2-05-16394/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 29.veebruar

1. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16394 Tsiviilasi R M hagi A M vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: R M (isikukood xx, elukoht xxx); Hageja esindaja: A Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, xxx); Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja: T M Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, xxx) esindajad RESOLUTSIOON Välja mõista kostjalt A M hageja R M kasuks 2500 (kakstuhat viisada krooni) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 29.08.2005.a. esitas R M kohtule avalduse A M vastu ühisvara jagamise nõudes. Avalduse kohaselt oli hageja kostjaga abielus alates xxx kuni xxx.a. ning nad elasid aadressil Xxx, Tallinn. Kostja oli antud kinnisvara omanik. 2005.a. veebruaris andis hageja nõusoleku selle korteri müügiks, mille väärtus suurenes abielu kestel tunduvalt tema rahaliste vahendite ja töö arvelt (hageja poolt oli finantseeritud ja ka tehtud remont ning korteri üldplaneering). Hageja toob välja perekonnaseaduse § 14 p 2, mille kohaselt kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasa töö või rahalise kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Seega palub hageja kohut arvestada talle määratud summat, kui kompensatsiooni hageja poolt antud korterisse paigutatud rahaliste vahendite ja töö eest, mille tulemusena korter müüdi üle kahe korra kallimalt. Hageja lisab ka, et abielu kestel tema poolt soetatud kodutehnika ja elektro-tehniline aparatuur jäi pärast abielusidemete katkemist antud korterisse kostja käsutusse: pesumasin HRJ261, külmkapp „Hansa“ HANI 500, tolmuimeja EW821, videomakk AD220, elektripliit „Bompani“ 583FA, mobiiltelefon „Nokia 3410“ (tl 9-11). 03.11.2005.a. saabus kohtule täpsustused ühisvara jagamise juurde, milles hageja märgib, et kostjaga ühise kooselu ajal oli tema poolt soetatud järgmised asjad: - vastavalt ostu-müügi lepingule nr 121-1877- külmik, pesumasin, videomakk ja tolmuimeja kokku summas 18330,20 krooni; - vastavalt ostu-müügi lepingule nr 138-1739- elektripliit summas 5660.20 krooni; - vastavalt lisale liitumislepingule nr 1002967- mobiiltelefon summas 3223,00 krooni. Kokku 27 213 krooni. Kõik ülalnimetatud asjad jäid pärast lahutust kostjale. Seoses vähe rahalise seisundiga ja lapse sünnitusega 20.12.2002.a. sai hageja Hansapangast EGO krediitkaardiga 13 000 krooni intressiga 16% (tuleb tagastada 15 080 krooni- tl 24). Hageja selgitab ka, et tema poolt ja tema finantsiliste kulutuste arvel on 2002.a. tehtud Xxx asuva korteri ümberplaneering ja remont, kus ta elas koos kostjaga. Hageja poolt kutsutud santehnik tegi vee- ja kanalisatsiooni torustike ümbertõstmise endisest köögist teise ruumi koos vannitoa torustike ühendusega. See läks maksma hagejale 3000 krooni. Hageja poolt kutsutud elektrik tegi elektri-instAtsiooni tööd, viies uued juhtmed endisest köögist teise ruumi. Ta abistas hagejat samuti tapeedi kleepimisel uues ruumis ning endises köögis, kuhu sai planeeritud uus magamistuba. See töö läks hagejale maksma 4000 krooni. Elektrik o nõus kinnitama antud remondi fakti ning oma osalust remondist. Samuti on hageja poolt ostetud tapeedid, värvid, laminaatparkett põrandale summas 1971,30 krooni. Seega hagejapoolsed väljaminekud remondile olid kokku 8 971,30 krooni. Samuti märgib hageja, et kooselu ajal kostjaga maksis ta oma rahaliste vahenditega kõik korteriga kaasnevad maksed, kommunaalmaksed summas 36 106,79 krooni, samuti kostja poolt mobiilteenuste kasutamise eest 2 534,80 krooni. Kõik hagejapoolsed väljaminekud tõendab hageja konto väljavõte (tl 26-30). Antud korter aadressil Xxx Tallinnas, kus hageja elas kostjaga, oli ostetud 2001 aastal ja maksid 220 000 krooni. Veebruaris 2005.a. antud korter müüdi kostja poolt summas, mis rohkem kui kahekordselt ületas ostusumma. Vastavalt Perekonnaseaduse § 14 p 2 palub kohus määrata summa 46 000 krooni, kui kompensatsiooni tema poolt sellesse korterisse paigutatud rahaliste vahendite ja töö eest, mille tulemusena korter müüdi üle kahe korra kallimalt. Eeltoodut arvestades palub hageja kohut teha kooselu kestel soetatud vara jaotus, määrates üldiseks rahaliseks kompensatsiooniks 67 000,00 krooni (21 000 krooni mahajäetud vara ja Ego kaardi krediidi katteks ning 46 000 krooni hageja poolt korterisse paigutatud rahaliste vahendite kompensatsiooniks, tänu millele korteri hind oli müügi hetkel tunduvalt kõrgem). Kostja vastuväited 19.01.2006.a. saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele, milles kostja palub kohtul võtta arvesse, et hageja esitas kohtule vara jagamise kohta valeandmeid. Kostja väidab, et kooselu aja jooksul, tema elamispinnal, ei ole hageja ühtegi naela seina löönud ega kroonigi kulutanud. Hagejal olid vanad võlad oma tuttavatele ja sõpradele. Ajal, mil ta elas kostja juures maksis iga kuu oma võlgu, oli koguaeg võlgades ja perekonda andis väga väikseid summasid, millega polnud võimalust korralikult toituda ega elada. Kui tekkisid korteri üürivõlad, pidi kostja korteri ära müüma. Korteris polnud tehtud 10 aastat remonti. Kostja ei ole näinud neid asju, mida hageja vara jagamisel nimetas ning leiab, et ei pea andma hagejale raha asjade eest, mida pole saanud. Elades koos oli ostetud tolmuimeja EW821, mis 2 põles läbi ja sai visatud prügikasti; telefon Nokia 3410 oli kingitud kostjale ja juba kaks aastat tagasi muutus see kasutamiskõlbmatuks. Pesumasin HRJ261 sai ostetud kostja raseduse ajal ja kallis remont sai tehtud kostja rahast. Kostja palub võtta arvesse ka asjade aegumist ja kuluvust. Hageja täpsustatud hagiavaldus 12.06.2007.a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja elasid abielu ajal koos ühes korteris, aadressil Xxx, Tallinn. Ühisvara koosseisu kuulub korterisse ostetud majapidamisesemed, mis pärast abielu lõppemist jäid kostjale. 05.02.2001.a. ostis hageja järelmaksuga külmiku, pesumasina, videomaki ja tolmuimeja ja kandis sellega seonduvalt kulutusi 18 330,20 krooni. 04.06.2002.a. ostis kostja järelmaksuga elektripliidi ja kandis sellega seonduvalt kulutusi 5660,20 krooni. 28.09.2002.a. ostis kostja mobiiltelefoni Nokia 3410 järelmaksuga ja kandis sellega seonduvalt kulutusi 3223,oo krooni. Eeltoodud kulutuste finantseerimiseks võttis hageja Hansapangast laenu 13 000,00 krooni, mille tagasimaksmine jäi pärast abielu lõppemist tervenisti hageja kanda. Ülaltoodut arvestades on ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus 27 213,40 krooni ja võlg 13 000,00 krooni. Seega on jagamisele kuuluva ühisvara suurus 40 213,40 krooni. Hageja arvates tuleb ühisvara jagada pooleks. Poole ühisvara väärtus on 20 106,70 krooni. Kuna ühisvara jagamisel osutus kostjale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, siis tuleb temalt mõista hageja kasuks välja rahaline hüvitus. Kostjal lasub kohustus hagejale hüvitada 20 106,70 krooni, milline summa sisaldab endas poolt kostjale jäänud majapidamisesemete väärtusest ja poolt hageja kanda jäänud võlakohustusest. Seega palub hageja jagada ühisvara kaheks võrdseks osaks, mõistes kostjalt välja hageja kasuks rahalise hüvituse 20 106,70 krooni ning menetluskulud. Kostja vastus täpsustatud hagile 29.10.2007.a. esitas kostja oma vastuse12.06.2007.a. täpsustatud hagile, milles kostja ei ole hagiga nõus ning vaidleb sellele täielikult vastu. A M selgitab, et ühisvara kossseis määratakse abielusuhete lõppemise aja seisuga ja ühisvara väärtus määratakse jagamise aja seisuga (PkS § 18 lg 2). Seega on hageja nõue eelduslikult vale, kui hageja soovib väidetavat ühisvara jagada selle soetamismaksumusega. Kostja ei vaidle, et hageja võis 05.02.2001.a. osta järelmaksuga külmiku, pesumasina, videomaki ja tolmuimeja kokku 18 330 krooni väärtuses. Kostja selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt saab ühisvaraks lugeda vara, mis tekib abielu kestel (PkS § 14 lg 1). Ennem abiellumist soetatud vara ei ole abikaasade ühisvara- tegemist on abikaasade lahusvaraga PkS § 15 tähenduses. Kostja ei tea, kus nimetatud esemed võiksid asuda, kostja valduses neid ei ole ja pealegi on jagamise aja seisuga kostja hinnangul iga nimetatud eseme väärtus 6 aastase kulumise järel umbes 100 krooni. Pooled ei olnud eelnimetatud vara soetamise ajal- veebruaris 2001 abielus ega elanud koos. R M oli olemas elukaaslane, kellega hageja veebruaris 2001 koos elas ja suhteid lõpetas. A M on seisukohal, et väidetav kodutehnika 18 330 krooni väärtuses on R M lahusvara ja kus hageja oma enne A M abielu sõlmimist soetatud vara hoiab, pole kostjale teada. Hageja ei pruugi täpselt enam mäletada, kuhu ja kelle juurde tema ostetud vara on jäänud. A M selgitab, et hagis nimetatud elektripliidi soetas kostja samuti enne abiellumist hagejagaseega on tegemist kostja lahusvaraga. Tänaseks on elektripliit amortiseerunud ja ammu välja vahetatud, sellist asja enam kostja majapidamises ei ole. Hageja nimetatud elektripliidi väärtuseks selle 6-aastase kasutuse järel võib olla arvestades selle seisukorda umbes 10 krooni. Samuti ei nõustu kostja hageja käsitlusega laenukohustustest kui ühisvarast. Hageja sõlmis laenulepingu enne abielusuhete sõlmimist kostjaga ja tegemist ei saa olla abikaasade ühise 3 laenukohustusega. R M väidab oma hagis ja selle täpsustuses, et võttis laenu eelnimetatud kodutehnika soetamiseks AS-lt Hansaliising Eesti- selle tagasimaksed oligi tegelik ja ainus kulu, mis hageja kandis, sest majapidamismasinad ostis hageja võetud laenu, mitte oma raha eest. Tegelik summa, mis hagejal võis kuluda, oligi laenu tagasimaksed ja laenu võttis hageja enne abiellumist kostjaga. A M nimetab hageja nõuet eksitavaks ja pahatahtlikuks, sest hageja ei ostnud majapidamistehnikat oma raha, vaid võetud laenu eest ja kahekordistab seeläbi põhjendatult oma hagis väidetava ühisvara väärtust Kostja selgitab, et ostis abikaasalt sünnipäeva kingituseks saadud raha eest tõepoolest abielu ajal mobiilitelefoni Nokia
2. Selle täpset väärtust kostja ei mäleta, kui selgitab, et antud telefon läks katki ja remontida seda ei saanud. Kostja selgitab, et kui tõepoolest soovib hageja jagada kostjale 5 aastat tagasi tehtud sünnipäevakinki, siis paraku ei ole enam olemas jagatavat vara. Nimetatud telefoni väärtus jagamise aja seisuga oleks olematu. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hageja hagi täielikult rahuldamata ja kohtukulud välja mõista vastavalt seadusele. Hageja täpsustatud hagiavaldus 15.11.2007.a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles leiab, et ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus on 8883,20 krooni ja võlg 13 000,00 krooni. Seega on jagamisele kuuluva ühisvara suurus 21 883,20 krooni. Ühisvara koosseisu kuuluvad korterisse ostetud majapidamisesemed, mis pärast abielu lõppemist jäid kostjale. 04.06.2002.a. ostis hageja järelmaksuga elektripliidi ja kandis sellega seonduvalt kulutusi 5660,20 krooni ning 28.09.2002.a. ostis hageja mobiiltelefoni Nokia 3410 järelmaksuga ja kandis sellega seonduvalt kulutusi 3223, 00 krooni. Lisaks võttis hageja lapsega seotud hädavajalike kulutuste finantseerimiseks Hansapangast laenu 13 000,00 krooni, mille tagasimaksmine jäi pärast abielu lõppemist tervenisti hageja kanda. Hageja arvates tuleb ühisvara jagada pooleks. Poole ühisvara väärtus on 10941,60 krooni. Kuna ühisvara jagamisel osutus kostjale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, siis tuleb temalt mõista hageja kasuks välja rahaline hüvitus. Kostjal lasub kohustus hagejale hüvitada 10 941,60 krooni, milline summa sisaldab endas poolt kostjale jäänud majapidamisesemete väärtusest ja poolt hageja kanda jäänud võlakohustusest. Kostja vastus täpsustatud hagiavaldusele 20.11.2007.a. esitas kostja vastuse hageja 15.11.2007.a. täpsustatud hagiavaldusele, milles ei tunnista hageja poolt vähendatud nõuet ja vaidleb sellele täielikult vastu. Kostja selgitab, et hagis nimetatud elektripliidi soetas kostja AS-st Hansapank võetud väikelaenu eest ja tänase seisuga ei ole elektripliit enam kasutuskõlbulik ning kostja valduses nimetatud eset ei ole. Hageja märgitud elektripliidi soetamismaksumus ei saa olla vara jagamisel selle hindamise aluseks. Tulenevalt PkS § 18 lg 2 märgitud põhimõttest tuleb vara jagamisel vara hinnata selle jagamise aja seisuga. Hageja peab märkima hagis asja õiglase ja seadusega kooskõlas oleva hinna, seda ei ole hageja teinud. Kostja märgib tänaseks amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu elektripliidi hinnaks vastavalt kasutatud majapidamistarvete poodides müüdava analoogilise kauba võrdlemise baasil 10 krooni. Kostja on varasemalt selgitanud ja jääb oma väidete juurde, et mobiiltelefon Nokia 3410 läks katki ja seda tänaseks ei eksisteeri. Kinge on saaja lahusvara PkS § 15 tähenduses ning ühisvara hulka ei kuulu. Samuti on 5 aastat vana mobiiltelefoni väärtus jagamise aja seisuga olematu. Kostja nimetab asja hinnaks 10 krooni. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega abielu ajal võetud väikelaenukohustusest kui ühisvarast. Hageja enda hinnangul võttis hageja väikelaenu summas 13 000 krooni hageja lapsega võetud hädavajalike kulutuste finantseerimiseks. Hageja võis võtta väikelaenu, ent poolte abielusuhted olid 2003.a. lõppenud ning võetud väikelaenu eest tegelikult ostis või kus saadud 4 raha kulutas, kostja ei tea. Poolte suhted olid selleks ajaks juba lõppenud ja võetud väikelaenu näol oli tegemist hageja lahuskohustusega, mis tuleb hagejal endal pangale tagastada. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled sõlmisid abielu xxx ja lahutasid xxx (tl 5-6). Kostja väidete kohaselt kestsid abielulised suhted kuus kuud, hageja hinnangul kuni
3. 08.
4. TsMS §230 lg1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid oma väidete kinnitamiseks pooled ei esitanud. Seega lähtub kohus, et abielulised suhted kestsid kuni xxx. Kohtu hinnangul kuuluvad ühisvara hulka elektripliit (4990 krooni soetatud 04.06.2002), mobiiltelefon (3223 krooni soetatud 28.09.2002) ja krediitkaart (laenulimiidiga 13000 krooni) . Perekonnaseaduse § 14 lg1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Perekonnaseaduse § 18 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt: „Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.“ Riigikohtu lahendi 3-2-1-13-07 21.03.2007 kohaselt omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohus on seisukohal, et hageja on kaotanud omandi abieluliste suhete lõppemise seisuga, so xxx. Hageja on esitanud mobiiltelefonide kohta hinna väljavõtted ja elektripliidi hinna kohta kataloogi Quelle väljavõtte. Kohus onn seisukohal, et esitatud väljavõtted ei tõenda täpselt nimetatud seadmete hinda omandi kaotamise seisuga. Kohus on seisukohal, et arvestades asjade soetamise aega - elektripliidil 04.06.2002 ja mobiiltelefonil Nokia 3410 28.09.2002 ja abieluliste suhete lõppemise aega xxx (omandi kaotamise aega) ning seadmete kulumist, on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 2500 krooni, 1900 krooni elektripliidi eest ja 600 krooni mobiiltelefoni eest. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud EGO krediitkaardi laenujääk abieluliste suhete lõppemise seisuga. Selle kohta pole hageja tõendit esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et krediitkaardi saamine iseenesest ei tekita kohustusi, s.t limiit iseenesest ei ole kohustus, mida jagada. Tähtsust ei oma asjaolu, et 21.10.2005 seisuga on laenujääk 8902,62 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et ühisvara jagamise asjas ei kuulu kohaldamisele võlaõigusseadus. Kostja seisukoht, et mobiiltelefoni on talle kinkinud hageja on paljasõnaline. Pooled on vabastatud õigusabi eest tasumisest. Muud kohtukulud jätta poolte enda kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5