2-08-60886/6

Tsiviilasi 2-08-60886 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi KÜ X 30 hagi E.N. vastu põhivõla 28 735.85 krooni ja viivise 18 994.70 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende hageja KÜ X 30 hageja lepinguline esindaja Maia Ploom, Turu 5-6, 51004 Tartu; kostja E.N. , esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 440 lg 1 ja 3, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1, kohus o t s u s t a s:
2. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu.
3. Välja mõista E.N. põhivõlg 28 735.85 krooni ja viivis 18 994.70 krooni, kokku 47 730 (nelikümmend seitse tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni 55 senti KÜ X 30 kasuks.
4. KÜ X 30 menetluskulud jätta E.N. u kanda.
5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand elamus, mille ühiseks majandamiseks on loodud korteriühistu X
6. Kostjal on juba aastaid maksete võlg. Hageja on arvutanud tasumata maksetelt viivist vastavalt kehtivale korrale. Seisuga 01.09.2008 võlgneb kostja hagejale maksed 28 735.85 krooni ja viivised 18 994.70 krooni, kokku 47 730.55 krooni. Võlast ja viivisest on kostjale teatatud igakuuliste maksekviitungitega. Kostja võlga tasunud ei ole. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas võlga, kinnitades, et on võlast teadlik ning soovib hakata võlga tasuma igakuuliste maksetena 1500 krooni. Hageja esindaja, kellele kohus teatas kostja poolt hagi õigeksvõtust ja maksegraafiku koostamise ettepanekust, teatas 05.12.2008 kirjalikult kohtule, et hageja ei ole nõus maksegraafikut koostama, sest tasutav summa on liiga väike, venitades võla tasumise 31 kuuni. Teiseks on kostja pannud oma korteri müüki. Kui hageja nõustub maksegraafikuga ja kostja müüb oma korteri, siis võib tekkida olukord, kus kostja ei suuda maksegraafikust tulenevaid kohustusi täita, kuid on võõrandanud vara, millele hageja võiks sissenõude pöörata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi on tõendatud väljavõttega kinnistusraamatust, mille kohaselt E.N. ule kuulub korteriomand asukohaga X 30 korter nr 102 Tartus. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvestusi korteri maksete, tasumiste, võla ja viiviste kohta. Hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja seisuga 01.09.2008 korteriühistule põhivõla ja viiviste katteks 47 730.55 krooni. Korteriomandi seaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Tuginedes esitatud tõenditele, seadusele ja kostja poolt hagi õigeksvõtule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 28 735.85 krooni ja viivise 18 994.70 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 2