← Eesti

3-07-477/18

Obsah (6)§ 9§ 3§ 4§ 16§ 7§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2008. a, Tallinn Haldusas

§ 9

lõike 7 ja § 24 lõike 5 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Vastuolule koostatava üldplaneeringuga ei saa tugineda, sest see üldplaneering veel ei kehti. Teemaplaneering on alusmaterjaliks üld- ja detailplaneeringute koostamisel eesmärgiga tagada loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatum ruumistruktuur. Selle eesmärk ei ole sätestada otseseid piiranguid maakasutusele ja automaatset ehituskeeldu. Teemaplaneeringu põhimõtted on aluseks kinnistute planeerimisel eesmärgiga leida konkreetse objekti eripärasid arvestades parim võimalik lahendus. Kuna vaidlusalused kinnistud paiknevad Tallinn-Pärnu maantee neljarealise lõigu ja Tallinna ringtee vahelisel alal, ei taga kinnistute hoonestamata jätmine nende osas paremat loodus- ja keskkonnakaitseliste eesmärkide rakendamist kui kinnistute hoonestamine. Kaebaja on väljendanud selget tahet järgida teemaplaneeringu eesmärke ja pakkus välja omapoolse kõrghaljastusega rohekoridori rajamise. Rohekoridori toimimist ei takista kaebaja kavandatavad hooned, vaid hoopis Tallinn-Pärnu maantee, mis lõikab rohekoridori läbi ja takistab loomade liikumist. Saku Vallavolikogu otsus nr 4 on motiveerimata ja selles pole märgitud, millises osas on kavandatav detailplaneering vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Samuti pole vastatud kaebaja 26. oktoobril 2006. a maavanemale esitatud taotluses olevale ettepanekule täiendava rohekoridori rajamiseks. Volikogu on jätnud kaalumata, kas taotletud tingimustel Lepa ja Vaidla kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine tagab selles piirkonnas rohelise võrgustiku toimimise. Vastustaja on jätnud põhjendamata detailplaneeringu algatamise taotluses soovitud kruntide liitmise mittelubamise. Vallavolikogu otsuse põhjendustest ei nähtu, et volikogu oleks kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalunud neid ratsionaalselt.

§ 3

lõike 1 kohaselt on planeeringute koostamine avalik,

§ 4

lg 2 p 2 tagab kohaliku omavalitsuse planeerimisalase tegevuse korraldamisel huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise ning

§ 16lõike 1 alusel kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. 2

(9)3-07-729 Otsuses pole selgitatud, milliseid olulisi asjaolusid ja huve silmas pidades peab vastustaja detailplaneeringu koostamise algatamist välistatuks ega pea isegi võimalikuks avalikkust otsustamisse kaasata. Kas ja kuidas kavandatavad hooned oma suuruse tõttu võiksid häirida piirkonnas elamist, saab selguda alles detailplaneeringu menetlemisel ja sellisel juhul on võimalik hooned kavandada väiksemamahulistena. Kõnealused kinnistud asuvad riigimaantee kaitsevööndis ning seetõttu pole elamuid sinna võimalik ehitada. Varem on sellesse piirkonda lubatud ehitada, sest kaebaja kinnistute vahetus läheduses, teisel pool TallinnPärnu maanteed asub AS Wihur hoone.
  1. Saku Vallavolikogu vastuses paluti kaebus jätta rahuldamata. Nii kehtiva kui ka koostatava Saku valla üldplaneeringuga kavandatav rohevõrgustiku koridorala hõlmab tervenisti kaebaja kinnistuid, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Kaebaja poolt
  2. juunil
  3. a esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse seletuskirjas ja sellele lisatud eskiisis on kavandatavate kahe lao- ja tööstushoone ehitusalused pinnad vastavalt 18 750 m2 ja 19 350 m
  4. Hooned on planeeritud maksimaalkõrgusega 18 m ning hoonete ehitusaluse pinna alla jääks enamus kaebaja kinnistuid läbivast rohevõrgustiku koridoralast. Maavanemale esitatud eskiisil näidatud ehitusaluse pinna vähendamist ei saa käsitada kaebaja poolsete kavandatavate meetmetena funktsioneeriva rohevõrgustiku tagamiseks vastavalt teemaplaneeringule, sest ka selliste hoonete ehitamisel ei saa kaebaja tagada rohevõrgustiku koridorala edasist toimimist. Kavandatavaid hooneid ei saa kuidagi nimetada väiksemateks elamist mittehäirivateks tootmis- ja laohooneteks või taluga liituvateks väikesteks töökodadeks. Seega oleks taotletav planeering saanud olla vaid üldplaneeringut muutev detailplaneering. Üldplaneering peab aga olema vastavuses maakonnaplaneeringuga, sealhulgas selle teemaplaneeringuga, mille p 2.2.1 sätestab, et rohevõrgustiku alal kavandatavate planeeringute ja kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrk jääks toimima. Rohelisest võrgustikust peab lähtuma ehitusalade valik; kohaliku tasandi planeeringutes on oluline jälgida, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohekoridore. Rohelise võrgustiku koridorala K9 on kavas aastaks 2010 viia piirkondlikult tasandilt riigi tasandile(p 2.1.3). Taotletava detailplaneeringu järgi kavandatavad hooned kerkiksid valdavalt rohevõrgustiku koridoralale, lõigates koridori läbi, mis omakorda toob kaasa rohelise võrgustiku katkemise. Vastustajale sai juba detailplaneeringu taotluse läbivaatamisel selgeks, et selline üldplaneeringut muutev detailplaneering oleks vastuolus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ega oleks seetõttu jõudnud kehtestamiseni. Seepärast polnud ka mõistlik sellist detailplaneeringut algatada ja lasta seda taotleval isikul teha asjatuid kulutusi.

§ 9

lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral küll sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, kuid

§ 7lg 4 järgi peab valla üldplaneering olema kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

Saku valla koostatavas üldplaneeringus on rohevõrgustiku koridorala kavandatud laiemana kui see on teemaplaneeringus. Seepärast on täiesti õiguspärane, et vaidlustatud otsuse andmisel arvestas vastustaja taotletava detailplaneeringu vastavust kavandatava rohevõrgustiku koridoralaga. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 6 lg 1 on detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustamine kohaliku omavalitsusüksuse pädevuses. Kaebaja pole esitanud lahendust, mis võimaldaks ehitada hooneid kõnealuste kinnistute teemaplaneeringu rohevõrgustiku koridoralaga hõlmamata osadele. Samuti pole kaebaja esitanud põhjendusi, miks on vaja hoonestamisega läbi lõigata rohelise võrgustiku koridorala K9. 3

(9)3-07-729 Asjasse puutumatu on kaebaja väide, et otsuses pole põhjendatud kinnistute liitmise lubamatust. Kaebaja
  1. juuni
  2. a taotluses pole planeeringu eesmärkide loetelus kinnistute liitmist ning ainult kinnistute liitmiseks pole vaja detailplaneeringut koostada. Kaebaja oli
  3. a kinnistuid omandades teadlik, et Vaidla ja Lepa kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Kaebajale pole seatud piiranguid maa kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele. Kinnistute sihtotstarbe muutmisel aga peab kaebaja arvestama kõikide kehtivate piirangutega. Teemaplaneering kehtib juba aastast 2003, seega pidi kaebaja kinnistuid omandades olema teadlik, et need asuvad osaliselt rohevõrgustiku koridoralas K9 ning tal tuleb arvestada teemaplaneeringust tulenevate piirangutega.
  4. Tallinna Halduskohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) vastavalt KOKS §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks.

§ 10

lõike 5 kohaselt algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. Seega on detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamisel tegemist kohaliku omavalitsuse organite kaalutlusõiguse teostamisega, mille kohtulik kontroll on piiratud;

  1. b)vastustaja on otsuses motiveerinud kaebaja taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kaebajale kuuluvad kinnistud paiknevad valla kehtiva üldplaneeringu järgi hajaasustusalas osaliselt teemaplaneeringu rohevõrgustiku koridoris K9 ning neile laienevad teemaplaneeringust tulenevad kitsendused. Koostatava Saku valla üldplaneeringuga kavatsetakse rohevõrgustikuala veelgi laiendada ega nähta ette nendel kinnistutel tiheasustusala moodustamist. Vastustaja on motivatsiooni täiendanud, märkides, et üldplaneeringu järgi võib nendele kinnistutele ehitada ainult hajaasustusega elamuid, nendega liituvaid väiksemaid elamist mittehäirivaid tootmisja laohooneid, taluga liituvaid väikesi töökodasid ja kauplusi. Kui elamuid kinnistutele ei luba ehitada riigimaantee kaitsevööndis kehtestatud eeskirjad, siis on see kaebaja risk, sest 2006. a kinnistuid omandades oli ta teadlik, et Vaidla kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja Lepa kinnistul põllumajandusmaa, kus võib arendada üksnes põllumajanduslikku tootmist. Kaebajale pole seatud piiranguid maa kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele, sihtotstarbe muutmisel peab ta aga arvestama kõikide kehtivate piirangutega. Teemaplaneering kehtib juba aastast 2003, seega pidi kaebaja kinnistuid omandades olema teadlik, et need asuvad osaliselt rohevõrgustiku koridoralas K9 ning tal tuleb arvestada teemaplaneeringust tulenevate piirangutega;
  2. c)taotletava detailplaneeringu järgi kavandatavad hooned kerkiksid valdavalt rohevõrgustiku koridoralale, lõigates koridori läbi, mis omakorda toob kaasa rohelise võrgustiku katkemise. Kuna oli ilmselge, et volikogu sellist detailplaneeringut ei kehtestaks, polnud mõtet seda ka algatada ja lasta kaebajal asjatult raha kulutada;
  3. d)vastustaja on oma keeldumist detailplaneeringu algatamisest piisavalt motiveerinud ning kaalunud erinevaid huvisid. Kaebaja õigus oma maad vallata, kasutada ja käsutada pole absoluutne, vaid ta peab seejuures arvestama maa sihtotstarbest, valla üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust tulenevate kitsendustega, millest kaebaja kinnistuid omandades oli teadlik. Kohalik omavalitsus pole kohustatud maa sihtotstarvet muutma, kui see läheb vastuollu valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus kavandatud kohaliku elu arendamise plaanidega;
  4. e)detailplaneeringu algatamise taotlusest nähtuvalt soovis kaebaja püstitada kinnistutele 2, vajadusel kuni 10 kuni 3-kordset hoonet, mis oleksid enda alla võtnud peaaegu kogu maa. Kohtuistungil esitatud skeemi kohaselt soovis kaebaja ehitada 10 kuni 3-kordset väiksemat hoonet, millest neli asuksid osaliselt rohekoridoris. Asjaolu, et kaebaja maatükkide lähedal teisel pool Tallinn-Pärnu maanteed paikneb juba üks hoone, ei kohusta vallavolikogu lubama sellesse piirkonda veel 10 uut hoonet juurde ehitada. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et rohevõrgustiku koridorala järgimisel pole mõtet, sest see on nagunii juba lõhutud Tallinn-Pärnu maanteega, mis takistab loomade liikumist. Rohekoridori ei moodusta mitte üksnes loomastik, vaid ka taimestik, 4

(9)3-07-729 linnud ja putukad; loomade teelemineku takistamiseks saab tee äärde paigaldada piirded ning nende ohutuks teisele poole teed pääsemiseks rajada tunnelid, nagu on tehtud paljudes riikides. Inimliik on oma eksistentsi viimaste aastasadade jooksul üha efektiivsemalt hävitanud elusloodust ja reostanud keskkonda, muutes paljud paigad maakeral viljatuks, veetuks ja eluks kõlbmatuks. Sellises olukorras on rohevõrgustiku koridorala moodustamine ja toimivana hoidmine igati kooskõlas avaliku huviga säilitada Eesti riigis keskkond, kus peale inimese oleks võimalik ellu jääda ka muul faunal ja flooral. See avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi püstitada oma maatükkidele 10 tootmishoonet. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Kodu Grupp apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi põhjendused on järgmised:
  1. a)kaebaja kinnistud asuvad Saku valla üldplaneeringu kohaselt põllu- ja metsamajandusliku kasutusega maa-alal ja seal on lubatud ehitada elamist mittehäirivaid tööstus- ja laohooneid. Seega üldplaneering ei välista kinnistute sihtotstarbe muutmist tootmis- ja ärimaaks;
  2. b)planeerimisseadus võimaldab menetleda kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut. Seega kavandatava detailplaneeringu vastuolu ei saa olla aluseks detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks;
  3. c)teemaplaneering ei sea otseseid piiranguid maakasutusele ega sätesta automaatset ehituskeeldu, vaid annab üldised tegevusjuhised, mida peavad täpsustama üldplaneeringud ning edasised rakenduslikud tööd. Vastustaja on nentinud, et kaebaja kinnistutele on lubatud rajada elamuid. Kuivõrd vastustaja peab võimalikuks taluhoonete rajamist, kuid välistab laohoonete rajamise, jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel selline seisukoht on vastu võetud. Seejuures teemaplaneering mistahes erisust kavandatava hoonestuse osas ette näinud ei ole;
  4. d)vastustaja ei ole diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ega kaalunud neid ratsionaalselt. Kaebaja kinnistud asuvad maantee kaitsevööndis, kus erinevalt tootmisobjektide rajamisest on elamute rajamine välistatud;
  5. e)halduskohus leidis, et lisaks loomastikule moodustab rohevõrgustiku ka taimestik, linnud ja putukad ning loomade teelemineku takistamiseks saab tee äärde paigaldada piirded ning tee ületamiseks rajada tunnelid. Kaebaja kinnistul mistahes haruldaste taimede, putukate või lindude kohta puuduvad andmed. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt vastaval alal rohekoridor ei toimi. Investeeringuid nõudvate tunnelite ja piirete rajamise kohta puuduvad aga seisukohad nii kaevatavas otsuses, üld- kui ka teemaplaneeringus, ka ei ole sellel põhjusel algatatud detailplaneeringu menetlemist. Kohtul puudub õigus põhjendada vaidlustatud otsuse õiguspärasust motiividega, mida ei nähtu vaidlustatud otsusest ja millele ei ole vastustaja tuginenud;
  6. f)kohus leidis, et rohevõrgustiku moodustamise ja toimimisega säilitatakse keskkond, kus peale inimese on võimalik ellu jääda ka muul flooral ja faunal. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas taotletava detailplaneeringu algatamisega välistatakse nimetatud keskkondadel ellu jääda. Kaebaja on valmis paindlikeks lahendusteks ning tegema vastustajaga koostööd eesmärgiga leida vastavasse piirkonda parim lahendus. Kui avalik huvi seisneks kaebaja kinnistute hoonestamata jätmises, oleks lubamatu ka vaidlusalusesse piirkonda elumajade rajamine. Vaidlustatud otsuses ei ole avalikust huvist lähtutud;
  7. g)kohus leidis, et vastustaja on oma otsust piisavalt motiveerinud ning kaalunud erinevaid huvisid. Otsuses on aga leitud, et taotletav detailplaneeringu algatamine on vastuolus üld- ja teemaplaneeringuga. Seega ei ole taotluse mitterahuldamine olnud seotud kaalutlusega, vaid konkreetsete faktiliste alustega. Kohtuotsus on vastuolus HKMS § 25 lõigetega 2 ja 3. 5
(9)3-07-729 6. Saku Vallavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse:
  1. a)taotletav detailplaneering on vastuolus teemaplaneeringu punktidega 2.2.1 ja 2.2.2.1, mille alusel on oluline, et roheline võrk jääks toimima, sellest peab lähtuma ehitusalade valik ning detailplaneeringutes kavandatav asustus ei tohiks lõigata läbi rohelise võrgustiku koridore. Kaebaja kinnistuid läbiv rohekoridor on plaanis viia aastaks 2010 riigi tasandile. Detailplaneeringu kavandit, mis reaalselt rohekoridori säästaks, kaebaja vastustajale esitanud ei ole. Seega ei olnud mõistlik algatada detailplaneeringut, mis muudaks üldplaneeringut;
  2. b)avaliku huviga arvestamine ei seisne alati avalikkuse kaasamises menetlusprotsessi. Kaevatava otsuse puhul tuleb avalik huvi teemaplaneeringus sätestatust, tagamaks rohevõrgustiku koridori funktsioneerimise võimalikkus;
  3. c)kaevatava diskretsiooniotsuse vastuvõtmisel on arvestatud apellandi poolt taotletavate hoonete ehitamise tulemusena tekkivate tagajärgedega, sest kavandatavad kaks suurt laohoonet lõikaksid täielikult rohevõrgustiku koridoriala läbi, mille tulemusena lõhutaks rohevõrgustiku terviklikkus. Otsuses oli kirjeldatud seda kui vastuolu nii üld- kui ka teemaplaneeringuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Asja läbivaatamisel peab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel andma hinnangu, kas volikogu diskretsiooniline otsustus põhineb argumenteeritud kaalutlusel, millest peab selguma, miks detailplaneeringu koostaja poolt esitatud põhjendused ei ole veenvad ning otsustaja poolt aktsepteeritavad. Käesoleva vaidluse puhul teostas vastustaja planeerimisdiskretsiooni juba planeeringu vastuvõtmise staadiumis, välistades detailplaneeringu algatamata jätmise otsustusega selle edasise menetlemise. 8. Kohalikul omavalitsusel ei ole

§ 10

lg-test 1, 5 ja 7 tulenevalt kohustust isiku taotluse alusel igal juhul detailplaneeringu koostamine algatada. Planeerimismenetlus ei alga juba isiku poolt algatamisettepaneku tegemisega, vaid detailplaneeringu algatab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 16.01.2007 otsuses nr 3-4-1-9-06 (p 32), et detailplaneeringu algatamise otsustamisel on kohalikul omavalitsusel märkimisväärne kaalutlusruum. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse õigus keelduda planeeringu algatamisest tuleneb muu hulgas haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudest (HMS § 5 lg 2). Sihitu haldusmenetlus ei saa olla õiguspärane, sest see kujutaks endast ebaproportsionaalset sekkumist nende isikute õigustesse, kes taotlust esitanud ei ole, kuid kes õigusaktide järgi tuleb menetlusse kaasata. Samuti oleks ressursimahuka haldusmenetluse läbiviimine ebaotstarbekas, kui on ette teada, et see ei saa viia soovitud tulemusele. Detailplaneeringu kehtestamiseks vajalike uuringute teostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine otsustatakse menetluse käigus, kuid see ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel puuduks üldse võimalus keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui kohalik omavalitsus leiab, et olemasoleva planeeringu muutmine või asendamine ei ole põhjendatud ning menetlemist ei tingi ka ülekaalukas avalik või erahuvi. Ka Riigikohtu halduskolleegium pidas 13.10.2005 otsuses nr 3-3-1-44-05 (p 11) mõistlikuks eeldada, et avaliku huvi väljaselgitamine toimub juba enne detailplaneeringu algatamist. 9. Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisega otsustatakse sisuliselt taotletud haldusakt (detailplaneering) andmata jätta, on detailplaneeringu algatamata jätmise korraldus HMS § 43 lg 2 kohaselt haldusakt. Sellise haldusakti andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid, sealhulgas tagada taotluse esitaja menetlusõigused, eriti õigus olla enne haldusakti andmist ära kuulatud (HMS § 40) ning järgida haldusaktile 6

(9)3-07-729 esitatavaid sisu- ja vorminõudeid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  1. jaanuari
  2. a otsus nr 3-4-1-9-06; Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. mai
  4. a määrus nr 3-3-1-41-06). HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning kas ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus nr 3-3-1-54-03).
  7. Vastustaja on otsuses motiveerinud kaebaja taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kaebajale kuuluvad kinnistud paiknevad valla kehtiva üldplaneeringu järgi hajaasustusalal, osaliselt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu rohevõrgustiku koridoris K9 ning neile laienevad teemaplaneeringust tulenevad kitsendused; koostatava Saku valla üldplaneeringuga kavatsetakse rohevõrgustikuala veelgi laiendada ega nähta ette nendel kinnistutel tiheasustusala moodustamist. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et üldplaneeringu järgi võib nendele kinnistutele ehitada ainult hajaasustusega elamuid, nendega liituvaid väiksemaid elamist mittehäirivaid tootmis- ja laohooneid, taluga liituvaid väikesi töökodasid ja kauplusi, minilasteaedu.
  8. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt teemaplaneeringu punktist 2.2.1, tuleb rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima ning punkti 2.2.2.1 kohaselt peab ehitusalade valik lähtuma rohelisest võrgustikust. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks vastustaja seisukohta, et sellemahulisi ehitisi, mis lõikaksid rohekoridori läbi, ei saa kaebaja kinnistule ehitada. Samas punkt 2.1.1 alusel ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile. Seega teemaplaneeringust tulenevalt ei ole Vaidla ja Lepa kinnistute näol tegemist maaaladega, millele rakenduks ehituskeeld. Vastustaja selgitas, et üldplaneeringu järgi võib vaidlusalustele kinnistutele ehitada ainult hajaasustusega elamuid, nendega liituvaid väiksemaid elamist mittehäirivaid tootmis- ja laohooneid, taluga liituvaid väikesi töökodasid, kauplusi ja minilasteaedu. Samas ei ole tulenevalt üldplaneeringust elamute juurde kuuluvate töökodade ja ladude arv piiratud. Ka ei ole piiratud elamu juurde kuuluvate töökodade asustamise tihedus.
  9. Vastustaja, põhjendades, miks ta ei pea võimalikuks detailplaneeringu vastuvõtmist, leidis, et eelkõige ei oleks detailplaneeringu ettepanek kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kolleegium märgib, et detailplaneeringuga on võimalik üldplaneeringut muuta. Apellandil on õigus, kui ta leiab, et planeerimismenetluse käigus on võimalik kaebaja soovitud ehitustihedust muuta ning näha ette teistsugune hoonestus kui detailplaneeringu algatamise taotluses. Tulenevalt

3. peatükist algab planeeringu koostamine alles planeerimise algatamisega. Seetõttu ei ole piisav detailplaneeringu algatamisest keeldumisel hinnata üksnes planeeringu algatamise taotluses näidatud kahe lao- ja tootmishoone mõju rohekoridori toimimisele. Hinnata tuleb ka seda, kas taotluses näidatud otstarbel hoonete püstitamine üldse võimaldab vastustaja poolt otstarbekaks peetava ja teemaplaneeringu ja üldplaneeringuga ette nähtud eesmärkide saavutamist. 7

(9)3-07-729
  1. Õige on vastustaja seisukoht, et detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud loaja tootmishooned ei ole võrreldavad elamute juurde kuuluvate väiksemate töökodade või tootmis- või laohoonetega. Soovitud hoonete funktsioon ei ole toimida eramu või talu juures oleva ehitisena. Vastustaja märgib ka õigesti, et üldplaneeringuga ei ole ette nähtud vaidlusalusele alale suuremate lao- ja tootmishoonete püstitamist, sest need ei liitu elamutega. Sellised nõuded nähtuvad kehtiva üldplaneeringu joonise selgitusest (tl 66 järel). Seega saab detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud eesmärki saavutada üksnes üldplaneeringu muutmise kaudu.
  2. Volikogu kaalutlusõigus planeeringute kehtestamisel võimaldab arvesse võtta detailplaneeringu algatamise otsustamisel üldplaneeringu muutmise põhjendatust. Kui vastustaja kavandab rohekoridori toimimise parandamist ja selle laiendamist, võib ta selle eesmärgiga vastupidist eesmärki kandva detailplaneeringu, millega nähakse ette rohekoridori suuremate lao- ja tootmishoonete püstitamine, algatamisest keelduda. Detailplaneeringu menetlemine ei ole sihipärane ja kooskõlas HMS § 5 lõikega 2, kui volikogu otstarbekusest lähtuv otsustus detailplaneeringut soovitud ehitiste püstitamiseks mitte kehtestada on juba planeeringu algatamise ajal teada.
  3. Detailplaneeringu algatamata jätmist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et üldplaneering ja teemaplaneering ei keela alale uute ehitiste püstitamist. Olukorras, kus kinnisasja omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks taotluses näidatud hoonete püstitamiseks, ei ole volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama muu otstarbega või oluliselt teistsugust lahendust ettenägeva detailplaneeringu vastuvõtmiseks. Detailplaneeringu algatamisel on planeeringu algatamise taotluse esitanud isiku soov kavandatava hoonestuse suhtes määrav ning vastustaja ei pea viima läbi planeerimismenetlust, mis taotluse esitaja soove täielikult eirab. Asjaolu, et kohtumenetluse ajal pakkus apellant oluliselt teistsuguse lahendusega planeeringu kehtestamise võimalust, ei tähenda, et vaidlustatud haldusakt oleks õigusvastane. Volikogu ei pidanud planeerimismenetlust läbi viima selleks, et selgitada välja planeeringu algatamist taotleva isiku nõusolekut oluliselt teistsuguse lahendusega planeeringu kehtestamiseks. Selline planeerimismenetlus ei oleks kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja kiiruse põhimõttega (HMS § 5 lg 2).
  4. Apellant märgib, et halduskohus leidis ekslikult, et planeeringu algatamata jätmiseks oli avalik huvi. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsust põhjendatakse vajadusega tagada rohekoridori säilimist ja selle laiendamist. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama ja hinnata, kas selline huvi on kaalukam võrreldes kaebaja huviga tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Halduskohus leidis õigesti, et rohealade loomine on avalikes huvides. Sellekohaste selgituste esitamisel ei väljunud kohus menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja väidete piiridest.
  5. Kolleegium ei nõustu apellandiga ka selles, et vastustaja ei ole järginud diskretsioonireegleid ja on jätnud arvesse võtmata apellandi huvi kinnisasjade hoonestamiseks ja kasutamiseks, ümbruses tööstusala olemasolu ja kinnistute paiknemise maantee ääres, kus ala kasutamine rohevõrgustiku koridoralana ei ole toimiv ja elamute püstitamine mõistlik. Halduskohus märkis õigesti, et üldplaneeringuga on ala kasutamise üldine eesmärk kindlaks määratud ning kaebaja enda risk oli kinnistute omandamisel, et kinnistuid ei saa kasutada muul otstarbel kui üldplaneeringus ette nähtud juhtfunktsioonil. Detailplaneeringu algatama jätmine ei jäta apellanti, nagu vastustaja õigesti märgib, ilma õigusest kasutada kinnistuid vastavalt olemasolevale sihtotstarbele. Samuti on vastustaja ja halduskohus õigesti märkinud, et rohekoridori toimimist maantee olemasolu ei välista, kuna maantee omanik saab selle alla rajada vajalikke tunneleid ka loomade 8
(9)3-07-729 liikumiseks ning taimestiku olemasolu on samuti ala funktsiooni tagav. Asjaolu, et kinnistute läheduses paikneb tööstusala, ei tähenda, et rohevõrgustiku koridorala ei oleks vajalik. Vastustajal on lai kaalutlusruum hindamisel, kus ja millises ulatuses sellised rohealad peavad paiknema. Asjaolust, et läheduses paikneb veel tootmis- või laohooneid, ei saa järeldada, et teemaplaneeringu ja üldplaneeringuga ette nähtud rohevõrgustiku koridorala ei ole sellises kohas ja ulatuses vajalik ja otstarbekas. 18. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellant taotles halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 92 lg 1 alusel jätab kolleegium selle taotluse rahuldamata. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.