Obsah (6)

§ 172§ 193§ 154§ 156§ 148§ 170

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-1656 Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja ohtunik Epp Haabsaar Otsuse tegemise aeg ja koht 23. 05. 2008. a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi

§ 172

lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. OÜ ClearingHouse põhikiri (toim lk 7) osanike kokkukutsumise muud korda ei sätesta. Seega analüüsib kohus esmalt, kas kutsete saatmine toimus seaduses ettenähtud korras. Kohus nõustub hagejaga, et osanike koosoleku kokkukutsumisele kehtivad kõrgendatud nõuded nii, nagu aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisele.

§ 172

lg 1 hea usu põhimõttega koostoimes tõlgendades on järeldatav, et sätte eesmärk on koosoleku kokkukutsumise teade tegelikult osanikuni toimetada. Samas ei välista eeltoodu koosolekute e-kirjaga kokkukutsumist. Hageja väide nagu tohiks aktsionäride üldkoosolekut ainult tähtkirjaga kokku kutsuda, on ekslik.

294 lg 11 kohaselt võib aktsionäride üldkoosoleku teate edastada ka lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt (RK s 12.10.2005 jõust. 01.01.2006). Kehtiv (28.12.

1. a jõustunud redaktsioon) märgib, et teade loetakse ka elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Seega on mõistetav, et osanike koosoleku kokkukutsumine e-kirjaga (tingimusel, et saaja kinnituse teate kättesaamise kohta juhatusele tagastab) on lubatav. Riigikohtu lahend (tsiviilasi nr 3-2-1-6-03), millele hageja viitas, lähtub kuni 01.01.
2. a kehtinud äriseadustiku redaktsioonist. Täiendavalt võib nentida, et OÜ C osanike nimekirjas on osanike aadressina näidatud nii nende posti- kui ka elektronposti aadress. Mõlema aadressi nimekirja märkimine annab kohtu hinnangul elektronposti kasutamiseks otsese eelduse. Osanikega suhtlemine elektronposti vahendusel oli järelduvalt kohtule esitatud tõenditest OÜ-s C ka tavapärane (toim lk 124,136 kuni 138). Analüüsitav osanike nimekiri esitati hageja taotlusel algdokumendina, kusjuures viimane on selle usaldusväärsuse tõendite uurimise käigus omaks võtnud. Märkida võib, et dokumendil on muuhulgas ka juhatuse liikme (hageja) D K enda allkiri. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Viidatud sätte lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Järelduvalt Riigikohtu selgitustest (tsiviilasi nr 3-2-1-123-07) on koosoleku kokkukutsumise kõrgendatud nõuded e-kirjaga kutsumisel täidetud, kui kutsutu teate saamist kinnitab. Järgnevalt analüüsib kohus teate e-kirjaga saatmise tõendatust ning teate sisu. Lähtuvalt poolte meilivahetusest (toim lk 103 ja 104, tõlge lk 205 kuni 207 ) on hagejad teate saamist kinnitanud. Riigikohtu selgituste kohaselt on e-kirja saajani jõudmine usaldusväärselt tõendatud, kui kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõtte esitab (tsivilasi nr 3-2-1-123-07). C OÜ teenusepakkuja A M (toim lk 186) poolt esitatud serveri väljatrüki ning meilivahetuse omavahelisel võrdlemisel on järeldatav (saaja meiliaadress ning saatmise aeg olid identifitseeritavad), et koosoleku kokkukutsumise teade hagejateni jõudis ning sellele vastati (toim lk 103 kuni lk 104 ning lk 189 kuni 203). Tõendite hindamisel kohus arvestab, et hagejad andsid kohtuistungil ebaadekvaatseid ja eksitavaid seletusi, väites, et ühtegi koosolekut ei ole ametlikult toimunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt toimus 05.07.
3. a osanike koosolek, kus hagejad osalesid (toim lk 9, 10, ).

§ 172

lg 2 kohaselt tuleb osanike koosoleku kokkukutsumise teates näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvad tähtsust omavad asjaolud. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. 24.11.

1. a toimunud koosolek otsustas suurendada osakapitali rahaliste sissemaksetega 108 900 krooni võrra. T A , J M ja D K´i osade nimiväärtust suurendati 36 300 krooni võrra. Osade eest pidid mainitud osanikud tasuma rahaliste sissemaksetega osaühingu arvele hiljemalt
2. maiks
3. a. Samuti otsustati, et osakapitali uueks suuruseks on 159 900 krooni. Osade nimiväärtused pärast osakapitali uue suuruse äriregistrisse kandmist olid järgmised: hagejate osa suurus 10 200 krooni, koosolekul osalenud osanikel 46 500 krooni. Analüüsitava otsusega on teised osanikud seega rikkunud hagejate osa märkimise eesõigust ja muutnud osade jaotust ilma hagejate nõusolekuta. Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise eesõigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti (

193 lg 1). Osanikul on eesõigus nii uute osade väljalaskmisel kui ka olemasolevate osade nimiväärtuse suurendamisel osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt talle kuuluva osaga. Kui osanik ei soovi kasutada oma eesõigust väljalastavate osade omandamiseks, on uute osade omandamise õigus teistel osanikel. Kolleegium märgib (tsiviilasi nr 3-2-1-6-03)

§ 193

lg 1 tõlgendamise kohta, et nimetatud säte võimaldab välistada vaid kõigi osanike märkimise eesõiguse ja sedagi vaid 3/4 häälteenamusega kohalolevatest häältest. Tulenevalt

§ 154

lg-st 1 ja § 193 lg-test 1 ja 2 on kolleegium seisukohal, et märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Mõjuva põhjuse olemasolul, st kui ühingu huvid osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega tungivalt nõuavad, võib osanikult aga nõusolekut nõuda. Niisugust nõustumust ei ole hagejad avaldanud ega ole seda neilt ka nõutud. Kinnituses teatas hageja E K, et osakapitali suurendamiseks ta nõusolekut ei anna. Osade omandamise eesõigusest loobumisena ei ole kinnitus käsitletav. Kui osanik ei teata oma loobumisest kasutada eesõigust, kuid ei tasu ka väljalastud osa või suurendatud osa eest kapitali suurendamise otsusega märgitud tähtajaks, siis tuleb

§-de 194, 140 ja 156 kohaselt teatada osanikule kirjalikult, millised tagajärjed kaasnevad osa eest tasumata jätmisega. Kui osanik on sellisel juhul

§ 156

lg 3 kohaselt õiguse oma osale või suurendatud osale osast kaotanud, on teistel osanikel õigus see omandada (

193 lg 2). Kui osanik jätab osa eest tasumata

kohaselt vastu võetud osakapitali suurendamise otsusega ettenähtud tähtajal ja korras ning ei tee seda ka pärast kirjalikku hoiatamist (

§ 156

), siis võib järeldada sellest tema tahet loobuda osa või suurendatud osa omandamisest. Osanik võib ka osa eest tasumata jätmisel sõnaselgelt väljendada tahet loobuda osa või suurendatud osa omandamisest. Samas ei ole sellisel juhul algselt vastu võetud kapitali suurendamise otsus kooskõlas faktilise olukorraga kooskõlas. Sellisel juhul tuleb muuta osakapitali suurendamise otsust, järgides

§-de 192 ja 192.1 nõudeid. Informatsioon, et osakapitali suurendamisel minnakse mööda hagejate eesõigusest osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt neile kuuluvale osale, teates puudub. Märkimata on ka koosoleku toimumise kellaaeg ning asukoht. Kui koosoleku asukoht võis osanike jaoks olla niigi arusaadav, siis kellaaja märkimata jätmine on lubamatu ebakorrektsus. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järelduseni, et koosoleku kokkukutsumise teade ei olnud piisavalt selge. Hagejate usaldust on kuritarvitatud. Seega asub kohus seisukohale, et koosoleku otsus, millega otsustati osakapitali suurendada selliselt, et TA, JM, D K´i igaühe osa nimiväärtust suurendatakse 36 300 krooni võrra, jättes hagejate osad samas endiseks, on tühine. Samuti otsus, millega osade eest pidid mainitud osanikud tasuma rahaliste sissemaksetega osaühingu arvele hiljemalt 23. maiks 2008. a 36 300 krooni ning osade nimiväärtused pärast osakapitali uue suuruse äriregistrisse kandmist pidid loetletud osanikel olema 46 500 krooni ja hagejatel 10 200 krooni. 13.01.2008. a toimunud osanike koosolekule kutsuti hagejaid suuliselt turvamehe kaudu (toim lk 182). Väidetav koosoleku kokkukutsumise teate sisu tunnistaja täpselt ei mäletanud. Tunnistaja ning hagejate vahel tekkis konflikt, millele viitavad ka avaldus politseiasutusele (toim lk 155 kuni 160). Osanike selliselt teavitamine ei ole kohtu hinnangul

§ 172lg 1 nõuetega kooskõlas.

Paralleelselt e-posti aadressiga oli nimekirja kantud ka hagejate postiaadress. Järelikult oli osaühingul võimalik ja mõistlik hagejaid tähitud kirjaga koosolekule kutsuda, kui e-kirjavahetus konflikti tõttu ei toiminud.

§ 148lg 5 kohaselt annab osa osanikule muuhulgas õiguse osaleda osaühingu juhtimises.

Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab

§ 154lg 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse

§ 170lg 1 kohaselt esmajoones osanike koosolekul.

Seega on oluline, et igal osanikul oleks aegsasti ette teatatud, millal ja kus koosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus tagatud. Seega on mõlemad vaidlustatud osanike otsused tühised ning hagi kuulub rahuldamisele. Tõendid, mida kohtuotsuses ei ole analüüsitud, seonduvad hagi tagamise taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja on TsMS § 469 lg 1 alusel nõutud tagatise Rahandusministeeriumi arvele kandnud ning kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik E. Haabsaar