Obsah (4)
§ 449§ 442§ 657§ 6562-07-13869 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2008, Tallinn Tsivii
§ 449
). Kohus lahendas vaidluse osas, kas põhihagis on hageja kohane hageja ja kas vastuhagis on kostja kohane kostja. Vaidlust ei ole, et hageja ja Klip Marine OÜ sõlmisid 15.04.2005 standardse laevahalduslepingu perioodiga kuni 15.04.2006 (I kd, tl 12-22). Lepingu esemeks oli mh laeva Cool Aster tehniline teenindamine, lepingu p 2.3 kohaselt pidi Klip Marine OÜ lepingust tulenevad ülesanded täitma lepinguperioodil hageja eest ja nimel agendina laeva suhtes ning Klip Marine OÜ-l oli õigus teha toiminguid, mida haldaja pidas oma absoluutsel äranägemisel vajalikuks lepingu täitmiseks vastavalt laevade usaldusväärse haldamise tavadele. Lepingu p-dest 4 ii) ja 4 iii) tulenevalt oli Klip Marine OÜ kohustuseks laeva remont ja vajalike varuosadega varustamise tagamine. Puudub vaidlus, et laeva Cool Aster peamasin vajas remonti. 28.07.2005 ja 29.07.2005 e-kirjadega (I kd tl 253) on tõendatud, et kostja pakkus Klip Marine OÜ töötajale V.Guljajevile tarnet ning V.Guljajev kinnitas pakkumise vastuvõtmist, märkides arve saajaks ja maksjaks hageja. Kostjale adresseeritud kirjaga 01.08.2005 (I kd, tl 24, tõlge tl 25) on tõendatud, et kostja tegi pakkumise nr 1/08/05 CA 2 Klip Marine OÜ-le 12 remonditud kolbi ja 12 remonditud kepsu ostmiseks. Kirjast nähtub, et see on adresseeritud Klip Marine OÜ töötajale ja kirja teemaks on märgitud “Pakkumine Cool Aster kolvid ja kepsud”. Pakkumise tingimuseks on 4
(11)60% ettemaks. Arvega (I kd, tl 27, tõlge tl 28) nr 03.08.2005/1 on tõendatud, et 01.08.2005 väljastas kostja arve kolbide ja kepsude tasumiseks, märkides arvel laeva nime – Cool Aster, laeva omaniku ehk hageja ning maksjana Klip Marine OÜ. Maksekorralduse kohaselt (I kd, tl 30) tasus arve CEATO CORP, märkides selgitusse, et arve tasutakse Cool Shipping poolt (from Cool Shipping, Malta, inv 01/02/03.08.05). Vaidlust ei ole, et hageja kui Malta äriühingu direktor on J.Gaidajenko (I kd, tl 32, tõlge tl 33). Faksiteatest J.Gaidajenkole (I kd, tl 36, tõlge 37) nähtub, et 26.08.2005 pöördus kostja Cooltrans OÜ poole, vabandades laevale Cool Aster tarnitavate kolbide ja kepsude hilinemise pärast. Halduslepingu p-st 19 nähtub, et hagejale edastatakse teated läbi Cooltrans OÜ. 05.09.2005, 06.09.2005 ja 07.09.2005 e-kirjadest (I kd, tl 54-64) tuleneb, et varuosadega seotud probleemidest teavitas kostja Klip Marine OÜ-d. 08.09.2005 e-kirjast (I kd, tl 66, tõlge tl 67) nähtub, et kostja saatis hagejale ja Klip Marine OÜ-le teate, et ei soovi projekti jätkata, kuna varuosasid hankida ei õnnestu, ja nõustus tagastama ettemakstud raha, kui hageja teatab pangakonto numbri, kuhu maksta. Maksekorraldusega (I kd tl 69) on tõendatud, et 09.09.2005 maksis kostja hagejale 20 460 eurot selgitusega „creditnote 2-c 20.09.05.” E-kirjaga (Ikd, tl 72-73, tõlge 74-75) Klip Marine OÜ-lt kostjale on tõendatud, et 14.09.2005 informeeriti kostjat veelkord varuosade mittevastavusest ja paluti tagastada tellijale 22 100 eurot. Kirja lõpus sisalduva märkuse kohaselt on tellijaks hageja. Aktiga (I kd, tl 77, tõlge 78) on tõendatud, et 23.09.2005 sõlmisid kostja kui tarnija, hageja kui tellija ja Klip Marine OÜ kui haldur varuosade üleandmis-vastuvõtmisakti ja e-kirjaga 05.09.2005 kostjale, et kostjat informeeris Klip Marine OÜ saadud kolvide ja kepsude sertifikaatide puudumisest. Faksiteade 16.09.2005 (I kd, tl 199, tõlge 200) ja e-kiri 19.09.2005 (I kd tl 201, tõlge 202) tõendavad edasist suhtlemist asendusvaruosade pakkumise ja sellest keeldumise suhtes Klip Marine OÜ ja kostja vahel, faksiteated 01.11.2005 ja 23.11.2005 (I kd, tl 203, tõlge 204, tl 205, tõlge 206) kostja avaldusi Klip Marine OÜ-le seoses nõuete esitamisega otse Santek Marine Technology bv-le. Arvetelt (I kd tl 262-273) nähtub, et kostja märkis arvetel tellijana Klip Marine OÜ, kuid maksjana hageja. Tunnistaja A. S. ütlustega (III kd, tl 63-66) on tõendatud, et kostja oli teadlik, et Klip Marine OÜ oli tehniline teenindaja „juba alates esimesest tellimusest, nad teadsid, et me oleme laeva mänedžer. /…/ Antud konkreetsel juhul pidi arveid tasuma reeder. Tarnijate poole pöördume reederi nimel. Reeglina esimese järelpärimise vorm võib olla tehtud ka suuliselt ning edaspidi me selgitame, et tegutseme reederi nimel ja korraldusel. /…/ Olen ka selgitanud seda (kostjale), et tegutsen Cool Shippingu nimel.” Eeltoodud tõenditest järeldub, et Klip Marine OÜ tegutses tarnelepingu ettevalmistamisel ja selle täitmisel tehnilise poolena, varuosad anti üle ja tarnitud varuosade eest maksjana käsitlesid pooled hagejat. Nimetatud asjaoludest tulenevalt järeldub, et Klip Marine OÜ poolt hageja esindamine tarnelepingu sõlmimisel tuleneb tehingu tegemisega seotud asjaoludest ja Klip Marine OÜ majandus- ning kutsetegevusest laeva Cool Aster haldurina (TsÜS § 116 lg-d 1 ja 2). Poolte kirjavahetusest selgub, et kostja oli teadlik, millisele laevale vaidlusalused varuosad vajalikud olid ja kes olid laeva omanikud. Puudub vaidlus, et laeva Cool Aster haldur Klip Marine OÜ on kantud vastavasse Lloyd’s registrisse laeva haldurina. Isegi, kui kostja ei olnud teadlik hageja ja Klip Marine OÜ vahelisest hoolduslepingust, pidid Klip Marine OÜ avaldused ja käitumine kostjat mõistlikult uskuma mõjutama, et hageja andis Klip Marine OÜ-le volituse tehingu tegemiseks ning et hageja teadis või pidi teadma, et Klip Marine OÜ tegutseb tema nimel esindajana ja hageja talus 5
(11)sellist tegevust. Nimetatust tulenevalt oli hageja andnud Klip Marine OÜ-le volituse tarnelepingu sõlmimiseks kostjaga enda nimel (TsÜS § 118 lg 2). Seega on hageja põhihagis kohane hageja. Vastuhagis tugineb hageja Gart-Grupp AS ühelt poolt ning teiselt poolt Juri Gaidajenko, Aleksander Vukkerti ja Georgi Gorbatsjovi vahel sõlmitud lepingule (I kd tl 310-313, tõlge 314-317). Lepingu esemeks on selle p 1 kohaselt hageja ja kostja vahelise vaidluse, mis tekkis Gart-Grupp AS poolt varuosade tarnimisest Cool Shipping Company Ltd-le kuuluvale laevale Cool Aster, lahendamine. Lepingu p-des 13, 14 ja 15 sätestatuga on tõendatud, et eelpool märgitud kolm füüsilist isikut kohustusid lepinguga Cool Shipping Company Ltd eest vastuhagejale tasuma põhivõlgnevuse 49 000 eurot ning 25 000 eurot võla kättesaamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Lepingu p-s 18 sätestatu kohaselt deklareerisid füüsilised isikud, et nad on Cool Shipping Company Ltd täievolilised esindajad ning õigustatud viimase nimel kokkuleppes toodud õigusi kasutama ja kohustusi täitma. Samas ei sisaldu kokkuleppes vastukostja rahalisi kohustusi, vaid need on ainult füüsilistel isikutel. Tsiviilõigussuhetes kehtib laialdane privaatautonoomia. Olenevalt sellest, mida pooled pidasid silmas kokkuleppe sõlmimisel ja millele oli nende tahe suuantud, võib olla tegemist näiteks võlatunnistusega (VÕS § 130), garantiiga (VÕS § 155), kohustusega ühinemisega (VÕS § 178) vms. Selle lepingulise võlasuhte pooleks on füüsilised isikud, kes võtsid lepinguga endale kohustuse. Cool Shipping Comapny Ltd ei ole kohaseks kostjaks nimetatud lepingust tulenevas vaidluses, seega on nõude esitamine vastukostja vastu põhjendamatu. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS Gart-Grupp palus apellatsioonkaebuses maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uue vaheotsuse, millega tunnistada Cool Shipping Company Ltd põhihagis lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5 445 687 krooni ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise nõudes AS Gart-Grupp mittekohaseks kostjaks ning teha selles osas lõppotsus ja jätta Cool Shipping Company Ltd nõue rahuldamata; tunnistada AS-i Gart-Grupp vastuhagis 22.02.2006 sõlmitud kokkuleppe täitmise ja Cool Shipping Company Ltd-lt saadud summa 200 926,50 krooni väljamõistmise nõudes kohaseks kostjaks Cool Shipping Company Ltd; jätta menetluskulud Cool Shipping Company Ltd kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ja rikkus menetlusõiguse norme. Kohus tegi tuvastatud asjaolude alusel ebaõiged järeldused. Väär on kohtu järeldus, et Klip Marine OÜ tegutses tarnelepingu ettevalmistamisel ja selle täitmisel üksnes tehnilise poolena, samal ajal kui varuosad anti üle ja tarnitud varuosade eest maksjana käsitlesid pooled Cool Shipping Company Ltd. Leping varuosade tarnimiseks sõlmiti apellandi kui müüja ja Klip Marine OÜ kui ostja vahel. Kohus järeldas ekslikult, et apellant pidi teadma, et Klip Marine OÜ tegutseb Cool Shipping Company Ltd nimel ning et varuosade ostjaks oli Cool Shipping Company Ltd. Asjaolu, et Klip Marine OÜ oli sõlminud Cool Shipping Company Ltd-ga laevahalduslepingu ning oli laeva tehniline teenindaja, ei tähenda automaatselt, et Klip Marine OÜ ei võinud sõlmida kolmandate isikutega lepinguid enda nimel ja arvel. Apellant, kui Cool Shipping Company Ltd ja Klip Marine OÜ vahelise lepingu suhtes kolmas isik, sai varuosade müügilepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtuda ainult temale esitatud andmetest. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et just Klip Marine OÜ, mitte Cool Shipping Company Ltd, pöördus apellandi poole. Ka varuosade tellimuse tegi Klip Marine OÜ, samuti nõustus just Klip Marine OÜ apellandi pakkumusega. Kohus tuvastas õigesti, et ka apellandi väljastatud esimesele arvele (I kd, tl 27 ja 28) oli märgitud maksjaks Klip Marine OÜ, mitte Cool Shipping Company Ltd. 6
(11)Samas jättis kohus nimetud tõendid tähelepanuta, järeldades laevahalduslepingu olemasolule tuginedes, et varuosade müügileping sõlmiti siiski apellandi ja Cool Shipping Company Ltd vahel. Apellandi poolt arvele laeva omaniku ja laeva nime märkimine on tavapärane nii apellandi majandustegevuses kui ka üldtunnustatud merendusalases praktikas. Laeva omaniku ja laeva nimele viitamine ei muuda esialgse müügilepingu pooli. Kohus nimetatud asjaolule ja apellandi väidetele hinnangut ei andnud. Kohus ei hinnanud apellandi selgitusi, miks asus apellant teatud ulatuses suhtlema otse Cool Shipping Company Ltd esindajatega, sh J. Gaidajenkoga. Selgitamaks varusade tarnega seotud asjaolusid, saatis apellant 26.08.2005 faksi OÜ Cooltrans esindajale J. Gaidajenkole. Puudub vaidlus, et G. Gaidajenko oli samaaegselt ka Cool Shipping Company Ltd esindaja. Apellant selgitas, et faks saadeti J. Gaidajenkole Klip Marine OÜ kui ostja palvel. Kohus jättis selle tähelepanuta. Läbirääkimised varuosade tarnimisega seotud kohustuste täitmise üle toimusid Klip Marine OÜ ja apellandi vahel. 08.09.2005 tegi apellant Klip Marine OÜ esindajale A. Svetile ettepaneku pooltevahelised lepingulised suhted lõpetada. Ka nimetatud e-kirjale järgnevad kirjad adresseeris apellant Klip Marine OÜ-le kui oma lepingupartnerile. 15.09.2005 vastas Klip Marine OÜ apellandi kirjadele ja põhjendas, miks Klip Marine OÜ ei nõustu apellandi seisukohtadega varuosade kvaliteedi osas. Samas ei esitanud Klip Marine OÜ ühtegi vastuväidet sellele, et apellant viitas lepingule kui Klip Marine OÜ ja apellandi vahelisele lepingule. Seega pidas ka Klip Marine OÜ apellandiga sõlmitud lepingu pooleks Klip Marine OÜ-d, mitte Cool Shipping Company Ltd-d. Apellandi poolt kohustuste täitmine Klip Marine OÜ kui tellija ees ei saanud olla sõltuvuses sellest, milline on Cool Shipping Company Ltd ja Klip Marine OÜ omavaheline õiguslik kokkulepe ning kuidas olid laevahalduslepingus reguleeritud poolte vastastikused õigused ja kohustused. Cool Shipping Company Ltd ei tõendanud, et Klip Marine OÜ poolt varuosade tellimisel oli apellandi informeerimine poolte omavahelisest lepingust primaarne või oluline. Laevahalduslepingust ei olnud sõltuvusse seatud ka tarne tingimused või nende täitmine apellandi poolt, sest viimane pidi oma kohustuse Klip Marine OÜ ees täitma sõltumata Cool Shipping Company Ltd ja Klip Marine OÜ omavahelisest kokkuleppest ja selle tingimustest. Asjaolu, et apellant täitis kohustust Klip Marine OÜ ees, teades, et viimasel on teatud kohustused Cool Shipping Company Ltd ees, ei muuda apellandi ja Klip Marine OÜ vahelist lepingulist suhet apellandi ja Cool Shipping Company Ltd vaheliseks õigussuhteks. Seda peaksid kohtu järelduste alusel tõendama ka faktilised pooltevahelised suhted, mida hageja ei tõendanud ja kohus ei tuvastanud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei saa apellant olla esitatud hagis õigeks kostjaks. Cool Shipping Company Ltd oleks pidanud kõik Klip Marine OÜ sõlmitud lepingust tulenevad nõuded esitama Klip Marine OÜ vastu. Apellandil olid kohustused üksnes Klip Marine OÜ ees. Apellant ei nõustunud kohtu järeldusega, et Cool Shipping Company Ltd ei ole vastuhagis õige kostja, eriti arvestades kohtu järeldust, et viimane on õigustatud esitama varuosade müügiga seotud lepingust tuleneva nõude apellandi vastu. Kohtu järeldused on vastuolulised - tunnistades Cool Shipping Company Ltd nõude põhjendatust apellandi vastu, välistab kohus samas vaidluses apellandi nõude Cool Shipping Company Ltd vastu. Kokkuleppe sõlmimise asjaoludest ja kokkuleppe tekstist tulenevalt sõlmisid J. Gaidajenko, 7
(11)A.Vukkert ja G.Gorbatšjov kokkuleppe Cool Shipping Company Ltd esindajatena, selle nimel ning kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused omandas Cool Shipping Company Ltd. Nimetatud isikud deklareerisid kokkuleppes sõnaselgelt, et nad on Cool Shipping Company Ltd täievolilised esindajad ning õigustatud Cool Shipping Company Ltd nimel kokkuleppes toodud õigusi kasutama ja kohustusi täitma (p 18). Kohus seda asjaolu ei hinnanud. Kokkuleppes lepiti kokku, et Cool Shipping Company Ltd loobub kõigist nõuetest ja pretensioonidest, mis tal on või võivad tekkida apellandi vastu seoses apellandi poolt varuosade tarnimisega (p 19). Sellega kinnitas Cool Shipping Company Ltd otseselt oma tahet kohustuse tunnustamiseks ja sellest tuleneva nõude täitmiseks. Teatud summa nõudmise õigusest (sh väidetavast või vaieldavast õigusest) loobumist tuleb käsitleda kui kohustust mitte teostada oma õigust. Kohus järeldas tõendeid ebaõigesti hinnates valesti, et kokkuleppes ei sisaldu vastukostja rahalisi kohustusi, vaid need on ainult füüsilistel isikutel. Kohus eiras asjaolu, kes ja millist pädevust omavad isikud Cool Shipping Company Ltd nimel kokkuleppele alla kirjutasid ja kohustuse täitmist tunnistasid. Cool Shipping Company Ltd märkis oma 31.10.2007 vastuses apellandi vastuhagile, et tema vastutus võib tuleneda kokkuleppe p-s 18 märgitud deklaratsioonist esindusõiguse kohta. Juhul, kui kolm nimetatud füüsilist isikut, kes olid Cool Shipping Company Ltd esindajad, ei sõlminud antud kokkulepet Cool Shipping Company Ltd nimel ja eest, jääb arusaamatuks, kelle nimel ja eest seda tehti. Muud õigussuhet ei saa kohtu tuvastatud asjaolude ja nendest tehtud järelduste alusel eksisteerida. Kokkuleppe p 13 kohaselt kohustusid J. Gaidajenko, A. Vukkert ja G. Gorbatšjov tasuma apellandile Cool Shipping Company Ltd eest põhivõla summas 50 000 eurot ja 25 000 euro suuruse summa kulutuste hüvitamiseks, mida apellant tegi Cool Shipping Company Ltd-lt põhivõla saamiseks. Seega oli kokkuleppe sisu otseselt seotud varuosade tarnimisest tuleneva vaidluse ja varuosade ostja kohustusega tasuda tarnitud kauba eest. Seda kinnitab ka kokkuleppe p 1 - kokkuleppe eesmärk on „AS Gart-Grupp ja Cool Shipping Ltd vahelise vaidluse, mis on tekkinud AS Gart-Grupp poolt varuosade tarnimisest Malta lipu all sõitvale ja Cool Shipping Ltd-le kuuluvale laevale Cool Aster, pooltevahelisel kokkuleppel lahendamine“. Kohus ei hinnanud poolte tahteavaldust kokkuleppe sõlmimisel, millest nähtub üheselt Cool Shipping Company Ltd nimel avaldatud tahe poolte vaidluse lahendamiseks. Kui kokkulepe ei hõlma seda õigussuhet, ei saanud kohus lugeda Cool Shipping Company Ltd nõuet apellandi vastu põhjendatuks ja apellanti põhihagis õigeks kostjaks. J. Gaidajenko, A. Vukkerti ja G. Gorbatšjovi poolt kokkuleppe Cool Shipping Company Ltd-i eest ja nimel sõlmimist kinnitavad ka kokkulepe sõlmimise asjaolud. Vaidlust ei ole, et nimetatud isikud on Cool Shipping Company Ltd volitatud esindajad. Vahetult enne kokkuleppe sõlmimist pidasid nad apellandi esindajatega läbirääkimisi seoses varuosade tellimuse täitmise, eelnevaga seotud kohtuvaidluste asjaolude ning vaidluste tagajärjel tekkinud Cool Shipping Company Ltd võlgnevuse kohtuvälise likvideerimisega. 17.02.2006 Cool Shipping Company Ltd esindajate (J. Gaidajenko, A. Vukkert ja G. Gorbatšjov) ja apellandi esindaja A. Simonovi kohtumisel selgitas A. Simonov kõiki olulisi vaidluse asjaolusid, sh Malta kohtusse esitatud hagi, selle tagamisest loobumist ja Klaipeda kohtu 15.02.2006 määrusega seotud asjaolusid. Apellant tegi Cool Shipping Company Ltd-le ettepaneku võlgnevus kohtuväliselt likvideerida. Kohtumise eesmärk oli pooltevaheline vaidlus kohtuväliselt lahendada. Cool Shipping Company Ltd nõustus vaidluse kohtuvälise lahendamisega pärast seda, kui apellant asus kasutama oma seadusest ja lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja Klaipeda sadamas arestiti laev Cool Aster. 8
(11)Apellant ei nõustunud kohtu järeldusega, et põhihagi nõude lahendamisel tuleb lepingupooleks lugeda Cool Shipping Company Ltd (kuigi apellandiga võttis varuosade tellimiseks ühendust ja apellandi pakkumuse aktseptis Klip Marine OÜ), kuid samade varuosade tarnimise ja sama lepingu täitmisega seotud vaidluse lahendamiseks sõlmitud kokkuleppe puhul seos Cool Shipping Company Ltd-ga puudub. Kui vaidluse asjaoludest tuleneb, et varuosade ostjaks oli Cool Shipping Company Ltd (tegemata ühtegi otsest tahteavaldust müüjale), tuleb Cool Shipping Company Ltd lugeda ka kokkuleppe pooleks, millele kirjutasid alla Cool Shipping Company Ltd esindajad. Vastupidine järeldus oleks vastuolus hea usu põhimõtte ja menetlusökonoomika põhimõttega. Vastuhagi menetlusosalisi hinnates jättis kohus põhjendamatult arvestamata, et kokkuleppe allkirjastanud isikud olid samaaegselt Cool Shipping Company Ltd esindajad. Samas viitas kohus, et 26.08.2005 faks saadeti Cool Shipping Company Ltd direktorile J. Gaidajenkole, kuigi läbi OÜ Cooltrans. Vaheotsus on vastavas osas vastuoluline. Apellandi vastuhagi on suunatud Cool Shipping Company Ltd hagi tasaarvestamisele ning nende vahel on selge vastastikune seos. Hagi ja vastuhagi asjaolud on suuresti kattuvad ja nende ühine läbivaatamine ühe tsiviilasja raames võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Isegi kui kokkuleppe pooleks on füüsilised isikud, mitte Cool Shipping Company Ltd, nähtub kokkuleppest, et Cool Shipping Company Ltd-l oli kokkuleppe sõlmimise hetkel apellandi ees vastav kohustus. Kokkuleppe sõlmimisega kinnitasid J. Gaidajenko, A. Vukkert ja G. Gorbatšjov, kes olid kokkuleppe sõlmimise ajal Cool Shipping Company Ltd seaduslikud esindajad, et Cool Shipping Company Ltd-l oli kokkuleppe sõlmimise hetkel apellandi ees kohustus tasuda 49 404,42 eurot varuosade eest ning vähemalt 25 000 eurot kulutuste hüvitamiseks. Puudub vaidlus, et Cool Shipping Company Ltd ega kolmandad isikud vastavat kohustust ei täitnud. Seega on vastuhagi esitatud põhjendatult Cool Shipping Company Ltd vastu isegi juhul, kui kokkuleppe poolteks on Cool Shipping Company Ltd esindajad kui füüsilised isikud. Nimetatud asjaolule juhtisid apellandi esindajad tähelepanu ka 09.07.2008 kohtuistungil. Kohus küll viitas, et kokkulepet võib käsitleda kui võlatunnistust, kuid ei analüüsinud, kas selline võlatunnistus võiks kinnitada Cool Shipping Company Ltd kohustuse olemasolu (kohustuse olemasolul - mida kokkulepe kinnitab - oleks Cool Shipping Company Ltd õige kostja). Vastava asjaolu vaheotsuses käsitelemata jätmine on protsessiõiguse normide rikkumine. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi - vaheotsuse resolutsioon ei ole selge ja ühemõtteliselt arusaadav. Vaheotsuse põhjendava osa esimeses lõigus märkis kohus: „Tulenevalt asjaolust, et menetluses on hagi ning vastuhagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine põhihagis on kulukas ja keerukas, teeb kohus käesolevaga vaheotsuse ainult nõuete põhjendatuse küsimuses (
§ 449
). Kohus lahendab vaidluse osas, kas põhihagis on hageja kohane hageja ja kas vastuhagis on kostja kohane kostja.“ Seega nähtub vaheotsuse põhjendavast osast, et kohtu eesmärk oli teha otsus nõuete põhjendatuse kohta üksnes menetlusosaliste ringi osas, mitte otsustada laiemalt nõude põhjendatuse üle. Ka 09.06.2008 kohtuistungil esitasid pooled seisukohti üksnes seoses menetlusosaliste ringi määratlemisega. Kummagi poole väited ega kohtu küsimused ei puudutanud nõuete põhjendatust laiemas tähenduses. Vaheotsuse resolutsioonis otsustas kohus lakooniliselt tunnustada hageja põhihagis „nõude põhjendatust“ ja vastuhagis hageja „nõude põhjendamatust“. Seega võiks resolutsioonist lähtudes väita, et kohus tegi nn eelotsustuslikult otsuse nõuete põhjendatuse kohta laiemalt kui üksnes menetlusosaliste ringi määratlemise osas. Sisulisi asjaolusid käsitlemata ja hindamata väljendas kohus selgelt seisukohta vastustaja nõude põhjendatuse kohta, mis on menetlusnormide rikkumine. 9
(11)Kuna vaheotsuse põhjendavast osast ja menetluse käigust nähtub, et kohus ei lahendanud sisuliselt nõuete põhjendamise küsimust laiemalt kui menetlusosaliste ringi osas, on vaheotsus resolutsiooni osas vastuolus
-i vaheotsuse regulatsiooni ja kohtuotsuse tegemist reguleerivate üldsätetega. Kuigi
§ 449
lg 1 sõnastusest võiks järeldada, et vaheotsuse saab teha üksnes laias tähenduses nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõlgendas Riigikohus vastavat sätet laiendavalt. Tsiviilasjas nr 3-2-1-10-08 märkis Riigikohus, et näeb nende sätete põhilise eesmärgina vältida kulukat, aegavõtvat ning tarbetut tõendamismenetlust. Viidatud asjas oli küsimus selles, kas ühisvara jagamise vaidluses saab vaheotsusega otsustada üksnes ühisvara ulatust. Riigikohus tõlgendas
§ 449lg 1 laiendavalt ja vastas küsimusele jaatavalt.
Ka tsiviilasjas nr 3-2-1-130-07 tõlgendas Riigikohus viidatud sätet laiendavalt, nõustudes vaheotsusega üksnes vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle. Vaheotsuse resolutsioonist ei selgu selgelt, ühemõtteliselt ja arusaadavalt, kas otsus tehti nõuete põhjendatuse üle laiemas tähenduses või üksnes menetlusosaliste ringi määratlemise kohta. Maakohus rikkus
§ 442lg-t 5.
Otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus peab tegema uue otsuse (sõnastama resolutsiooni ümber) ka juhul, kui ringkonnakohus nõustub sisuliselt maakohtu põhjendustega. Vastus apellatsioonkaebusele Cool Shipping Company Ltd ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, kuulanud ära pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb
§ 657
lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
§ 449
lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Pooled taotlesid vaheotsuse tegemist nõude põhjendatuse ühe eelduse - kas hagis on hageja kohane hageja ja kas vastuhagis on hageja kohane kostja - tuvastamiseks. Maakohus on vaidlustatud otsusega poolte taotluse rahuldanud ja teinud Cool Shipping Company Ltd hagi osas vaheotsuse, leides, et Cool Shipping Company Ltd on kohane hageja, ja Gart-Grupp AS vastuhagis teinud lõppotsuse, millega jättis nõude rahuldamata põhjusel, et Cool Shipping Company Ltd ei ole vastuhagis kohane kostja. Kolleegium leiab, et
§ 449
lg 1 ei näe ette võimalust vaheotsusega tuvastada üksnes kahju hüvitamise üksikuid eeldusi ja maakohus pidanuks vaheotsuse tegemisel hindama kõiki kahju hüvitamise eeldusi. Seega on maakohus teinud vaheotsuse
§ 449
lg 1 sätteid rikkudes.
§ 656
lg 2 sätestab, et ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise korral, mida ei ole loetletud lõikes 1, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kuna vaheotsus on tehtud ainult ühe hagi ja vastuhagi põhjendatuse eelduse osas, jättes ülejäänud eeldused otsuse tegemisel hindamata, siis ei ole kolleegiumil võimalik teha asjas ise uut otsust ja asi tuleb saata uueks menetlemiseks maakohtule. 10
(11)Riigikohus on selgitanud otsuses nr 3-2-1-94-08, et kui pooled taotlevad vaheotsuse tegemist vaid ühe asjaolu osas, siis on maakohtul võimalus vaheotsuse tegemise taotlus jätta määrusega rahuldamata põhjusel, et taotlus ei ole kooskõlas
§-ga 449. Seega oleks tulnud maakohtul jätta taotlus vaheotsuse tegemiseks poolte poolt taotletud mahus rahuldamata. Kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest seoses menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, siis kolleegium ei analüüsi maakohtu otsuse põhjendusi ega vasta kaebuse väidetele. Menetluskulud tuleb jagada maakohtul asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 11
(11)