← Eesti

2-08-66317/4

Obsah (8)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 322§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-66317 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaots

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

  1. oktoobril
  2. a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi A.R. vastu
  3. septembril
  4. a sõlmitud liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud sideteenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 2 651,90 krooni (põhinõue 1 326,45 krooni, viivise nõue 850,45 krooni ja sissenõudetasu 475 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 2 651,90 krooni, riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1 000 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate) on 30. oktoobril 2008. a võtnud vastu kostja ema M.R. (tl 29). Kohus loeb

§ 322

lõike 1 alusel dokumendi kostjale kättetoimetatuks dokumendi kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale emale. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 18. septembri 2005. a liitumislepinguga (tl 8-9), 27. märtsi 2006. a võlanõudega (tl 10), 31. jaanuaril 2006. a, 28. veebruaril 2006. a ja 27. märtsil 2006. a kostjale esitatud arvetega (tl 11-13), teenustasude hinnakirjaga (tl 14-15) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 16-20). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 115 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi A.R. vastu 2 651,90 krooni nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 2 Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.