) § 44 lg 2 kohaldamises, millega arvati 50 % isikuarvel olevast summast rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 % hoiustati vabanemistoetusena. Kaebuse põhjendused: 1) 06.07.2005 kohtuotsusega nr 3-441/2005 määrati kaebajale kannatuste eest kompensatsioon 2000 krooni. Sellelt summalt ei saa teha kinnipidamisi ja maha arvata võlgu, sest see ei ole tulu. Kompensatsioonilt kinnipidamisi tehes rikub vangla kaebaja põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust kasutada oma raha vangla poe kaudu ja takistab kohtusse pöördumist, kuna kaebaja ei saa tasuda riigilõivu (PS §-d 13 ja 15). Kuna 2000 krooni mõisteti välja kahju hüvitisena, tuleb see jätta kaebajale vabaks kasutamiseks, vastasel juhul pole kohtuotsust täidetud kohasel viisil. 3-07-2678 Samal põhjusel ei tohi summalt teha mahaarvamisi
Kaebaja ei nõustu sellega, et hagist tuleneva võlanõude katteks kanti 1000 krooni ja vabanemisfondi 400 krooni, isikuarvele jäi kasutamiseks vaid 600 krooni. 2) Kaebajal on preventiivne huvi ja lootus, et kui leiab tuvastamist ebaõige arveldamine, siis vastustaja kõrvaldab vea ja tagastab ebaõigesti ülekantud summad kaebaja isikuarvele. 3) Kaebaja arvates on ka vangla arvutusmehhanism vale. 1000-ndest kroonist 50 % on 500 krooni, mille võis võtta hagi katteks; 20 % läheb vabanemisfondi ülejäänud summast; 20 % 500-st kroonist on 100 krooni, mille saab arvata vabanemisfondi, ülejäänu jääb kaebaja kasutusse. Maha oleks saanud arvata hagi katteks 1000 krooni ja vabanemisfondi 200 krooni. 2. Vastustaja Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuna kaebajal on hagi tasumise kohustus, teostati tema isikuarvelt 02.07.2007 ülekanne hagi nõude eest Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000 otsuse nr 1-116 alusel 660 krooni. Teine kohustus on 12.01.2001 rahalise nõude arestimise akti järgi 3134 krooni, mis on esitatud Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000 kriminaalasja nõudes nr 1-116, mille alusel teostati 02.07.2007 kaebaja isikuarvelt ülekanne summas 340 kooni ja 09.11.2007 summas 37 krooni. Seega lasub kaebajal nimetatud hagi tasumise nõue summas 2757 krooni. Raamatupidamise tehtud väljatrükist perioodi 01.07.2007–12.02.2008 suhtes nähtub, millised ülekanded on Murru Vangla poolt teostatud, millised summad on kaebaja isikuarvele laekunud ja kaebaja poolt tehtud kulutused vangla kaupluses. Hetkel on kinnipeetav A. Sidorov ei tööta vanglas ja tema kontojääk 10 senti.
Kaebajal oli võimalus kasutada vaba raha oma äranägemise järgi, sh tasuda riigilõive, kui soovis esitada kohtukaebusi. 3. Tallinna Halduskohtu 19.03.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused. 1) Tallinna Halduskohtu 06.07.2005 otsusega haldusasjas nr 3-441/2005 mõisteti Murru Vanglalt kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks välja 2000 krooni. Kaebaja leiab ekslikult, et selle kohtuotsuse alusel tema arvele laekunud summale ei laiene
2)
lg 1 järgi kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.
lg 2 järgi kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 % rahaliste nõuete täitmiseks, 20 % hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 % ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena 3) Kuna kaebajal on hagi tasumise kohustus, teostati tema isikuarvelt 02.07.2007 ülekanne hagi nõude eest Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000 otsuse nr 1-116 alusel 660 krooni. Teine kohustus on 12.01.2001 rahalise nõude arestimise akti järgi 3134 krooni, mis on esitatud Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000 kriminaalasja nõudes nr 1-116, mille alusel teostati 02.07.2007 kaebaja isikuarvelt ülekanne summas 340 krooni ja 09.11.2007 summas 37 krooni. Kaebajal on hagi tasumise nõue summas 2757 krooni. Kaebaja kohtumenetluse ajal Murru Vanglas ei töötanud. 4) Raamatupidamise väljatrükist perioodil 01.07.2007–12.02.2008 nähtub, millised ülekanded Murru Vangla poolt teostati, millised summad kaebaja isikuarvele laekusid ja kaebaja poolt tehtud kulutused vangla kaupluses. Vangistusseadus ei sea piiranguid, millistest summadest ei tohiks hagi ja vabanemisfondi makseid teha; kohtuotsus näeb ette kinnipidamised kõikidest rahalistest laekumistest. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et vangla ei oleks tohtinud hagist tuleneva nõude katteks jätta 1000 krooni ja arvata vabanemisfondi 400 krooni. 5) Kaebusele lisatud raamatupidamise õiendist nähtuvalt on kaebajale selgitatud, millisel alusel ja missuguses summas mahaarvamised tehti. 6) Kohus nõustus vastustajaga, et arvutamisel võetakse aluseks laekunud täissumma ehk 2000 krooni, millelt arvutatakse 50 % rahaliste nõuete täitmiseks (antud juhul haginõude katteks) ja 2
Vangistusseaduse kohaldamisega ei piirata kaebaja õigusi, sh põhiseaduslikke. Kui kaebaja kasutas vabaks jäänud raha kaupluses ja ta ei soovinud seda kasutada kohtukaebustelt riigilõivu tasumiseks, siis ei ole takistatud PS §-st 32 tuleneva õiguse kasutamine. Kaebaja kasutas rahasummat nii, nagu ta seda soovis. 7) Kuna kaebaja esitas halduskohtule tuvastusnõude ja ei soostunud kohtu ettepanekul muutma nõuet kohustamisnõudeks, siis arutas kohus kaebust tuvastusnõude piirides. Kaebaja ei esitanud kahjunõuet ja seetõttu ei ole kohane arutada, kas kaebaja kannatas kahju mingis konkreetses summas, kui ta ei saanud tasuda riigilõivu. Juhul, kui kaebaja soovib esitada tulevikus vastustaja vastu kahjunõude, saab ta seda teha, kui selleks on alust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Sidorovi apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus ning tunnistada
Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja hindas vääralt ametnike tegevust. Kohtuotsus nr 3-411/2005 kajastab täpselt hüvitamisele kuuluvat summat ja selles ei ole märgitud seadust ega regulatsiooni, millega oleks lubatud vähendada hüvitatavat summat. Seega on kaevatavad toimingud vastuolus PS §-ga 32. Kohtuotsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Vangla ei täitnud nõuetekohaselt kohtuotsust nr 3-411/05 ning käesolevas kohtuasjas kohus ei tuvastanud ega kajastanud seda otsuses. Kohus ei arutanud kaebust igakülgselt, ei arvestanud poolte ütlusi, samuti ei võtnud vastu asjas tähtsust omavaid täiendavaid dokumente ega tuvastanud süstemaatilisi rikkumisi. Vähendades hüvitamisele kuuluvat summat tuginedes
lg-le 2, sekkus vastustaja otseselt õigusemõistmisesse, piiras kaebaja õigust pöörduda kohtusse ja teostada seadustega reguleeritud toiminguid vastavalt PS §-le
Arvutamisel võetakse aluseks laekunud täissumma, millelt arvatakse 50 % rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 % hoiustatakse vabanemistoetusena. Kaebajale olid kohtus tagatud HKMS § 15 lg 1 sätestatud õigused. Kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt mahaarvamiste teostamise puhul pole tegemist haldusaktiga, mistõttu kaebaja viited HMS §-dele 25, 53, 61 ja 62 ei ole asjakohased. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses vaidlustas kaebaja Murru Vangla toimingu, mis seisnes temale Tallinna Halduskohtu 06.07.2005 otsusega haldusasjas nr 3-441/2005 välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisele
lg 2 kohaldamises (2000 kroonist 50 % rahaliste nõuete täitmiseks arvamises ja 20 % hoiustamises vabanemistoetusena) ja palus tunnistada selle toimingu õigusvastaseks. Kohus selgitas kaebajale kaebuse taotluse muutmise võimalust. Kuna kaebaja ei esitanud käesolevas asjas muid taotlusi peale eelnimetatud toimingu õigusvastaseks tunnistamise, ei mõjutanud kaebaja poolt kaebuse põhjendamiseks esitatud väited varalise kahju tekkimise (mis kajastuvad ka halduskohtu istungi protokolli sisse viidud täpsustuses) ja vangla süstemaatiliste 3
lg 1 tähenduses, millest tuleb täita nii rahalisi nõudeid (kaebajalt on Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000 otsusega mõistetud välja tsiviilhagi hüvitamise katteks kannatanule 3134 krooni ja kohtukulude katteks riigituludesse 660 krooni) kui ka hoiustada vabanemistoetusena vastavalt
Murru Vangla tegevus kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt ülekannete tegemisel tema rahaliste nõuete täitmiseks
lg 2 alusel ei ole käsitatav kaebajale kohtuotsusega mõistetud hüvitise vähendamisena ega sekkumisena õigusemõistmisesse. Ekslik on ka kaebaja väide 70 % mahaarvamise kohta, sest kaebajal on vabanedes võimalik kasutada vabanemistoetusena hoiustatud summasid. Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt mahaarvamiste teostamise puhul pole tegemist haldusaktiga, mistõttu kaebaja viited HMS §dele 61 ja 62 ei ole asjakohased. 9. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seisukoht
lg 2 vastuolust põhiseaduse § 32 lg-ga 2 (mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning omandi kitsendused sätestab seadus) põhjendamata ja ekslik. 10. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaire Pikamäe Oliver Kask Lilianne Aasma 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.