1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu, kaudu, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
1 I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis kostjaga 26.10.2004.a. telekommunikatsiooniteenuste lepingu nr. 10292365, mille alusel hageja osutas kostjale teenuseid ja kaupu ning kostja kohustus kaupade/teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevat Tele 2 teenuste kasutamise tingimusi, mille VII peatüki kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja lõpetas kostjaga teenuste osutamise lepingu ühepoolselt, kuna kostja rikkus lepingutingimusi. Kostja Tele2 Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja 14.07.2008.a. esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kust seoses vastuväite esitamisega anti tsiviilasi üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja võlg hagejale on 4 688 krooni ja 99 senti ning viivised 7 132 krooni ja 66 senti, mida hageja, tegutsedes heas usus, vähendab kuni summani 4 687 krooni ja 99 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 9 376 krooni ja 98 senti ning hageja menetluskuluna riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulu 2 500 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.1 ja 6, 113 lg. 1, 271 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, teenuste kasutamise tingimused, arved, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, riigilõivu tasumise dokument, kohtukulude nimekiri. II II. Kostja kirjalik vastus. Kohus 08.12.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule vastama 30 päeva jooksul. Kostja 16.12.2008.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, ei soovi vastuhagi esitada, kohtukulud palub jagada võrdselt poolte vahel, soovib kohtuiostungil osaleda ja teeb ettepanekumaksegraafiku koostamiseks. III III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Seega pole põhjendatud korraldada kohtuistungit ning asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus eelmenetluses. Poolte soovi korral on maksegraafiku koostamine võimalik kohtuotsuse täitmise käigus. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega 2 viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on avalduse maksekäsu kiirmenetluses esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 500 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus
1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 23. jaanuaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.