2-06-1418/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avaldamine Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk

1. juulil
2. a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 2-06-1418 A.J. hagi A.K. vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes ja A.K. vastuhagi tuvastamaks kinnistu soetamist lahusvara arvelt Hageja A.J. esindaja vandeadvokaat Priit Tartu, AB Priit Tartu OÜ, asukoht Esplanaadi t. 10-302 Pärnu
3. Kostja A.K., esindaja advokaat Ants Nõmmik, AB Tibar & Partnerid Pärnu osakond, asukoht Hommiku t. 4-14 Pärnu 80010 Avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 14 lg 1, §15 § 18, § 19 lg 1-3, § 30 p 3 ning TsMS § 373, § 434-436, § 438 - 439, § 441- 442 lg 1-2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas . Rahuldada hagi täielikult. Ühisvara jagada järgmiselt: Jätta kinnistu, kinnistus registriosa Nr. xxxxxx, asukoht Xxxxx xxxx x xxxxx linn 86703 A.K., elukoht Xxxxx xxxx x xxxxx linn omandisse ja välja mõista A.K.’ilt enamsaadus abielu ühisvara arvelt A.J. kasuks 600 000 (kuussada tuhat) krooni. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist koduse vara jagamise osas. Jätta rahuldamata A.K. vastuhagi A.J. vastu. Menetluskulud jätta poolte kanda. Kuna A.K. oli hagi esitamisel kohtu poolt riigilõivu tasumises täielikult vabastatud mõista A.K.’ilt välja riigituludesse riigilõiv 41 250 (nelikümmend üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, kuna tema hagi jäi mitterahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Hageja palub jagada poolte ühisvara kinnistu asukohaga xxxxx xxxx x xxxxx ja kodune vara. Asja arutamise käigus hageja loobub koduse vara jagamise nõudest (tl. 122). Hageja hindab kinnistu väärtuseks 1 200 000 krooni, mille palub jätta esemeliselt kostjale ja välja mõiste kostjalt enamsaadu arvel 600 000 krooni. Asja kokkuleppel lahendamisel oli hageja nõus ka 300 000 kroonise hüvisega (tl. 98). Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hageja nõue on alusetu. Kostja omandas kinnistu lahusvara arvel, samuti teostas asja parendusi ilma kostja osavõtuta lahusvara arvel. Lahusvaraks loeb kostja tema ema poolt kinnistu ostuks ja parendustöödeks tema kontole kingitud raha, mida kostja tõendab kontode väljavõtetega (tl. 36-41). Eeltoodu põhjal kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuhagi. Kostja oma vastuhagis palub kohtul tuvastada, et kostja omandas kinnistu asukohaga xxxxx xxxx x xxxxx lahusvara arvel. Hageja vastuväited kostja vastuhagile. Hageja väidab, et kostjal puuduvad seaduslikud alused vastuhagi esitamiseks. Puudub TsMS § 368 lg 1 koosseis. Vastuhagiavaldusest ei nähtu, missuguse õigussuhteolemasolu või puudumise tuvastamist kostja soovib. Vastuhagis on vastuolu kirjeldava ja nõude osa vahel. Asja lahusvara arvel omandamise tuvastamine pole hageja arvates õigussuhte tuvastamine TsMS § 368 lg 1 mõttes. Kohtu õiguslik põhjendus põhihagi osas. Jagatava ühisvara koosseisuks on kinnisomand asukohaga xxxxx xxxx x xxxxx Hageja soovib jagada ühisvara – kinnisomand asukohaga xxxxx xxxx x xxxxx jättes vara kostja omandisse ja välja mõista hageja kasuks rahaline hüvis enamsaadu arvel Kostja leiab, et ühisvara jagada ei ole, kuna kinnisomand asukohaga xxxxx xxxx x xxxxx ja selle parendused on lahusvara, kuna nimetatud asi on omandatud lahusvara arvel. Kinnisomandi maksumuse on hageja arvates 1 200 000 krooni. Kostja pole sellele vastuväiteid esitanud, sellest kohus järeldab, et kinnistu väärtus 1 200 000 krooni /koos parendustega/ on tõendatud. Kohus oli esmalt seisukohal, et kinnisasi on tõepoolest omandatud lahusvara arvel, kuid tulenevalt kohtupraktikast kohtu seisukoht on muutunud. 2