi kohtuistungil kaebuse kohta 25.02.2008 esitatud seletuses toodud seisukoha juurde ja leidis, et vaidlustatud käskkiri on välja antud põhjendatult ning ei ole alust kaebuse rahuldamiseks. PRIA esindaja sõnul puudus kaebajal 2005 aastal nii toetuse taotlemise hetkel kui ka tööde teostamise ajal põllu nr.xx kasutamise õigus. Vastustaja esindaja ei nõustunud I.K väitega, et talle ei antud võimalust oma seisukoha avaldamiseks, sest PRIA esitas kaebajale järelpärimised 22.05.2007 ja 14.06.2007. PRIA seletusest kaebuse kohta nähtub, et põllumassiivile nr.xx taotlesid 2005 aastal ühtset pindalatoetust kaks taotlejat – I.K ja P.K. Nimetatud põllumassiivi pindala on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel 19,74 ha. Kaebaja taotles kõneallolevale põllumassiivile toetust 15,89 ha-le, P.K 15,70 ha-le. Kuna pindalatoetuse taotlusele lisatud põllumassiivide kaartidelt nähtus, et kaebaja ja P.K on toetust taotlenud ühele ja samale maa-alale, siis saatis PRIA mõlemale taotlejale järelpärimise, milles nõudis maa kasutamise õiguslikku alust tõendavaid dokumente. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele asub vaidlusalune maa põllumassiivil nr.xx (katastriüksuse tunnus xx) „xx“. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud katastriüksuse kaasomanikud J.J, J.J ja J.J. Ü.R ei ole kõnealloleva maa omanik ning tal puudus õigus maad 2
(6)3-07-2496 rendile anda. Asjaolu, et Ü.R oli vaidlusaluse maa ühe kaasomaniku J.J elukaaslane, ei anna Ü.R-le õigust sõlmida vaidlusaluse maa osas rendilepingut. Kuna J.J on surnud, kuid kinnistusraamatu kannet muudetud ei ole, siis on kinnisasja käsutamise õigus kahel teisel kinnisasja kaasomanikul J.J- ja J.J-l. Seega on Ü.R ja I.K vahel sõlmitud rendileping õigustühine. Vastustaja selgitab, et kuna vastuseks PRIA järelpärimisele ei esitanud P.K nõuetekohast maa kasutamise õiguslikku alust tõendavat dokumenti, siis PRIA P.K taotlusega ei arvestanud. Nimetatud põhjusel ei kontrollinud PRIA täiendavalt põllumaa nr.xx kasutamise õigusliku aluse olemasolu ja PRIA peadirektori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx määrati I.K-le ekslikult toetus põllumaa nr.xx eest. 01.12.2005 esitas P.K koos vaidega PRIAle 11.06.2005 koostatud J.J ja J.J volikirja, milles volitatakse P.K vaidlusalust maad kasutama 2005, 2006 ja 2007 aastal. PRIA võttis I.K 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotluse uuesti menetlusse ning tegi kindlaks, et I.K- puudus põllumaa nr.xx kasutamise õiguslik alus. Nimetatud põhjusel tunnistas PRIA kehtetuks oma xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx. PRIA peadirektori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx jäeti I.K 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata. I.K esitas eelnimetatud käskkirja tühistamiseks kaebuse Tartu Halduskohtule. Kohus rahuldas kaebuse, kuna leidis, et PRIA oli eksinud vaidlustatud käskkirja andmisel haldusõiguse üldpõhimõtete vastu. Tartu Halduskohtu 16.11.2006 otsusega haldusasjas nr.306-1609 kohustati PRIA-t I.K 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotlust uuesti läbi vaatama. Kohtuotsuse täitmiseks võttis PRIA I.K 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotluse uuesti menetlusse ning I.K ärakuulamiseks edastati talle 22.05.2007 järelpärimine nr.2-1/3609 ja 14.06.2007 järelpärimine nr.2-1/4299. PRIA on seisukohal, et kaebaja ärakuulamise käigus ei leidnud I.K põllu nr.xx kasutusõigus kinnitust ning PRIA peadirektori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx jäeti I.K 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata. Vaidlustatud otsuse andmisel tugineti 15.09.2005 kaebaja majandusüksuses toimunud kohapealse kontrolli käigus saadud mõõtmistulemustele ning põllu nr.xx osas tuvastatud maa kasutusõiguse puudumisele. Seega tegi PRIA kindlaks, et I.K 2005 ühtse pindalatoetuse osas on kindlaks tehtud toetusõiguslik kogupindala suuruses 25,62 ha. Euroopa Ühenduse 29.10.2004 määruse nr.1973/2004 artikli 138 lg 1 kohaselt ei anta taotlejale ühtset pindalatoetust, kui taotletud pindala ja kindlakstehtud pindala erinevus on üle 30 % kindlakstehtud pindalast. Antud juhul moodustab taotletud ja kindlakstehtud pindala erinevus 70,57 % kindlakstehtud pindalast. Kooskõlas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg-ga 1 on ühtset pindalatoetust õigus taotleda isikul, kes kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Kasutamise all peetakse silmas, et isik omab põllumajandusmaa kasutamise õigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kui ei ole täidetud eelnimetatud tingimused, siis ei ole võimalik konkreetse maa eest pindalapõhiseid toetusi maksta. Seega peab ühtse pindalatoetuse saamiseks omama isik taotluse esitamise aja seisuga põllumajandusmaa kasutamise õigust. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu „xx“ kaasomanikud alates 14.05.2003 kuni käesoleva ajani J.J, J.J ja J.J. Kuna J.J on surnud, siis on kinnisasja käsutamise õigus J.J-l ja J.J-l. Kooskõlas asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-ga 55 on kinnistusraamatu kanded avalikud ja keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. I.K esitas PRIA-le Ü.R-ga (J.J endine elukaaslane) 09.04.2005 sõlmitud rendilepingu, kuid kuna Ü.R ei ole maa kasutaja ega isik, kes võinuks maad rentida, siis on kaebaja poolt esitatud rendileping tühine ega tõenda asjaolu, et kaebajal oleks katastriüksusel nr.xx asuva põllu nr.xx kasutusõigus. Ü.R-l ja J.J-l on kolm alaealist last, kes peaksid olema J.J pärijad, kuid lapsi ei ole kinnistusraamatusse kantud. Seni kuni Ü.R ja J.J alaealised lapsed ei ole kinnistusraamatuse vaidlusaluse kinnistu kaasomanikena kantud, ei saa Ü.R kui laste seaduslik esindaja selle kinnistuga tehinguid teha. PRIA palus oma 22.05.2007 järelpärimises I.K-l esitada andmed ja tõendid selle kohta, kas ta ei ole varem sõlminud J.J-ga maa kasutamise lepingut. Ühtlasi paluti esitada tõendid selle kohta, kas ja millisel alusel oli Ü.R õigustatud I.K-ga rendilepingut sõlmima. Vastuseks PRIA järelpärimisele esitas I.K 3
(6)3-07-2496 31.05.2007 koopia 03.01.2003 notariaalakti ärakirjast (avaldus pärandi vastuvõtmiseks) ning sama kuupäeva kandva inventuuri tegemise ülesande, millest nähtuvalt Rakvere notar Marika Saaver andis 28.06.2002 surnud J.J pärandavara inventuuri tegemise ülesande Ü.R-le. Eelnimetatud dokumente ei olnud PRIA-l võimalik arvesse võtta I.K maakasutust tõendavate dokumentidena, kuna kooskõlas pärimisseaduse §-ga 1401 tõendab pärimisõiguse olemasolu ja selle ulatust üksnes pärimistunnistus, mitte avaldus pärandi vastuvõtmiseks või inventuuri tegemise ülesanne. Ka PRIA 14.06.2007 kirjas paluti I.K-l esitada pärimistunnistus ja ühtlasi selgitati talle, et tähtaegselt dokumentide esitamata jätmise korral jätab PRIA kooskõlas HMS §-ga 38 tema ühtse pindalatoetuse taotluse põllu nr.14 osas rahuldamata. I.K ei ole kõneallolevale järelpärimisele vastanud ja seega ei ole ta tõendanud põllu nr.xx osas maa kasutusõiguse olemasolu 2005 aastal. Vastustaja märgib, et kuna kinnistu „xx“ on kinnistusraamatau kande kohaselt kolme isiku kaasomandis, siis vastavalt AÕS §-le 74 võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sama seaduse § 73 kohaselt käsutamisõigus asja reaalosa ja asja kui terviku üle kuulub kõigile kaasomanikele ühiselt. Eeltoodust tuleneb, et asja käsutamiseks on vaja kõigi kaasomanike kokkulepet ning selle nõude eiramine toob kaasa vastava tehingu tühisuse koos tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tagajärgedega. Ühtlasi leitakse seletuses kaebuse kohta, et PRIA ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Enne xx.xx.xxxx PRIA peadirektori käskkirja nr.xx väljaandmist on antud I.K-le võimalus oma seisukoha avaldamiseks. I.K ei ole oma ärakuulamisõigust realiseerinud, kuna 14.06.2007 järelpärimisele ta ei vastanud. PRIA selgitas oma I.K-le saadetud järelpärimistes piisavalt, milliseid dokumente tal tuleb esitada ja milliseid tagajärgi toob endaga kaasa tõendite esitamata jätmine. Maa kasutusõiguse oluliste asjaolude väljaselgitamisel omab tähtsust ka taotlejatepoolne kaasaaitamine. Rendilepingute ja muu taolise kohta ei saa PRIA ise tõendeid koguda. Kui isik taotleb toetust, siis peab ta olema võimeline esitama toetuse saamiseks vajalikke tema käsutuses olevaid tõendeid ja teavet. I.K-l oli tulenevalt HMS § 38 lg-st 3 kohustus esitada PRIA-le talle teadaolevad haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud PRIA peadirektori xx.xx.xxx käskkirjaga nr.xx jäeti I.K 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata. I.K taotles 2005 aastal ühtset pindalatoetust 14-le põllule, kokku 43,07 ha-le, muuhulgas taotles I.K ühtset pindalatoetust põllumassiivil nr.xx asuvale põllule nr.xx 15,89 ha-le. PRIA tuvastas, et nimetatud põllu kasutamiseks puudus I.K-l 2005 aastal õiguslik alus, mistõttu määrati 2005 aastal põllu nr.xx osas kindlakstehtud toetusõiguslikuks pindalaks 0,00 ha. Põld nr.xx asub põllumassiivil nr.xx (katastriüksuse tunnus nr.xx „xx“ maaüksus). Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnistu kaasomanikud alates 14.05.2003 J.J, J.J ja J.J (t.lk.54). Nimetatud isikud olid kinnistu „xx“ omanikud ka seisuga 10.05.2005, mil I.K esitas PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr.xx, milles ta taotles ühtset pindalatoetust kõigile pindalatoetuse taotluses toodud 14-le põllule, kokku 43,07 ha, sh põllumassiivil nr.xx asuvale põllule nr.xx, suurusega 15,89 ha (t.lk.37). Kuna 28.06.2002 J.J suri, kuid kinnistusraamatu kannet kuni käesoleva ajani muudetud ei ole, siis omavad õigust kinnistu „xx“ käsutamiseks J.J ja J.J. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kinnistu kaasomanikud J.J ja J.J oleksid sõlminud kaebajaga maa rendilepingu või volitanud teda nimetatud maad kasutama. 11.06.2005 volitasid J.J ja J.J kasutama nende kaasomandis olevat kinnistut „xx“ asukohaga xx, xx vald xx küla kolme aasta jooksul P.K-d. (t.lk.43). 09.04.2005 sõlmisid I.K ja Ü.R (J.J endine elukaaslane) rendilepingu, millest nähtuvalt Ü.R 4
(6)3-07-2496 andis „xx“ talumaa, suurusega 15,89 ha I.K-le rendile (t.lk.42). Kuna Ü.R ei ole kinnistu „xx“ omanik ning tal puudub selle maa käsutamise õigus, siis on eelnimetatud rendileping tühine. Sõlmides Ü.R-ga 09.04.2005 maa kasutamise rendilepingu, kaebaja ei veendunud selles, kas Ü.R omab õigust „xx“ kinnistu väljarentimiseks. Kuna kinnistusraamatu kanded on avalikud, siis oli kaebajal võimalus kontrollida, kas Ü.R on kinnistu „xx“ omanik ning sellest tulenevalt omab õigust nimetatud kinnistu maa rentimiseks. 14.06.2007 tegi PRIA I.K-le järelepärimise nr.2-1/4299, milles palus esitada koopia M.R-le, H.J-le ja H.J-le (J.J pärijatele) väljastatud pärimistunnistusest. Järelpärimises on selgitatud, et tähtajaks dokumentide esitamata jätmise korral või juhul, kui vaidlusaluse maa kasutusõigus ei leia tõendamist, jätab PRIA kaebaja 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotluse vaidlusaluse põllu nr.xx osas rahuldamata (t.lk.53). Nimetatud PRIA järelpärimisele jättis kaebaja vastamata. PRIA 22.05.2007 järelpärimises I.K-le nr.2-1/3609 palutakse kaebajal esitada vaidlusaluse maa kasutusõiguse kohta oma selgitused, vastuväited ja asjakohased tõendid. Järelpärimises on selgitatud, et menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teadaolevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning selle kohustuse täitmata jätmise korral võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Samas kirjas märgitakse, et kuna Ü.R ei ole vaidlusaluse kinnistu omanik, mistõttu tal puudus õigus kinnistu rendile andmiseks ning kinnistu kaasomanikud J.J ja J.J volitasid 11.06.2005 volikirjaga vaidlusalust maad kasutama aastatel 2005, 2006 ja 2007 P.K-d siis palus PRIA esitada andmed ja tõendid vaidlusaluse pinna osas võimaliku varem sõlmitud lepingu olemasolu kohta. Ühtlasi paluti I.K-l esitada PRIA-le ka kõik muud asjakohased selgitused, vastuväited ja tõendid vaidlusaluse maa kasutusõiguse osas tulenevalt HMS § 38 ja § 40 lgtest 1 ja
- Kirjas selgitatakse, et tähtajaks dokumentide esitamata jätmise korral või juhul, kui vaidlusaluse maa kasutusõigus ei leia tõendamist, jätab PRIA kaebaja 2005 aasta ühtse pindalatoetuse taotluse vaidlusaluse põllu osas rahuldamata. Vastuseks PRIA 22.05.2007 järelpärimisele saatis I.K alaealiste M.R, H.J ja H.J seadusliku esindaja (ema) avalduse pärandi vastuvõtmiseks ja inventuuri tegemise ülesande (t.lk.48-52). Nimetatud dokumendid ei saa tõendada pärimisõigust, kuna seda tõendab ainult vastavalt pärimisseaduse § 1401 lg-le 2 pärimistunnistus. Seega puudus kaebajal 2005 aastal katastriüksusel nr.xx asuva põllu nr.xx kasutusõigus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt võib ühtset pindalatoetust taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad. Kasutab, see tähendab omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Eeltoodust järeldub, et kui isikul puudub maa kasutamise õigus, siis on välistatud ka toetuse saamine. Võttes aluseks 15.09.2005 I.K majandusüksuses toimunud kohapealse kontrolli käigus saadud mõõtmistulemused, mis on fikseeritud kontrollaruandes nr.xx ning põllu nr.xx osas maakasutusõiguse puudumise, PRIA tuvastas, et 2005 aasta ühtse pindalatoetuse osas on kindlaks tehtud toetusõiguslik kogupindala 25,62 ha. Euroopa Ühenduse määruse nr.1973/2004 artikli 138 lg 1 kohaselt ei anta taotlejale ühtset pindalatoetust, kui taotletud pindala ja kindlakstehtud pindala erinevus on üle 30 % kindlakstehtud pindalast. Antud juhul moodustab taotletud ja kindlakstehtud pindala erinevus 70,57 % kindlakstehtud pindalast (t.lk.41). Seega otsustas vastustaja põhjendatult vaidlustatud käskkirja p-ga 2 nõuda tagasi I.K-lt õigusliku aluseta saadud 2005 aasta ühtne pindalatoetus summas 19 554,51 krooni, mis maksti I.K-le välja PRIA peadirektori xx.xx.xxx käskkirja nr.xx alusel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt PRIA ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, sest kaebajale anti võimalus esitada selgitusi ja tema käsutuses olevaid asja lahendamiseks vajalikke dokumente. Samuti on PRIA andnud kaebajale korduvalt infot PRIA poolt tuvastatud asjaolude kohta. Eeltoodut tõendavad PRIA 21.05.2007 järelpärimine nr.2-1/3609 ja 14.06.2007 järelepärimine nr.2-1/
- Seega ei ole PRIA eiranud HMS § 40 lg-t 1, mille kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta 5
(6)3-07-2496 oma arvamus ja vastuväited ega lg-t 2 – enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimalusse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. I.K-l oli tulenevalt HMS § 38 lg-st 3 kohustus esitada talle teadaolevad asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 16.01.2009 Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr.3-3-1-75-08 alusel, millega otsustati: 1.rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti määruskaebus
- tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2008.a määrus haldusasjas nr.3-07-2496 ning teha uus määrus, millega jätta ennistamata I.K (xx) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 12.05.2008 otsuse peale 3.tagastada kautsjon Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(6)