3-08-2454/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number menetluse lõpetamise kohta 3-08-2454 Määruse kuupäev 29.12.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K.S. kaebus Tabivere Vallavalitsuse 02.04.1997 korralduse nr. 110 peale kaebetähtaja läbivaatamise küsimuses Asja läbivaatamise kuupäev 29.12.2008, kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Jätta K.S. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2. Lõpetada haldusasjas nr 3-08-2454 menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel.
3. Kohtumäärus saata teadmiseks kaebuse esitajale, vastustajale ja 3 isikule.
4. Kaebuse esitajale saata vastustaja vastus kaebusele koos lisadega. Kohtumääruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates (HKMS § 12 lg 3). 04.12.2008 on K.S. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tabivere Vallavalitsuse 02.04.1997.a. korralduse nr. 110 peale. Kaevatava korraldusega on otsustatud tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara – 10,7 ha maad E.L. omandisse „Koidu“ maaüksuse moodustamiseks Voldi külas vastavalt maaüksuse plaanile. Maareformi seaduse § 6 lg 2 p. 3 ja 4 alusel tagastamata jääva 5,57 ha maa eest arvestatakse kompensatsiooni seaduses ettenähtud korras. Tagastataval maaüksusel hooned puuduvad. Kaebaja on märkinud, et tema on esitanud avalduse 16.12.1997 maa ostueesõigusega erastamiseks ning vald ei oleks tohtinud enne maad tagastada , kui on lahendatud maa ostueesõigusega erastamisküsimused. Seoses E.L. maa tagastamisega on kaebajale vähem maad antud erastamiseks kui tegelikult oleks pidanud saama. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist , kuna kaevatavast korraldusest ei ole kaebajat teavitatud enne 1 k.a. novembrit. Kaebaja on taotlenud kaevatava korralduse tühistamist, kuna kaebaja on soovinud erastada 2,0 ha maad, talle erastada antud 13749 m2 asemel. 10.12.2008 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebuse kohta ja kaebust käsitlevad dokumendid hiljemalt 22.12.2008 ning esitama omapoolne seisukoht kaebuse esitamise tähtaegsuse suhtes. Tabivere Vallavalitsus on taotlenud kaebetähtaega mitte ennistada, kuna maa tagastamine on toimunud juba enne kaebaja poolt avalduse esitamist maa erastamiseks. Vastustaja on märkinud, et kaevatava korralduse andmise ajal asusid Koidu maaüksusel P.S.le kuulunud hooned, P.S. suri 09.05.1988, kuid kuni 02.04.1997 ei olnud P.S. pärijad esitanud Tabivere Vallavalitsusele oma pärimisõiguse tunnistust. Seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus on välja antud 16.12.1997, mille kohaselt said hoonete kaasomanikeks R.S., K.S. ja L.S.. K.S. on avalduse esitanud ostueesõigusega maa erastamiseks 16.12.
5. Vastustaja on märkinud , et maa tagastamisel on jäetud osa maad õigustatud subjektile tagastamata seni P.S. kasutuses olnud maa ulatuses. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole kaevatava haldusaktiga seotud isik, kellele oleks pidanud vald haldusakti väljastama. Kohtu seisukoht HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, olles eelnevalt kogunud täiendavaid materjale. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Antud juhul ei ole kaebaja toonud ühtki mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja on õigesti leidnud, et haldusakt on välja antud enne seda, kui kaebajal tekkis üldse õigus esitada maa ostueesõigusega erastamise avaldus. Seega ei pidanud ka vastustaja kaebajale kaevatavat haldusakti väljastama. Kuid kohus asub seisukohale, et kaebaja on teadlik kaevatavast haldusaktist muul moel ning põhjendamatu on kaebaja väide, et ta sai haldusaktist teada alles käesoleva aasta novembris. Kaebaja on esitanud pärast hoone kaasomandisse saamist maa ostueesõigusega erastamise avalduse, olles teadlik erastatava maa suurusest, kuna osales kõigis maa erastamistoimingute tegemises. Kaebaja on allkirjastanud piiriprotokollid ning sõlminud maa müügilepingu ja asjaõiguslepingu 12.08.
6. aastal, millest nähtuvalt on tuginetud Jõgeva maavanema korraldusele nr. 640/06.08.2003 „Maa ostueesõigusega erastamine“ Jõgeva maakonnas , kus on märgitud erastatava maa suuruseks 13749 m2 koos selle oluliste osadega. Lepingu objektil oleval maal asuvad ostjate kaasomandis olevad ehitised. Kaebaja koos teiste hoonete kaasomanikega on lepingu allkirjastanud ja kandnud ka maa erastamiskulud. Seega on dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja on teadlik erastatava maa suurusest 12.08.
7. Vastavalt HKMS §-le 9 lg 1 võib haldusakti tühistamiseks esitada kaebuse 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul ei sätesta seadus kohtusse pöördumise teistsugust tähtaega. 2 Eeltoodust lähtudes on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega (s.t hilinenult). Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed põhjused, mis takistasid kaebuse esitamist tähtaegselt. Riigikohus on asunud seisukohale (RT III osa nr. 2, 8.01.2002 A.11), et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul moel üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et see haldusakt võib rikkuda tema õigusi ja seda võiks vaidlustada, peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul koheseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse. Samas on haldusakti adressaadiks
8. isik, kelle õigusi ja õiguskindluse põhimõtteid võib rikkuda kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kolmanda isiku huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukam, mida enam on haldusakti vaidlustamise tähtaega ületatud. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Selgituseks: Kohus on kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse lahendanud eelmenetluse staadiumis kohtuistungit korraldamata. (HKMS § 12 ) Mare Priks kohtunik 3