Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis Tallinnas, Xxx asuv korteriomand. Hageja andis 30.08.2006.a vaidlusaluse korteri kostjale üürile ning samal kuupäeval ka korteri valduse üle. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub eluruumi kolimisel järgneva kuu üüri 3200 krooni ja ühe kuu üürisumma tagatisraha ning lisaks üürile tasub üürnik eluruumiga seotud kõrvalkulud. Kostja tasus hagejale 30.08.2006.a 6400 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kasutab korterit juunikuu ehk 1 kooliaasta lõpuni. Kostja on tasunud üüri kuni 2007.a aprilli alguseni. Aprillikuu üüri tasaarvestab hageja ettemaksuga. Kostja on jätnud tasumata 2007.a mai ja juunikuu üüri kokku 6400 krooni ja eluruumi kasutamise kõrvalkulu seisuga 30.06.2007.a 5344.90 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kuni 02.08.2007.a augustini viivised maikuu üüri tasumisega viivitamisel 90.24 krooni ja juunikuu üüriga tasumisega viivitamisel 60.48 krooni. Hageja leidis, et kuna kostja ei tagastanud vaidlusaleluruumi 2007.a aprillis, tuleb kostjal alternatiivselt tasuda mai ja juunikuu eest üüri ja viivist
Hageja ei teadnud, et kostja elukoht oleks olnud pärast 2007.a aprilli mujal kui üüritud korteris. Kostja ei ole hagejale korterit ise tagastanud, vaid lahkus sealt ette teatamata ja hagejale võtmeid andmata. Kuna pooled viibisid koos korteri üleandmisel üürilepingu sõlmimisel, on mõistlik eeldada, et kostja annab hagejale korteri üle samamoodi. Kostja ei ole teatanud, et ta soovib korteri varasemat vabastamist. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid pooled suuliselt kokku, et üürileping kestab kuni 31.03.2007.a. Poolt kokkuleppe kohaselt pidi kostja üürilepingu lõppedes vabastama korteri ja jätma võtmed köögilauale. Kostja vabastas korteri 30.03.2007.a. Kostja pidi tasuma kommunaalmakseid 2006.a septembrist kuni 2007.a märtsini. Selle aja eest tasus kostja 2908.05 krooni, võlgnevuseks jäi 3043.50 krooni. Kommunaalkulude võlgnevuse katab tagatisraha 3200 krooni. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidljärgmiste asjaolude üle: 1. hageja omandis on Tallinnas, Xxx asuv korteriomand; 2. hageja andis 30.08.2006.a suulise üürilepinguga vaidlusaluse korteri kostjale üürile; 3. üüri suuruseks oli 3200 krooni kuus ning üürnik pidi tasuma eluruumiga seotud kõrvalkulud; 4. 30.08.2006.a võttis kostja üle korteri valduse; 5. kostja tasus hagejale 30.08.2006.a üüri pluss tagatisraha 3200 krooni ning on tasunud üüri kuni 2007.a märtsini k.a. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlg 2007.a mai ja juunikuu eest.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et üüri suuruseks oli 3200 krooni kuus ning üüri tuli tasuda kogu lepingu kestuse aja eest.
lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Poolte vahel ei ole vaidlus selles, et üürileping oli sõlmitud tähtajalisena, kuid on vaidlus lepingu tähtaja üle. Kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et poole kokkuleppe kohaselt oli üürilepingu tähtajaks „kooliaasta lõpp“ ehk 2007.a juunikuu. Pooltevaheline leping oli suuline ning ainuke kummagi poole poolt esitatud tõend lepingu kestvuse kohta on hageja poolt vande all antud ütlused. Hageja vande all antud ütluste kohaselt ei mäleta hageja kindlalt, kas pooled leppisid kokku, mis kuuni üürileping kestab. Kohus leiab, et sellega ei ole lepingu kestvus pärast 2007.a märtsikuud tõendatud. Hagejal ei ole eeltoodtulenevalt õigus nõuda kostjalt üüri tasumist 2007.a aprilli, mai ja juunikuu eest. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 6400 krooni väljamõistmiseks. 2 Hageja on esitanud alternatiivselt nõude
alusel.
sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigtult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õignõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.
alusel nõude esitamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostja valdas korterit ka pärast üürilepingu lõppemist või et kostja jättis tegemata mingid toimingud, mis olid vajalikud eluruumi valduse üleandmiseks üürileandjale. Kohus leiab, et kui pooled ei ole kokku leppinud teisti, ei ole üürnikul tähtajalise üürilepingu puhul kohustteha üüritud asja tagasiandmiseks mingeid toiminguid. Üürileandjal on teada, millisel kuupäeval üürnik välja kolib ning seega on tal võimalik korteri valdus üle võtta üürniku poolse korteri üleandmiseta. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe mingite toimingute tegemiseks korteri üleandmiseks hagejale. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et korter oli pärast 31.03.2007.a kostja valduses. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue
Kõrvalkulud Hageja on palunud kostjalt välja mõista kõrvalkulude võlgnevuse 5344.90 krooni. Pooled leppisid 30.09.2008.a kohtuistungil kokku, et 13.04.2007.a oli kõrvalkulude võlg 3043.50 krooni.
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma kõrvalkulud üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel ei ole vaidlselles, et kostjal oli kohustus kõrvalkulusid tasuda. Kostja on selgitanud, et on tasaarvestanud kõrvalkulude võlgnevuse üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahaga. Poolte ütlustest ei nähtu, et poolte kokkuleppel pidi jääma tagatisraha ehk üüri ettemaks hagejale ka juhul, kui kostja täidab oma tasumise kohustusi. Seega on kostjal tekkinud hageja vastu nõue üüri ettemaksu tagastamiseks.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohtud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjal oli õigus tasaarvestada oma nõue hageja nõudega. Kohus jätab eeltoodu alusel hageja nõude kõrvalkulude väljamõistmiseks rahuldamata. Viivised Hageja on taotlenud üüri tasumisega viivitamisel kostjalt välja mõista viivised. Kuna kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.