) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 22.03.2006.a sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingust. Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 113 lg 1 alusel. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista kohtukuludena tasutud riigilõivu summas 2000 krooni ja õigusabi kuludena tasutud tasu summas 2950 krooni. 2 2-08-71956 Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 2 000 krooni (24.10.2008, maksekorralduse nr 1675). Tulenevalt
Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (
lg 2).
Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 24 439.38 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 25 000 kroonise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 1500 krooni. Lähtudes
Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1500 krooni ja õigusabikulud 2950 krooni. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.