menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. III III Menetlus tsiviilasjas seoses poolte vahel saavutatud kompromissi kinnitamisega lõpetada. lõpetada. IV Kinnitatud kompromissileping kuulub kompromiss kehtib täitedokumendina. viivitamatult täitmisele. Kinnitatud Vastavalt
lg 4 on pooled loobunud kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest, mistõttu määrus jõustub selle kättetoimetamisest kättetoimetamisest (vastavalt poolte taotlusele - esindajatele esindajatele kättetoimetamisest). kättetoimetamisest). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. põhjendused. 30.07.2008 on R K esitanud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi T K vastu lapse J K ülalpidamiseks elatise nõudes. 16.10.2008 toimunud eelistungil selgus, et Viru Maakohtu menetluses olevas lapse elukoha määramise avalduses (ts. asi nr.2-08-23122) on määratud 16.10.2008 lapse J K elukohaks kohtumenetluse ajaks kostja elukoht. Hageja kinnitas, et laps on ka tema juures ja ta võtab osa tema ülalpidamisest. Kohtule on laekunud kostjalt T K `lt vastuhagi elatise nõudes
Vastuhagiavalduses esitatud taotluste vastuolulisuse tõttu pidas kohus vajalikuks selle menetlusse võtmise otsustamiseks vastaspoole seisukoha väljaselgitamist. 20.01.2009 teatas vastuhagi esitanud kostja, et vastuhagiavalduses pidas ta silmas kuni lapse elukoha määramiseni ka elatise osas esitatud põhihagis menetluse peatamist. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada lapse ülalpidamiskohustuse küsimus tulenevalt käesoleval ajal kohtu poolt määratud lapse elukohast, kuna laps vajab ülalpidamist mõlema vanema poole poolt ning elatise nõuetes menetluse peatamine ei ole lapse huvides. R K seletuse kohaselt lõppes tema töösuhe endises töökohas novembrikuus 2008.a.; detsembrikuus 2008.a. tal töökoht ja kindel sissetulek puudus. 13.jaanuarist 2009.a. sai ta tööle TÜ –sse Ebavere Suurtalu, kus esialgu on tagatud töötasuks vaid alampalk. Tema ülalpidamisel on veel teine, s.o. eelmisest abielust sündinud alaealine laps, mistõttu käesoleval ajal ei ole tal võimalik vastuhagis nõutud suuruses elatist anda. Samal kohtuistungil esitasid pooled asjas peetud läbirääkimiste tulemusena kohtule kinnitamiseks kirjaliku kompromisslepingu, mille kohaselt hageja R K loobub tema poolt elatise väljamõistmiseks esitatud hagist ning, tulenevalt ts asjas nr 2-08-23122 kohtu poolt menetluse ajaks määratud lapse elukohast, kohustub maksma lapse isale T K `le lapse J `i ülalpidamiseks elatist alates jaanuarist 2009 summas 700 krooni kuus iga kuu 3 20.kuupäevaks. Alates oktoobrist 2008 kuni jaanuar 2009 tekkinud elatise võlgnevuse summas 3 600 krooni kohustub R K vastavalt oma võimalustele tasuma T K hiljemalt poole aasta joosul, s.o. 30.septembriks 2009. Samuti kohustub R K esitama nõuetekohase avalduse selles, et riigi poolt lapse J K `le makstava lastetoetuse saajaks saaks T K . Pooled paluvad kompromiss esitatud kujul kinnitada ja ühtlasi menetlus nii hagis kui vastuhagis lõpetada, loobudes seejuures määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et poolte taotlus on põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus elatusraha osas kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud alaealise lapse ülalpidamiseks ja lapse huvides ning on poolte esitatud tingimustel täidetav..
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Elatise nõuetes on aga asjaolude muutumisel kohtul Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3 tulenevalt õigus huvitatud isiku nõude alusel elatise suurust muuta. Samuti on võimalik lapse elukoha muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise maksmise kohustust lõpetada ning mõista elatise välja isiku kasuks, kelle juures laps tegelikult alaliselt elab. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu sõlmimise ja asjas menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on pooltele kohtu poolt selgitatud.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt on kohtul õigus poolte kokkuleppel lühendada määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega. Käesolevas asjas on pooled teatanud kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 22. jaanuaril 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.