Obsah (6)

§ 438§ 238§ 657§ 654§ 652§ 232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-2730 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Tsiviilasi

§ 438sätteid, kui on jätnud kostja poolt esitatud tõendid hindamata.

Kohus ei ole keeldunud kostjalt tõendeid vastu võtmast ega ole ka otsuses viidanud

§ 238lg-tes 1- 3 märgitud alustele, mis võimaldavad jätta tõendid hindamata.

1. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on piisavalt tõendatud, et Viimsi vallale on tekitatud Rohuneeme maaüksusele hoonestusõiguse seadmisega varaline kahju, kahju tekitamises on süüdi ka nõukogu liikmena hageja, mistõttu Viimsi vallal oli õiguslik alus kutsuda SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liikmed tagasi ja valida uued nõukogu liikmed. Hagi on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. SA Rohuneeme Puhkekeskus kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsus
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse sätteid 5 ning põhjendatult leidnud, et hageja ei ole sihtasutusele tahtlikult kahju tekitanud. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud põhilises osas samu väiteid, mida ta on esitanud maakohtus vastuväideteks hagile ja neile kõigile on kohus äärmise põhjalikkusega vastanud. Hageja on vaidlustanud oma tagasikutsumise SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liikmest Viimsi Vallavalitsuse 06.12.2005 otsusega (korraldusega nr 660). TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
2. Kohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel pidid kostjad SAS § 27 ja põhikirja p 3.2.
3. kohaselt tõendama, et sihtasutusele on kahju tekitatud, kahju tekitati nõukogu liikmete tegevusega ning tegevus oli tahtlik.

§ 232

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja Viimsi vald ei tõendanud, et nõukogu liikmed tekitasid sihtasutusele kahju tahtlikult 23.11.2005 sõlmitud tehinguga, millega koormati sihtasutusele kuuluv maa 120,80 ha ½ suuruses mõttelises osas AS Viimsi Golf ja ½ suuruses mõttelises osas Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu kasuks hoonestusõigusega. Hoonestajad kohustusid rajama 3 aasta jooksul hoonestusõiguse alale vähemalt 2,5 km valgustatud suusaradasid, vähemalt 10 km loodusliikumise radasid, tagama nende hoolduse ning võimaldama kõigile isikutele rajatiste tasuta kasutamise. 23.11.2005 sõlmitud lepingu kohaselt on hoonestusõiguse tasuks 2% maa maksustamishinnast. Alates golfiväljakule kasutusloa väljastamisest kohustus hoonestaja tasuma sihtasutusele 4% maa maksustamishinnast aastas, kuid mitte vähem kui 125 000 krooni ja mitte rohkem kui 200 000 krooni.

1. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei tõendanud, et hoonestusõiguse tasu peaks olema oluliselt suurem kui 2% või 4% maa maksustamishinnast aastas, s.t et tasu (kuni golfiväljakute rajamiseni) 3772 krooni aastas on ebamõistlikult väike. Kohus on õigesti hinnanud hageja poolt esitatud Tallinna linnavolikogu 02.06.2005 määrust nr 28, mille kohaselt, kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtotstarbest 2% kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast (t.lk 182-183). Sellega luges kohus põhjendatult tõendatuks, et samasugust hoonestusõiguse tasu kasutatakse ka teistes omavalitsustes.
2. Kohus leidis õigesti, et sihtasutusele kahju tekkimine ei ole tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud “Väike Eesti teemapark” konkursi materjalidega, sest ainuüksi konkursi väljakuulutamine ei tõenda, et vajaliku pindala olemasolul oleks Viimsi vald nimetatud konkursi võitnud. Samuti ei ole tõendatud, et ainuke maa-ala, millega Viimsi vald oleks saanud nimetatud konkursil osaleda, oli seotud hoonestusõiguse lepingutega ning hoonestajad polnud nõus hoonestatavast maast 44 ha eraldamisega konkureerimiseks. Tõendamata ja eksitav on apellandi väide, et “Väike Eesti Teemapark” konkursi materjalidega tõendas Viimsi vald asjaolu, et temalt on võetud võimalused vallaelanike huvides puhkeala arendamiseks. Puuduvad tõendid, mille alusel väita, et hoonestusõiguse puudumise korral oleks vald selle konkursi võitnud. Maa-ala andmine kasutusse suusa- ja jooksuradade ning golfikeskuse rajamiseks ei ole vastuolus ka põhikirja p-s 2.
3. toodud eesmärkidega. Apellant ei ole tõendanud, et sõlmitud lepingutest tulenevalt on hoonestusõiguse seadmisega antud ära võimalus täita sihtasutuse asutamisega temale pandud eesmärke ja et vallal võimalus osutada oma elanikkonnale puhkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks teenuseid ja võimalusi. SA Rohuneeme Puhkekeskus eesmärkidega on kooskõlas suusa- ja jooksuradade, samuti golfiväljaku rajamise soov. Sihtasutuse poolt tehtud toimingud teenisid üksnes vallaelanike paremaks teenindamiseks seatud eesmärke.
4. Ekslik on apellandi väite, mille kohaselt on hoonestusõiguse lepingu olemasolu muutnud Rohuneeme maaüksuse Viimsi valla jaoks kasutuks maatükiks, millega on vald saanud 6 varalise kahju. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et varalist kahju vald ei ole saanud ning et hoonestusõiguse tasu - 4% maa maksustamise hinnast alates golfiväljakutele kasutusloa saamisest, on mõistlik ning kostjad ei ole tõendanud, et see summa peaks olema suurem. Apellant ei ole näidanud, et sihtasutus loodi kasumi teenimiseks. Põhikirja p 2.1 kohaselt oli sihtasutuse eesmärk Rohuneeme puhkekeskuse rajamine ja edasise töö korraldamine. Eesmärgi täitmiseks haldab sihtasutus omandis olevaid maid ja sellel asuvaid hooneid ja rajatisi. Samas on sihtasutus iseseisev õigussubjekt. SA Rohuneeme Puhkekeskus tegutses iseseisva õigussubjektina ning mingeid piiranguid maatüki parimaks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks ei ole seadusega ega ühegi lepinguga seatud. Samas on maakohus tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja ei tõendanud, et sihtasutuse nõukogu liikmetele oleks vallavalitsus otseselt teatanud, et ei kiida heaks hoonestusõiguse seadmist ega pea seda kooskõlas olevaks sihtasutuse eesmärkidega. Kohus on õigesti leidnud, et mingit kahjulikku tagajärge sihtasutuse nõukogu liikmete tegevus kaasa ei toonud ning kirjade saatmine Notarite Kojale või artiklite avaldamine Eesti Päevalehes ei saa tekitada sihtasutuse nõukogu liikmetele kohustusi. Eksitav on kaebuse väide, et nõukogu liikmed ei tundnud huvi sihtasutuse juhataja tegevuse vastu.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuna kostja ei ole tõendanud sihtasutusele kahju tekitamist ja kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei pidanud kohus analüüsima teisi nõukogu liikmete tagasikutsumise eeldusi. Tuvastamist leidis, et Viimsi Vallavalitsuse korraldus on vastuolus sihtasutuste seaduse ning sihtasutuse põhikirjaga.
6. Eeltoodust tulenevalt nõustub apellatsioonikohus maakohtuga osas, milles kohus jättis hindamata rida tõendeid (t.lk 87-96), kuna need ei olnud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise aluseks ega saanud mõjutada korralduse andmise asjaolusid. Kuna ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsust tühistada, tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud apellandi kanda. U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav 7