) § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates augustist 2007.a. s.o. hagiavalduse esitamisest on kostja lapse ülalpidamiseks elatist tasunud. Asja materjalidele lisatud kviitungitest (tlk 87-89) nähtub, et kostja on hagejale tasunud ajavahemikul august 2007.a. aprill 2008.a. summasid vahemikus 1000 rubla-3000 rubla. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole tasutud summa piisav ning kuna sellele eelneval perioodil kostja praktiliselt elatist ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatis kohtu kaudu. Hageja on arvestanud lapsele tehtavad kulutused igakuiselt summas 7650 krooni (tlk 5 pöördel). Tulenevalt kuludest palub hageja hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks 2 500 krooni. Kostja kirjalike väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, viidates oma sissetulekule, mis esitatud tõendi (tlk 81) kohaselt moodustab 9048,977 162,72 rubla. Asja materjalidele lisatud tõendi (tlk 83) kohaselt vastas detsembris 2007.a. 10 -le Eesti kroonile 23,0673 rubla. Tulenevalt kostja väidetest vähendas hageja kohtuistungil haginõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise 1210 krooni. Hageja möönis, et tulenevalt kostja sissetuleku suurusest ja sellest, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, võib kostjale nii hagiavalduses nõutud 2500 krooni suuruse elatise kui ka perekonnaseaduses sätestatud minimaalses suuruses elatise tasumise kohustus olla ülejõu käiv.
järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus toob esile, et alates 2008.a. moodustab minimaalne elatusraha määr ühelt vanemalt lapse ülalpidamiseks perekonnaseaduse §-st 61 lg 4 juhindudes 2175 krooni.
lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja väidete kohaselt kulutab ta igakuiselt lapse ülalpidamiseks 7650 krooni. Kostja lapsele tehtavaid kulusid vaidlustanud ei ole. 2 Asja lahendamisel tuleb arvestada asjaoluga, et elatise määramisel ei saa lähtuda ainult võimalikest lapse vajadustest, vaid arvesse tuleb võtta ka vanemate varalist seisundit. Kohus leiab, et hageja täpsustatud nõue – elatis summas 1210 krooni, on arvestades kostja varalist seisundit ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, on mõistliku suurusega. Hageja nõudest nähtub, et ta on elatisenõude esitamisel arvestanud asjaoluga, et tulumaksuseaduse järgi maksustatakse kohtuotsusega väljamõistetud elatis tulumaksuga. Tulumaksu tasumise kohustus on hagejal. Kuigi kostja väidetest nähtub, et ta nõustub elatist tasuma väiksemas summas kui 1210 krooni, leiab kohus, et kostja poolt esitatud seisukohad ja tõendid ei ole piisavad selleks, et vähendada elatist alla hageja nõutud 1210 krooni. Perekonnaseaduse § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.