Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik ja otsuse põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja poolte vahel eluruumi üürilepingu alusel tasumata üürivõla summas 12 000 krooni ja teenuste kasutamise eest 2668,42 krooni, kokku 14 668,42 krooni. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse vastavalt
§-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastavate hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjat teavitati
Kohus loeb kostjale, VR hagimaterjalid kätte toimetatuks 27.10.2008.a
Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine
lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks oma vara ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt VÕS § 76-le tuleb kohustust täita vastavalt lepingule ja seadusele. VÕS § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Kohtukulud Juhindudes
lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteadete avaldamise kulu ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Tulenevalt
1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks on 1000.- krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Mai Grauberg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.