) § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. G.K soovil säilib G.K abielu ajal kantud perekonnanimi K. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest (
Kooskõlas
lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Perekonnaseaduse (
) § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
lg 1 kohaselt kui abikaasa (
) või lahutatud abikaasa ei täida
§-des 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Ka põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Seega peab kohus ühe abikaasa ülalpidamise nõude rahuldamisel arvestama mõlema abikaasa varalist seisundit ja samuti abivajadust. 4
kohaselt võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga:1) kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielu oli vääritu; 2) kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. V K palub jätta elatise nõude rahuldamata, kuna G K käitumine abielus oli vääritu. G. K kuritarvitas alkoholiga, ei tegelenud majapidamisega. Tunnistaja psühhiaater I K ütlustega (tlk 102, kd II) on tõendatud, et G. K depressioon tekkis 1991.a. kui suri G. K poeg ja seisund halvenes järk-järgult. Andmeid, et G. K haigus oli seotud alkoholi tarvitamisega, tunnistajal ei ole. Haigusel olid tõusud, mis olid seotud isiklike probleemidega ja üks halvenemise põhjus oli lahutus. Tunnistaja M. T teab G. K ainult V. K sõnade järgi. V jagas temaga oma muresid et G tarvitas alkoholi ja tihti lõppesid rahad. V käis neil tihti külas ja ütles et G joob. Üksikasju tunnistaja ei tea. V rääkis ka et G on väga haige, haiguse põhjustest ei rääkinud (tlk 21, kd II). G. K alkoholi kuritarvitamist ei kinnita ka tunnistaja M K ütlused (tlk 34, kd II) kes 12-13 aastaselt käis emaga G ja V juures külas. Tunnistaja ütlustel tema ema ja G jõid. G. K tihedast joomisest kuulis tunnistaja ema ja vanaema vahelisest vestlusest. Seega G. K poolt alkoholi kuritarvitamine kohtus tõendamist ei leidnud. Samuti nõustub kohus G. K esindajaga et majapidamistööde tegemata jätmine oli põhjustatud G. K raskest haigusest. G. K palub V. K välja mõista elatise 3000 krooni kuus alates 25.03.2005.a. G. K väitel kulub kuus 2000 krooni toidule, 1500 krooni ravimitele, hügieenitarvetele 500 krooni, elektri ja vee eest maksab ta 300 krooni kuus, telefonile kulub 200 krooni. Telefon on hädavajalik kiirabi kutsumiseks. Iga kolme kuu tagant viibib haiglas, mille eest tuleb maksta 250 krooni, massaažiks on vaja 1000 krooni poole aasta jooksul. Korteri eest maksta ei jõua. V K poolt esitatud tõendi (tlk 54, kd II) kohaselt tema 2002.a. brutopalk oli 211553,4 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 51334 krooni. Keskmine netotöötasu oli 2002.a. 13351,60 krooni. V. K poolt esitatud füüsilise isiku 2004.a. tuludeklaratsioonidest (tlk 43-45, kd II) nähtuvalt oli V. K palk 2003.a 225856 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 52594 krooni, töötuskindlustusmakse 2260 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse 4516 krooni. Keskmiseks netotöötasuks oli siis 2003.a. 166486 krooni:12=13873,80 krooni kuus. 2005.a. tuludeklaratsioonist (tlk 46-49, kd II) nähtuvalt oli V. K palk 2004.a. 164248 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 33343 krooni, töötuskindlustusmakse 1642 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse 3284 krooni. Keskmiseks töötasuks (neto) oli siis 2004.a.125979 krooni:12=10498 krooni kuus. 2006.a. tuludeklaratsioonist (tlk 50-53, kd II) nähtuvalt oli V. K palk 2005.a. 113567 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 19921 krooni, töötuskindlustusmakse 680 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse 2273 krooni. Keskmiseks töötasuks (neto) oli 2005.a. 7557,75 krooni kuus. V. K poolt esitatud palgatõenditest (vt tlk 118,119) nähtuvalt oli tema töötasu suuruseks perioodil jaanuar 2006 kuni juuni 2006 11115,7 krooni kuus; ajavahemikul september 2006 kuni veebruar 2007.a. ilma mahaarvamisteta keskmiselt 6335 krooni kuus. V. K väitel tema töötasu suurenenud ei ole. G. K ega tema esindaja sellele vastuväiteid ei esitanud. 5 Arstliku Ekspertiisi 26.11.2005.a. otsusest (tlk 62, kd I) nähtuvalt on G K töövõime kaotuse protsent 80. Pideva töövõimetuse põhjus: üldhaigestumine. Puude raskusaste: raske puue, põhjustab lisakulutusi. G. K haigus, viibimine haiglaravil ja pidev ravimite vajadus on tõendatud (tlk 26, kd I; tlk 61, kd I; tlk 35, kd II, tlk 36, kd II). Samuti on tõendatud täiendavate toetuste saamine (tlk 7 ja tlk 91, kd II). Tõendatud on ka G. K poolt korteri xxx vee ja elektri eest tasumine (tlk 24, kd I) ja et korteri Rahu 30-68 võlgnevus moodustab koos viivistega kokku 37631, 65 krooni (tlk 93-94, kd II). Vara on poolte ühisvara. G. K ainsaks sissetulekuks oli ja on pension: alates 01.04.2004.a kuni 30.11.2005.a 1426 krooni kuus; alates 1.12.2005.a. kuni 30.11.2007.a. 1714 krooni kuus, edasi 3480 krooni kuus. Maksu-ja Tolliameti andmetel (vt tlk 91, kd I) G. K ajavahemikul 01.2005 kuni 04.2006.a. tulu, millelt oli kinni peetud tulumaks, ei olnud. Kuigi V K on perekonnaseadusest tulenev kohustus ülal pidada oma abi vajavat töövõimetut vanemat, V. K tõendeid selle kohta, et ta tasub oma pensionärist ema ravi ja täiendava toitlustamise eest, kohtule ei esitanud. V. K on esitanud kohtule OÜ Narva Perearstikeskuse tõendi (tlk 72, kd I) A K diagnoosi kohta ja väljavõtte rahvastikuregistrist (tlk 73, kd I) et A K elukoha aadress on Narva linn Rahu 20-97. Nimetatud dokumendid ei tõenda V. K ema abivajadust. V. K poolt kohtule esitatud epikriis V. K haigusloost (tlk 76, kd I) ja ehhokardiograafia (tlk 77, kd I) tõendavad V. K haigestumist 2003.aastal. Töövõimekaotuse kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. TsMS § 231 lg 1 kohaselt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et G K vajadused ja kulutused on mõistlikud ja vajalikud, elatise nõue on põhjendatud, kuid mitte G. K nõutud summas. Arvestades V. K varalist seisundit peab kohus võimalikuks rahuldada elatise nõude osaliselt, mõistes V. K välja G. K kasuks elatise 1000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest 24.03.2005.a.
lg 2 kohaselt varalise seisundi või abivajaduse muutumisel võib abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi ja vastuhagi on esitatud kohtule enne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.