2-07-50958/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-50958 Tsiviilasi Katrin Verma MTÜ hagi AL vastu võlgnevuse 13`719,00 krooni ja viivise 2`379,29 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi 0,0082% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 07.12.2007 a kuni kohase täitmiseni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – MTÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – K T.Kaljulaid (Lindorff Eesti AS jurist, xxx) Kostja – AL (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista AL põhivõlgnevus 13`719,00 (kolmteist tuhat seitsesada üheksateist) krooni ja viivisenõue 2`379,29 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa krooni ja kakskümmend üheksa senti) ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress 0,0082% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 07.12.
5. a kuni kohase täitmiseni MTÜ kasuks.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista AL menetluskulu 6`755,54 (kuus tuhat seitsesada viiskümmend viis krooni ja viiskümmend neli senti) MTÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
7. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt toimus 08.09.
8. a Tallinnas Punane tn 39 juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada sõiduauto Xxx reg.märgiga xxx. Tallinna Politseiprefektuuri 01.10.
9. a otsuse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 13`719,00 krooni, mis sisaldab hageja poolt kantud käsitluskulusid. Liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel puudus kostja sõiduki suhtes kehtiv liikluskindlustuse leping ning seetõttu hüvitas hageja kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju. Liikluskindlustuse seaduse alusel tekkis hagejal seadusest tulenev tagasinõudeõigus kostja vastu millest tulenevalt esitas hageja kostjale regressinõude summas 13`719,00 krooni. Kostja hageja ees kohustust täitnud ei ole. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 27 alusel kättetoimetatud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 1 p 1, mis sätestab, et Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada kostja vastu tagasinõue, kui liikluskahju tekitati kindlustamata sõidukiga. Kuni 01.07.
10. a kehtinud TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kuna hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 6`755,54 krooni, mis koosneb riigilõivust 1`000,00 krooni ja õigusabikuludest 5`755,54 krooni. Kohtunik 2