lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest
Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasumist tõendavast dokumendist ilmneb, et riigilõiv summas 250 krooni oli tasutud 11.09.2008.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, kuid märkinud viitenumbriks 2900078583 (kohtulahendiga väljamõistetud riigilõivud). Maksja on KORTERIÜHISTU GERASSIMOVI 20/22 (registrikood: xxxxxxx), maksja arvelusarve nr. xxxxxxxxxxxx SEB Pangas, selgitusega „Riigiloiv hagiavalduse esitamise eest S. A. vastu vola sissenoudmiseks summa 250 krooni“. Kuna tegelikult tuleb riigilõiv maksta viitenumbriga 2900072136 (riigilõiv kohtuasjade toimingutelt), on kohus teinud ümberkanne õigele viitenumbrile nr. 2900072136. Ümberkanne on tehtud 18.09.2008. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni. Menetluskulude jaotus
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.
¹ lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja käigus teinud alljärgnevad kulutused: 1. Riigilõiv summas 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõivust pool, s.o 125 krooni; 2. KÜ Gerassimovi 20/22 poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 1200 krooni. Kokku on käesolevas tsiviilasjas hageja kandnud menetluskulusid summas 1325 krooni, mille palub hageja välja mõista kostjalt.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 1325 krooni. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 150 lg 2 p 2, 168 lg 5, 428 lg 1 p 3, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466. Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.