2-04-2121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei ka

) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest.

§ 75

lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohtu hinnangul on väär KÜ seisukoht, et eeltoodust tulenevalt ei saa kahju eest vastutada korteriühistu, vaid need kaasomanikud, kes küttesüsteemi tasakaalust välja viisid. Kohus korteriühistu seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on oma 11.05.

1. a. lahendis 3-2-138-05 leidnud, et korteriühistu seadusest tulenevaks ülesandeks on ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine ning kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Korteriühistu vastuväite kohaselt ei ole A L kahju tekkinud, kuna korteri remondiks vajalikud kulutused on teinud A L . Kohtule on esitatud OÜ L ja OÜ A arvamus (I kd tl 46, 47, 97, 98), mille kohaselt on elamu küttesüsteem tasakaalust väljas, kuna küttesüsteemist lahtilülitumised või küttesüsteemi lülitumised on tehtud ilma vajalike arvustusteta, mis on toonud omakorda kaasa häired kogu süsteemi töös. Puuduvad horisontaalsed ja ka vertikaalsed torujuhtmed, soojuskandja on paisupaagis külmunud, mistõttu toimus veeavarii. Kohtule on esitatud ka 03.02.
2. a akt korteri ülevaatuse kohta, mille kohaselt on korter number 3 saanud ulatuslikke veekahjusid (Ikd tl 48 ja 79). E OÜ kalkulatsiooni kohaselt kulub veekahju likvideerimiseks 34 776 krooni (I kd tl 41-45, 92-96). Vastavalt kohtule esitatud kviitungitele kulus veekahjustuste likvideerimiseks vajalike materjalide soetamiseks 4 894.20 krooni ja tööde teostamiseks 27 235 krooni (tl 107-114). Kahju tekkimise põhjuste väljaselgitamiseks on tasutud ekspertiisi eest 2 730 krooni. Kohtu hinnangul on A L tõendanud kahju summas 34 869.20 krooni olemasolu. Tunnistaja I J ütlustega on tõendatud, et ajavahemikul
3. a kuni
4. a toimus elamu alternatiivküttele 6 üleminek ilma korteriühistu poolse kontrollita. Korteriühistu ei taganud küttesüsteemi toimimist. Kohtu hinnangul ei tõenda küttesüsteemi korrasolekut ka 26.09.
5. a teostatud surveproovi akt ( II kd tl 257), kuna tunnistaja ütluste kohaselt toimus alternatiivküttele üleminek ajavahemikul
6. a kuni
7. a korterite kaupa pidevalt. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos korteriühistu seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise ja kahju vahel. Korteriühistu ei ole tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega kahju tekitaja süüd eeldatakse. Korteriühistu poolt esitatud vastuväite kohaselt peaksid kahju eest vastutama korteriomanikud, kelle tegevuse tulemusel sai kahju tekkimine võimalikus. Kohtu hinnangul ei välista korteriühistu vastuväide korteriühistu vastutust. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise aluseks asjaolu, et veekahjustuste likvideerimise eest tasus A L abikaasa. A L hinnangul on korter abikaasade ühisvara.

§ 71

lg 4 kohaselt kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Samuti ei välista kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude rahuldamist asjaolu, et materjalide ostmiseks on kasutatud sooduskaarti. Sooduskaardi kasutamine on käesoleval juhul toonud kaasa väiksema kahju hüvitamise nõude (tl 336). Kohtu hinnangul on A L kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu ka vaatamata sellele, et kahju tekitamise hetkel oli ta üksnes korteriomandi valdaja ning vaidlusaluse korteri omanik oli AS Hansa Liising.

§ 44

lg 1 kohaselt valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Valdaja valdusnõue hõlmab ka võlaõiguslikku kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodu alusel rahuldab kohus osaliselt hagi ja osaliselt ka vastuhagi. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestatuga, tuleb hageja kohtukulud jätta osalisel kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 483.10 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 349.80 krooni. Vastuhagi esitaja tasus riigilõivu 2 800 krooni, millest 2 604 krooni kuulub korteriühistult TsMS § 60 lg 1 alusel A L kasuks väljamõistmisele. Karin Sonntak Kohtunik 7