TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2064 Otsuse kuupäev 23. detsember 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ilse Paltsmari kaebus avalik-õigusliku suhte

) § 1 p 2 tulenevalt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutava vanuse kohta

§ 1

tulenevalt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava nimekirja 1 ja nimekirja 2 järgi. Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 on kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja loetelu nr 2.

§ 1

p 2 alusel: Nimekirjas 2 nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne 2 Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPS) § 7 lõigetes või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lg 2 alusel toimub meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguline võrdsustamine ning sel eesmärgil enne RPK § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud ea (s.o isikud, kes on saanud 63-aastaseks) saabumist 1944.-1952. aastal sündinud naistel tekib õigus (tavalistel tingimustel) vanaduspensionile RPKS § 7 lg 2 sätestatud vanuses. 1951.a sündinud naistel tekib õigus vanaduspensionile 62 aasta vanuses (s.o tavalistel tingimustel ilma soodustuseta). Kuna Nimekirjas 2 nimetatud tööde tegijal tekib soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus 5 aastat enne RPKS §-s 7 lg 2 märgitud vanusesse jõudmist, siis tekib Nimekirja 2 järgi soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus naisel 57 aastaseks saamisel (62-5=57). Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 on märgitud töötamine maalrina.

§ 1

p 2 alusel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.

§ 42alusel on naisel kuni 2015.

aastani õigus Nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile vähemalt järgmise pensionistaaži olemasolul: Kuni 2008.a 31.detsember pensionistaaž 21 aastat, sellest nimekirja nr 2 järgi 10,5 aastat. Kaebuse esitaja palub tunnistajatena üle kuulata Sirje Lillemäe, Aleksander Dubbelmani ja Uno Sikemäe. Kaasatud isiku seisukoht 2. Peamised soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvad tingimused, maksmise ja määramise kord on sätestatud Soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (

), Vabariigi Valitsuse

1. juuli 1992.a määruses nr 206, millega on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi loetelu 2), riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) ja viimase alusel antud määrustes. Käesolevas asjas taotletakse õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 2 järgi. Loetelu 2 XX peatükis „Ühiskutsed“ on märgitud ametikoht koodiga nr 13450 maaler töötamisel vähemalt
2. ohuklassi kahjulike ainetega.

§ 1

punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi 3 Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

§-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.

§ 11

kohaselt arvestatakse

§-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on vajadusel tarvis tõendada ka täistööajaga töötamise fakti.

§ 42kohaselt on naisel 2008.

aastal õigus nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile vähemalt 21-aastase pensionistaaži olemasolul, millest loetelu 2 järgi on töötatud vähemalt 10,5 aastat.

§ 42viienda lõigu kohaselt naisel, kellel on 2007.

aasta

1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni
2. aasta
3. detsembrini kehtinud pensionistaaži nõuete alusel. Viimasest sättest tulenevalt tekiks I. Paltsmaril õigus soodustingimustel vanaduspensionile juhul, kui tal vähemalt 20-aastase pensionistaaži olemasolul oleks tõendatud töötamine loetelu 2 järgi vähemalt 10 aastat. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne RPKS § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist
4. aastal sündinud naistel vanuses 62 aastat. Seega tekib naisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt

§ 1punktile 2 57aastaselt.

Ilse Paltsmar jõudis nimetatud vanusesse 30.09.2008.

preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione RPKS-ega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades

-ist tulenevaid erisusi. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. 4 I. Paltsmari 10.06.1972.a väljastatud riiklikus tööraamatus on tõendamisele kuuluva perioodi kohta tehtud kanne nr 5, mille kohaselt ta oli 01.06.1975.a aiandusagronoomi ametikohalt üle viidud maaler-ehitustööliseks. Dokumendina, mille alusel üleviimine toimus, on nimetatud ,,07.1975.a“. Riikliku tööraamatu kande nr 6 kohaselt vabastati I. Paltsmar 01.04.1994.a seoses majandi reorganiseerimisega ja töötajate koondamisega töölt TLS § 86 punkti 3 alusel. Dokumendina, mille alusel koondamine toimus, on märgitud „Reorg. nr 6, 04.04.94). I. Paltsmari 24.01.1974.a väljastatud kolhoosniku tööraamatus on tema töötamise kohta „Kalju“ kolhoosis tõendamisele kuuluva perioodi kohta järgmised andmed: 1975 - ehitustööline (normipäevade miinimumist

§ 1punktis 2 sätestatud soodusstaaži nõue 10 aastat.

Kui kohtus leiab tõendamist, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.01.1978 - 01.04.1994, maalrina vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, hõlmab eelnimetatud staaž

§ 1punktis 2 esitatud soodusstaaži nõude.

Kaasatud isik peab oluliseks märkida, et Pensioniamet saab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata töötamise ainult nendes asutustes ja ametikohtadel, mis on lülitatud loetellu

1. Maaler-ehitustöölisena või ehitustöölisena töötamist loetelu 2 ei sisalda. Reeglina, vastavuses Sotsiaalkindlustusameti halduspraktikaga, tõendatakse pensionistaaži dokumentaalselt. Käesoleva kaebuse lahendamisel vajalikke asjaolusid tõendaksid kõige paremini palgakontokaardid (töötasude kaardid), millelt nähtuvad töötaja töötasustamise alused. Antud juhul on esitatud ainult üks,
2. aasta töötasude kaart, mistõttu tuleks kaebajal esitada ka teiste aastate töötasude kaardid.
3. aastal töötas kaebaja „Kalju" kolhoosis ainult kolm kuud. Käesolevaks ajaks kohtule esitatud dokumentide alusel ei ole I. Paltsmaril täidetud

§ 1

punktis 2 sätestatud tingimused soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks. Kaasatud isik on seisukohal, et töötamist täistööajaga maalrina vähemalt

1. ohuklassi kahjulike ainetega ei ole võimalik tõendada ainult tunnistajate ütlustega. Tunnistajad ei mäleta eelduslikult vastavaid üksikasju piisavalt täpselt. Kaebaja on märkinud, et Viljandi Maa-Arhiivist ja Ajalooarhiivist ei ole muid dokumente leitud. Samas ei esita kaebaja kohtule arhiivide tõendeid, mis kaebaja väiteid kinnitaksid. Kaebaja peab esitama Viljandi Maa-Arhiivi tõendi, millega talle vastati, et nimetatud arhiivis vajalikud dokumentaalsed tõendid puuduvad. Kaebaja peab samuti esitama Ajalooarhiivi tõendi/teatise, millest nähtub, missugused dokumendid kaebajale 6 saadetud on ning samuti asjaolu, et muid dokumente ei ole ajalooarhiivile üle antud. Samuti on vaia tõendada I. Paltsmari töötamine perioodil 01.07.1992.a - 01.04.1994.a vähemalt
2. ohuklassi kahjulike ainetega, nimetades vastavad ained. 01.07.1992.a jõustunud töökaitseseadusega kohustati tööandjaid teostama töökeskkonna mõõdistamisi kahjulike ainete osas. Kohtu põhjendused ja otsus
3. HKMS § 3 lõike punkti 1 alusel kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Riigikohtu erikogu 29.10.2003.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-104 on leitud, et soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse
4. jaanuari
5. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust järeldab erikogu, et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine. HKMS § 6 lõike 3 punkti 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Kaebaja soovib kaebuses tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni e avalikõigusliku õigussuhte olemasolu. Seega kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
6. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja kaasatud isiku seisukohaga, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära tunnistajate ütlused, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus kulub rahuldamisele osaliselt. Loetelu 2 XX peatükis „Ühiskutsed“ on märgitud ametikoht koodiga nr 13450 maaler töötamisel vähemalt
7. ohuklassi kahjulike ainetega.

§ 1

punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

§-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.

§ 11

kohaselt arvestatakse

§-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. 7

§ 42viienda lõigu kohaselt on naisel, kellel on 2007.

aasta

1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni
2. aasta
3. detsembrini kehtinud pensionistaaži nõuete alusel, mille tõttu tekib kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 20-aastase pensionistaaži puhul töötamisel loetelus 2 märgitud ametikohal vähemalt 10 aastat. Seega on kaebajal õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lõikes 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 2 sätestab, et meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne RPKS § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist
4. aastal sündinud naistel vanuses 62 aastat. Seega tekib naisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt

§ 1punktile 2 57aastaselt.

Kaebaja jõudis nimetatud vanusesse 30.09.

1. Kaebaja riikliku tööraamatu kohaselt on tõendamisele kuuluva perioodi kohta tehtud kanne nr 5, mille kohaselt viidi kaebaja 01.06.1975.a aiandusagronoomi ametikohalt üle maaler-ehitustööliseks. Kaebaja abielutunnistusega on tõendatud kaebaja perekonnanime Merimaa muutus seoses abiellumisega Paltsmariks. Kaebaja kolhoosniku tööraamatu kohaselt on töötamise kohta „Kalju“ kolhoosis tõendamisele kuuluva perioodi kohta järgmised andmed: 1978 - 1981 maaler; 1982 - 1990 veerg „Kellena töötas“ täitmata. Kaebaja esitatud
2. aasta töötasude kaardi kohaselt on tema ametikohaks märgitud maaler. Kaebaja 14.03.1994.a avalduse kohaselt „Kalju“ kolhoosi reorganiseerimise komisjonile, on maaler Ilse Paltsmar andnud nõusoleku enda koondamiseks ja koondamistasu väljamaksmiseks. Kaebaja poolt kohtule esitatud kolhoosnikute tööstaaži ja töötasu arvestuse raamatu väljavõtte kohaselt on kaebaja
3. aastast kuni
4. aastani töötanud maalrina „Kalju“ kolhoosis. Aleksander Dubbelmani kolhoosiliikme tööraamatu kohaselt on ta 24.05.1979.a – 15.07.1993.a töötanud „Kalju“ kolhoosis ehitustehnikuna. Sirje Lillemäe kolhoosiliikme tööraamatu kohaselt on ta 01.04.1978.a – 20.12.1993.a töötanud „Kalju“ kolhoosis ehitustööl maalrina. „Kalju“ kolhoosi 05.07.1993.a tööstaazi tõendi kohaselt töötas Uno Sikemäe „Kalju“ kolhoosis kolhoosi liikmena. Tunnistaja Uno Sikemäe ütlustega on tõendatud, et ta oli „Kalju“ kolhoosi ehitustehnik
5. aastast kuni haigeks jäämiseni seitsmekümnendatel aastatel. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja
6. aastast maalrina kuni kolhoosi likvideerimiseni. Tunnistaja Aleksandr Dubbelmani ütlustega on tõendatud, et ta töötas „Kalju“ kolhoosis ehitustehnikuna ja oli kaebaja otseseks ülemuseks 1979.aastast kuni
7. aastani. Kaebaja töötas maalrina 1979.a kuni 1993.a. Tunnistaja Sirje Lillemäe ütlustega on tõendatud, et kaebaja töötas alates 01.
8. 1978.a koos tunnistajaga „Kalju“ kolhoosis maalrina kuni 1993.aastani. 8 Kohtule esitatud dokumentide alusel on kaebajal täidetud nõutav üldine pensionistaaži nõue, st tal on üldist pensionistaaži vähemalt 20 aastat. Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et kaebaja töötas loetelus 2 nimetatud ametikohal „Kalju“ kolhoosis püsivalt täistööajaga maalrina vähemalt
9. ohuklassi kahjulike ainetega
10. jaanuarist 1979.a kuni
11. juunini 1992.a. Asjas puuduvad tõendid tõendamaks, et kaebaja töötas perioodil 01.07.1992.a 01.04.1994.a vähemalt
12. ohuklassi kahjulike ainetega, kuna puuduvad andmed kaebaja poolt maalrina kasutatud ainete kohta, sest „Kalju“ kolhoos ei ole vastavalt 01.07.1992.a jõustunud töökaitseseadusele kohtule esitatud tõendite kohaselt teostanud töökeskkonna mõõdistamisi kahjulike ainete osas.
13. Seega kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Menetlusosaliste kohtukulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 9