Obsah (7)

§ 174§ 415§ 317§ 142§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-16849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2008. a, Tartu kohtumaja

§ 174lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE 30.04.2008.a esitas A.A. Tartu Maakohtusse hagi OÜ O. vastu 01.10.2006.a sõlmitud töölepingu nr 2/2006 alusel. Hiljem sõlmisid pooled uue lepingu, mis kannab numbrit 1/2007. Hageja soovib saamata jäänud töötasu suuruseks 59323 krooni ning saamata jäänud puhkusetasu 5910 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 järgi teeb kohus kohtuistungile kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Tartu Maakohus on

1. juuni 2008 aasta määrusega võtnud hagiavalduse menetlusse ja kohustanud kostjal hagiavaldusele vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatanud kostjat, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 20.06.
2. ja pole kohtule vastanud . Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Töölepinguga võttis tööandja kohustuse maksta hagejale palka ja puhkuseraha vastavalt töölepingule, kuid seda teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Kostja on täitnud oma kohustust õigeaegselt. Seega kuulub võlgu olev summa kostjalt väljamõistmisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt Eesti Vabariigi töölepinguseadusele § 49 lg lg 2 –le on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik