nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 29.11.2007.a esitas VK kohtule hagi D L vastu 50 000,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus D L 01.06.2007.a hageja poole ja palus võlgu 50 000,00 krooni. Hageja laenas kostjale selle rahasumma, mille kohta koostati ka võlakiri, kus kostja kinnitas raha võtmise fakti oma allkirjaga. Maksetähtaeg raha tagasi maksmiseks oli 15.08.2007.a. Kostja ei ole käesoleva ajani tagastanud raha hagejale, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ja pretensioonidele. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 50 000,00 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2 750,00 krooni ja õigusabi kulud 5 000,00 krooni. Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja 10.11.2008.a toimunud istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt kohtukuluna välja riigilõiv summas 2 750,00 krooni. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
VÕS § 30 lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 50 000,00 krooni. Tulenevalt
Vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 2
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Vastavalt
lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt
1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja palus kohtuistungil kostjalt välja mõista kohtukuluna riigilõivu 2 750,00 krooni. Lisaks on hageja hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista kohtuvälise kulu – s.o hageja lepingulise esindaja kulud summas 5 000,00 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 7 750,00 krooni (sh kohtukulu - riigilõiv summas 2 750,00 krooni ning kohtuväline kulu – lepingulise esindaja kulu 5 000,00 krooni). Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.