Kaasomandi lõpetamise võivad tingida mitmesugused asjaolud alates kaasomandi eseme kasutamise ebamajanduslikkusest kuni teise kaasomaniku inimliku loomuse vastuvõetamatuseni, põhjused võivad olla isiklikku või mitteisiklikku laadi, kuid
Nimetatud põhjusel ei analüüsi kohus poolte väiteid, mis seonduvad hageja poolt ühiselu reeglite rikkumise, remondi teostamise või kostja poolt elektriarvete või muude kulutuste tasumata jätmisega. Kohtul on võimalik valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida vaidluse pooled on taotlenud hagis või vastuhagis. Nimetatu tuleneb otseselt
lg 2 sõnastusest, mille kohaselt otsustab kohus lõpetamise viisi üle hageja nõudel. Käesolevas asjas on kaasomandi lõpetamise nõude esitanud ainult hageja, taotledes kaasomandi jagamist sellisel viisil, et kostja kaasomand jääks hagejale ja hagejale pandaks kohustus maksta kostjale välja tema osa rahas. Mõlemad pooled on esitanud asjatundja arvamused väljamakstava kaasomandi osa hariliku väärtuse kohta. Kuivõrd kostja poolt esitatud asjatundja arvamus on hilisem, peab kohus põhjendatuks arvestada nimetatud tõendiga, määrates hageja kohustuse suuruse kostjale kuuluva mõttelise osa väljamaksmisel selle tõendi alusel. Dokumentaalse tõendina hinnatava eksperthinnanguga (tl 78-91) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluse korteri turuväärtuseks on 23.07.2007.a seisuga 1,3 miljonit krooni. Arvestades asjaoluga, et kostjale kuulub 5/11 mõttelist osa kinnisasjast, tuleb hagejale panna kohustus tasuda kostjale 590’909.- krooni. Kostja väited kaasomandi lõpetamise viisidest kaasomanikke kõige vähemkoormaval viisil või õiglasemal viisil jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd kohus saab lähtuda ainult hagis või vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisist. Kostja väited kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisest ja kaasomandi jätkamisest ei ole õiguslikult põhjendatud. Kuigi
lg 1 lubab kaasomanikul üldjuhul igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, võivad kaasomanikud seda õigust kokkuleppeliselt ka piirata.
lg 2 kohaselt võib kaasomanike vahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Selle võimaluse kasutamine eeldab kõigi kaasomanike täielikku üksmeelt, mida antud juhul ei ole. Kuivõrd hageja oma nõudest ei loobunud ja pooltel vastavat kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks ei ole, on hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks tema poolt taotletud viisil põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (
Kohtuistungil taotles hageja, et kostja täidaks kohtuotsuse kolme kuu jooksul, kostja taotles, et otsuse täitmiseks oleks neli kuud. Kuivõrd tegemist on vastastikkuste kohustustega, arvestades asjaolu, et kostjal tuleb leida uus elamispind, peab kohus mõistlikuks määrata otsuse täitmise ajaks kolm kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.